Beysenbi, 7 Shilde 2022
Alashorda 12588 1 pikir 30 Qyrkýiek, 2019 saghat 14:12

Ahmet Baytúrsynúlynyng «Álippesi»

Qazaq qoghamyna janasha oqytu jýiesin engize otyryp, ejeleusiz tóte jazu men oqudy qalyptastyrghan qazaqtyng ghúlamasy A.Baytúrsynúly: «Qazaqsha oqu degende men osy kýngi músylmansha oqyp jýrgen jolmen oqudy aitpaymyn, qazaqtyng tilimenen oqudy aitamyn», - degen bolatyn. Músylmansha, yaghny eski oqu joly bylay bolghany belgili: «Áueli әlipti tegis jatqa oqytady jәne de oqytqanda әrbir harfting óz ýnimen oqytpay, әlipbiyde qalay atalsa, sol atymen әlip, bi, ti, si, miym, ha, dal degizip oqytady. Sony oqyp bolghan song astyn, ýstin, ýtirin oqytady. Múny oqytqanda da harfting óz dauysyn oqytpay … bisyn ba, tisyn ta, sisyn sa degizgen song harfting anyq dauysy qalay ekenin bilmey balanyng basy qatady». Mine osy sebepten A.Baytúrsynúly 1910 jyldardan bastap arab әlipbiyin qazaq tilining dybystyq jýiesine iykemdep, ynghaylastyrudy qolgha alghany belgili jәne ghalym reformalaghan әlipby 1912 jyldardan bastap qoldanysqa endi. Sol әlipby negizinde túnghysh «Álippe» oqulyghy jaryqqa shyqty. A.Baytúrsynúlynyng búl «Álippesi» sol kezendegi qazaq qoghamyn sauattandyru isinde tendessiz qyzmet atqarghan bolatyn.   

Qazirgi tanda A.Baytúrsynúly «Álippesin» qaytaruymyz kerek degen mәsele kóterilip jatyr. Óte oryndy, sebebi bastauysh synyp ýshin «Álippe» oqulyghy auaday qajet. Alayda A.Baytúrsynúly «Álippesinin» dәlme-dәl kóshirmesin aldaghy uaqytta jaryqqa shyghatyn «Álippe» oqulyghyna iykemdeu mýmkin be degen zandy súraq tuary sózsiz. Biz búl jerde myna mәselelerge basty nazar audaruymyz qajet:

1) A.Baytúrsynúly «Álippesi» arab jazuynyng qúrylymy men ereksheligine negizdelgen;  

2) Arab әlipbiyinde bas әrip joq jәne baspasha týri men jazbasha týri úqsas bolghandyqtan, búl erekshelik sózsiz sol kýiinde «Álippede» saqtalghan;

3) Arab әripterining sóz basy, sóz ortasy, sóz ayaghy jәne jekeshe týrde jazylatyn kórinisteri bar, yaghny arab әripterining 2 jәne 4 kóriniste jazylatyn zandylyghy bar. Osyghan sәikes «Álippede» eng birinshi 2 kóriniste jazylatyn a, r, z әripteri berilgen, odan keyin 4 kóriniste jazylatyn l, s, t әripterin bergen, odan keyin qaytadan 2 kóriniste jazylatyn o әrpin beredi de, qaytadan 4 kóriniste jazylatyn n, q, b әripterin ýiretedi. Yaghni, әripterding әriptermen tirkesu (qosylu) qabileti eskerilgen.  

4) A.Baytúrsynúly әlipbiyinde bes dauysty dybystyng ghana tanbasy bar (a, o, ú, y, e),  qalghan tórt dauysty (ә, ó, ý, i) dәiekshi arqyly beriletini mәlim. «Álippede» tanbalary bar әripter birinshi ýiretilip, dәiekshimen beriletin ә, ó, ý, i әripteri sonynda berilgen.  

5) A.Baytúrsynúly «Álippeni» әr basylymynda jetildirip, tolyqtyryp otyrghan. Mәselen 4-shi basylymynda qazaqtyng 28 dybysyna arnalghan 24 tanbany ýiretip bitkennen keyin «Ózge tilderdegi dybystardyng tanbalary» degen tarau berilip, onda arab әlipbiyinen shygharyp tastaghan 12 tanba men arab tiline tәn harakat, sukun, tanuiyn, hamza belgileri ýiretilgen. Al 7-shi basylymynda «Qazaqqa basqa tilden qatysqan sózder ýshin alynghan dybys tanbalary» degen tarau berilip, onda arab әlipbiyinen shygharyp tastaghan 12 tanba emes, sonyng 4-eui (h, h, f, sh) ghana ýiretilgen,  yaghny búl tórt tanbany qazaq jazuyna qajet dep tanyp, iriktegen. Al harakat, sukun, tanuiyn, hamza belgilerine mýlde toqtalmaghan. A.Baytúrsynúly әlipbiyinde tól sózderde kezdesetin sh dybysy parsynyng che (چ) tanbasy arqyly berilgeni mәlim. Al arabtyng sh (ش) tanbasy shahar, shifa, sharbat, h tanbasy hajy, hakim, hýkim, hayuan, hayran, hayyr, hayyrshy, húlyq, f tanbasy ofat, fayda, farman, saf, jafa, faqyr, fasyq tәrizdi arab, parsy sózderin jazu ýshin, al h tanbasy ahileu, ýhileu sózderimen qatar gauhar, jauhar, haua, hesh, hәr, hәman, baha, qaharman, jahat tәrizdi sózderdi tanbalau ýshin alynghany «Álippede» arnayy bólek kórsetilgen. 

6) «Álippenin» 4-shi basylymynda ýiretiletin 11-shi әrip retinde ú tanbasy alynghan, al 7-shi basylymynda 11-shi әrip retinde u tanbasy berilgen jәne 4-shi basylymdaghy arúu, azúu, tabúu, tanúu mysaldaryn, 7-shi basylymda aru, azu, tabu, tanu dep ózgertken.

7) «Álippenin» 4-shi basylymyndaghy y tanbasyna qatysty berilgen ayúu, bayúu, tayúu mysaldaryn, 7-shi basylymynda ayu, bayu, tayu dep ózgertken.

8) A.Baytúrsynúly y, i dauystylary «bas buynda hәm barsha biteu buynda jazylmaydy, ashyq buynda qalmay jazylady» degen prinsip ústanghany mәlim. Búl jýie  4-shi basylymynda da (arq, azq, qanq, altn, salqn, jrtq, jl, jly, jlqy, ýidn, dәrm t.b.), 7-shi basylymynda da saqtalghan (arq, qazq, qabq, balshq, yrm, shlm, inm, ts, ism t.b.). Búny arab jazuyndaghy harakat belgisine negizdelgen prinsip deuge bolady, óitkeni arab tilinde sheshushi nәrse dauyssyz dybystar jýiesi, qysqa dauysty dybystar airyqsha tanbamen belgilenbey, harakattar arqyly beriledi.

«Álippenin» 4-shi jәne 7-shi basylymdary arabsha jazylghan týpnúsqadan   qaraldy.  

Qoryta aitqanda, A.Baytúrsynúly úzaq ghasyrlar boyy orta týrki jazu dәstýrin saqtap kelgen qazaq jazuyn qazaqtyng auyzsha tiline layyqtaghan alghashqy reformator. Al arab jazuyna negizdelgen «Álippedegi» әripterding retin aldaghy shyghatyn «Álippe» oqulyghynda saqtau, saqtamau mәselesin әdiskerler talqylay jatar. 

Gýlfar Mamyrbek

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna»
últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy
«Orfografiya» basqarmasynyng basshysy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2321
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1785