Beysenbi, 7 Shilde 2022
46 - sóz 5112 4 pikir 30 Qyrkýiek, 2019 saghat 13:41

Qytay elshisi nemese kross-menedjment degen ne?

Myna viydeoda Qytay elshisi tandayy taqyldap oryssha sóilep túr. Ótkende AQSh elshiligine habarlastym qabyldauynda qazaqsha sóileytin adam joq.
Týneukýngi Tenizdegi janjalda tayaq jegen arabtardyng oryssha shýldirlep jýrgenin kóz kórdi. Bir kindikten taraghan týrikterding ózimen oryssha sóilesesin. Qyzymdy tenniske aparamyn. Alystan kelgen eki-ýsh bapker bar. Olar da sonday.

Eldegi sheteldik diplomattar, sheteldik kompaniya basshylary, olardyng sonynan ere keletin at-qosshylary, júmys kýshi...ashyghyn aitqanda qay elde jýrgeninen habarsyz. Demek әli talay sheteldikting túmsyghy qanaydy degen sóz. Áli talay konfliktining kuәsi bolamyz... Nege? Sebebi bizde mәdeny audit jýrgizilmeydi.

Halyqaralyq bizneste kross-menedjment degen úghym bar. Búl - bógde elge júmys isteuge kelgen shet elding azamatyna sol elding últtyq ereksheligin, búl elde ózindi qalay ústap, qalay sóileu keregin, qalay jýrip, qalay túru keregin, bylaysha aitqanda sol eldegi - qoghamiy-mәdeny әdepting әlippesin sanana sindirip, miyna qúiyp beretin paydaly dәristing týri.

Mәselen osyghan deyin bir kompaniyada júmys isteytin arabtar men meksikalyqtar, fransuzdar men ýndiler jii shekisken eken.

Al Japoniyagha baratyn amerikalyqtargha búl elding únatpaghan dýniyesin astarlap jetkizetini aldyn ala aitylady. Astarly sózdi angharmaytyn amerikalyqty japondar "keyuay" dep ataydy eken. Qazaqsha aitqanda "ymdy týsinbeytin, dymdy týsinbes" degendi býldiredi búl.

Sol sekildi Amerikada, Batys elderinde oiynyzdy tura aitpay búltalaqtap túrsanyz senimsizdik tughyzasyz. Halyqaralyq bizneste kross-menedjment talay konfliktining aldyn alyp otyr.

Al bizde she? Bizde múnday dәrister jýrgizile me? Aytalyq alystan kelgen arabqa, qytaygha, týrikke "Qazaq qoghamynda ómir sýruding 10 qaghidasyn" nege oqytpasqa?

"Áy, basyng jarylyp, kózing kógergendi qalamasang qazaqtyng qyzdaryna qyryndaushy bolma. Qazaqtyng tabighatyn tanyghyng kelse tilin ýiren. Sol kezde janyndaghy qazaq jigitterimen tez til tabysasyn. Etin jep, sorpasyn ishkennen keyin "spasibo" degennen saqtan, búl saghan Resey emes. Qazaqtyng túrmys-saltyna qayshy keletin qylyqtaryndy óz elinde qaldyr.
Ýlkenge - agha, kishige - ini dep sóile. Saghan búl elde әi, deytin әje, qoy deytin qoja bar" - degen sekildi últ minezindegi erekshelikterdi shetelden kelgenderding qúlaghyna qúisa bәlkim olar da qazirgidey kýpsinbey aiylyn jiyp, ayaghyn tartyp jýrer me edi...

IYә, jalaqydaghy tensizdik eng basty faktor. Uaqyt óte búghan tildik faktor da qosylady.

Oryssha sóilep túrghan Qytay elshisi arghy-bergi bettegi qazaqtyng ashuy-yzasyn asqyndyra týspese, bәsendetpeydi.

Al kross-menedjerlikti mengerip ketetin túlghalar qazaq qoghamynda qúdaygha shýkir kóp.

Maqsat - qazaqty qúrmetteudi ýiretu. Sheteldikter syi-qúrmetin saqtyghysy kelse, qazaqty qúrmetteudi ýirenui kerek.

Búl Toqaev aitatyn әdilettilikke qayshy emes...
...
Kross-menedjment turaly Erin Meyerding "Culture map" enbeginen egjey-tegjeyli oqy alasyz.

Duman Byqay

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2318
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1782