Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Alashorda 5993 3 pikir 9 Qazan, 2019 saghat 10:52

Súltanbek Qojanovtyng 125 jyldyghy Týrkistanda toylandy

Asa kórnekti memleket qayratkeri Súltanbek Qojanovtyng (Hodjanovtyn) tughanyna 125 jyl toluy Týrkistan oblysynyng Sozaq audanynda da toylandy.

Merekege Týrkistan ónirindegi audandarmen qatar Astana, Almaty, Shymkent qalalarynan, kórshi oblystardan ókilder keldi. Audan ortalyghy Sholaqqorghanda  «Últyn sýigen úly túlgha» taqyrybymen aimaqtyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya, qayratkerding tughan jeri Aqsýmbe auylynda merekelik saltanatty jiyn – «Shyghystyng Shynghys hany» degen atpen eske alu kýni bolyp, as berildi, týrli mәdeny is-sharalar ótkizildi. Júrtshylyq aldynda oblys, audan әkimdikterining basshylary jәne Qojanovtyng mereytoyyn túnghysh ret 1994 jyly 100 jyldyghyna oraylastyryp  ótkizgen  memleket jәne qogham qayratkeri Quanysh Aytahanov qúttyqtau sóz sóilep, ghalymdar bayandamalar jasady. Ardagerler, týrli sala qyzmetkerleri estelikter aitty, qojanovtanushylyq baghytta atqarylyp jatqan ister jayynda әngimeledi. Súltekenning Kentaudan kelgen Súltanbek Qojanov esim-soyly úrpaghy  atasynyng ruhyn úlyqtaghan júrtqa rizashylyghyn bildirdi. S. Qojanov atyndaghy qayyrymdylyq qor preziydenti Múqan Ábdiramanúly qojanovtanushylardyng bir tobyn arnayy «Súltanbek Qojanovqa 125 jyl» merekelik medalimen marapattady.

Mereytoygha qatysushylargha Sholaqqorghandaghy konferensiya moderatory ghalym Nariman Núrpeyisov qúrastyrghan «Últyn sýigen úly túlgha»  atty ghylymy maqalalar jinaghy tartyldy. Is-sharanyng aqsýmbelik bóligining úiymshyldyqpen ótuine is adamdary – almatylyq Kamal, týrkistandyq Múrat qajy, әsirese Aqsýmbedegi Súltanbek esimin alyp jýrgen mektep diyrektory Meyram Álmahanov syndy azamattar eleuli enbek sinirdi.

Totalitarizm jyldary úmyttyrylyp kelgen úly túlghalarymyzdy tәuelsizdikting arqasynda úlyqtay bastaghanymyz belgili, al býgingi ruhany janghyru mәselelerin shyndap qolgha alghan shaqta olardy tereng tanugha tyrysuymyz әbden oryndy әreket ekendigi dau tughyzbaydy.

Búl rette Qojanovtyng qayratkerlik qyrlary әli talay zertteulerge arqau bolary sózsiz. Onyng 1924 jyly Ortalyq Aziyadaghy respublikalardy bir federasiyagha úiystyryp baryp, Sovet Odaghy qúryltayshylary qataryna kirudi, federasiya qúramyndaghy últtyq birlikterding arasynda ekonomikalyq odaq qúrudy, sodan son,   olardyng damu dengeyin tenestirip, damytqannan keyin ghana, jeke respublikalar retinde otau tiguine púrsat berudi úsynghany mәlim. Úsynys mejeleu nauqanynda keri qaghyldy.

Biraq qazir sonyng ortaq mýddege ondy qyzmet etui yqtimal jaghyn, mәselening aq-qarasyn paryqtap, tәuelsizdik qarsanynda paydalanylmaghandyqtan joghaltqan mýmkindikterimizdi saralap qarau arqyly Súltekenning halyqaralyq dәrejede oy qorytqan sayasatkerligin tereng týsine alamyz. Qojanov serikterimen birge Orta Aziyadaghy últtyq-aumaqtyq jiktep-mejeleu kezinde qazaq jer-suy shekterin anyqtaumen qatar, Ózbek respublikasy ishinde Qazaq avtonomiyalyq audanyn, Tәjik avtonomiyalyq oblysyn qúru, ishinde qazaqtar da túratyn Qaraqalpaq  avtonomiyalyq oblysyn úiystyryp, ony Qazaq eline qosu sharalaryn jýrgizuding bel ortasynda jýrdi.  Ol shyn mәninde qazaq jer-suy men halqyn bir shanyraq astyna jinaushy boldy. Irgesi keneygen Ýlken Qazaqstandy Últtyq Respublika dep atady. Múnyng bәrin tereng zerdelep, shyndap tanu jәne әdil baghasyn beru aldaghy uaqyt ýlesinde. Sozaqtaghy ýlken toy osynday oilargha jeteledi.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar