Senbi, 16 Qazan 2021
Qúiylsyn kóshing 4779 15 pikir 9 Qazan, 2019 saghat 11:57

Qandastar Qytayda tughany ýshin kinәli me?

Nege ekenin bilmeymin, Otangha oralghannan keyin, postkenestik kenistikte tughan jer turaly mәlimetting aiyryqsha manyzdy ekenine kózim jetti. Búrynghy Kenes Odaghy ghana emes, Batys elderinde de solay  bolsa kerek. Biraq qayda tughanyma jәne Qazaqstangha qashan kelgenime qaramastan, men qazaq degen halyqtyng perzenti bolghanyma әri týgel týrkining kindik júrty Altayda tughanyma maqtanamyn. Tipti, bala kezimde maghan jer betinde tek qazaq qana ómir sýretindey, odan basqa últ joqtay seziletin. Óitkeni kóz ashqaly tek qazaqty ghana kórushi edim. Sodan bolar sheshemning etegine oralyp jýrip, odan: «Mao jushy de qazaq pa?»-dep súraytynmyn.

IYә, men qazaqpyn. Ruym nayman, qarakerey. Sonau Joshy hannyng kezinde jiyrma ýshinshi atam Ótýkennen Arqagha qonys audarghan.  Bergi atalarym on segizinshi ghasyrda Syr boyynda jýrgen. Nayman ishinde kindiginen Dórtuyl, Qarakerey, Sadyr, Matay atalary taraytyn Tólegetay babamnyng basy sol Syr boyynda jatyr. Keyin Jonghargha qarsy kýreste Qabanbay babamyz biraz eldi bastap Arqas asqan. Erenqabyrghagha deyin jetip, Manas boyynan at suarghan. Qazaq elining qamy ýshin el shetine, jau ótine bet qonghan.

Keyin qazaqtyng qolynan handyghy ketkende Ertis pen Ilenin, Emilding jýiirik basyn mekendegen sol qazaqtar eriksiz shekaranyng syrtynda qalyp qoydy. Qalayyn dep qalghan joq, Orys pen Mәnju bitimge bir qazaqty aralastyrmay el-júrtty jalpaghynan bólip aldy. Kezinde qazaqtyng eldigine, jerining kendigine qyzmet etken qazaqtar endi bóten bolyp qaldy. Sóitip, «Orys jerining qazaghy», «Qytaydyng qazaghy» degen qazaq payda boldy. Imperiyalar qazaqtyng jerin bólip alghanymen, býtin bir halyqtyng qany men janyn, jýregin ekige bóle alghan joq. 1954 jyly Qytayda últtardy anyqtau júmysy jýrgende, sondaghy qazaqtardy Qytay ýkimeti basqa atpen atap jiberudi oilastyryp, qazaqtyng iygi-jaqsylarynan pikir alghanda da eshkim  últyn satqan joq. Bәribir «qazaq» atyn saqtap qaldy. Qazaq bolyp ómir sýrdi. Ózimiz de kóz ashqaly qazaqtyng kóshpendi ómirin kórdik. Jastayymyzdan «Qyz Jibekti», «Qalqaman-Mamyrdy», «Er Targhyndy» jatqa aitatyn jyrshy-termeshilerdi tyndap óstik. Óse kele Shәmshining әnimen terbeldik. Student kezimizde «Dos-Múhasanmen» qanattandyq. Qazaqtyng qabyrghaly aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn qúmartyp oqydyq. Demek, ruhany túrghydan múndaghy ómirden tym kende qala qoyghanymyz joq. Jeltoqsandy estip jigerlendik. Tәuelsizdikting aq tanyn asygha kýttik. Ashyndyq, abyrjydyq, qúdaydan tiledik. Qazaqstan tәuelsizdik alghan sәtterde quanyshtan kóz jasymyzgha erik berdik. Qúddy Múqaghaly aqynnyn: 

Jaqsattandy demessing sýiem desem,
Tabynatyn Tәnirim, kiyem de sen! - dep jyrlaghanynday, men búl sózdi  jaqsyattanu ýshin aityp otyrghanym joq. Jaqsyattanu, jaghymsu bizge qol emes.

Men búl elge kelgeli otyz jylgha tayady. Jarty ghúmyrym osynda ótti. Men ghana emes, kezinde taghdyrdyng jazuymen shekaranyng syrtynda qalyp qoyghan qazaqtar bir shanyraq astyna qaytadan jiyldy. Taghdyr bizdi bir niyet, bir tilekting tóniregine toghystyrdy. Qazaqtyng Otanym dep oraluy búl ghana emes edi. Búl ýderis sonau 1950-shi jyldardan bastalghan. 1962 jyly 200 myng aghayyn ýsh-aq kýnde shekarany búzyp ótken bolatyn. Sol kezde  kelgen aghayyn múndaghy elmen el bolyp bilinbey ketti.

Olay bolsa, endigi aghayyndy túrghylyqty qazaq, syrttan kelgen qazaq dep alalaudyng qajeti shamaly. Bәri bir erteng et pen sýiektey bitisip ketetin júrt emes pe?! Múny aitpay-aq qoyayyn desen, osy kýni tólqújattaghy «QHR» (CHINA) sózi sening qaydan kelgenindi aighaylap aityp túrghan joq pa? Áriyne, qauipsizdik túrghysynan búl mәselening birshama kýrdeli ekeni de belgili. Biraq, shetten kelgen aghayyndar, әsirese, Qytaydan kelgen qandastar ýshin múnyng betke salyq bolyp kele jatqany jasyryn emes. Qytayda tughany ýshin, olar údayy kýsh qúrylymdarynyng kóz aldynda jýredi. Ata mekenge kelui kelip alyp, artta qalghan tughan jerine baylanysty zardap shegedi. Memlekettik qyzmetke tartylmaydy. Búl bir taraptan elim dep kelgen azamattyng meseldesin qaytarsa, ekinshiden arttaghy kelem degen aghayynnyng da kóniline kirbeng úyalatady.

Endeshe, olardyng tughan jerin tektegenshe boyyndaghy erik-jigeri men әluetin nege paydalanbasqa? Onsyzda biz syrttan kelgen qandastardy tolyqqandy Qazaqstan azamaty bolugha beyimdep jatqan joqpyz ba. Demek, mәseleni qayta bastan qaraghan jón be dep oilaymyn. 

Túrsynhan Zәken
tarih ghylymdarynyng doktory, jazushy

Abai.kz

15 pikir