Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Qaynaydy qanyn... 4305 32 pikir 30 Qyrkýiek, 2019 saghat 12:16

Kino men qara qargha

Qazaqstan degen el bar. Qazaqtyng eli. Memlekettik negizi qalanghanyna tórt myng jyldan (akademik O.Ismaghúlov) asty. Memlekettik til - qazaq tili. Qaghaz jýzinde. Halqy týgel ana tilinde sóilemeydi. Sebebi, otarlyq ezgide bolghan, әueli patsha ókimetinin, sosyn kenes ókimetinin. Tәuelsiz el bolghanyna otyz jylday uaqyt boldy. Til әli sol sorly kýiinde. Syltau bayaghy: oibooooy, otarlyq zaman boldy, qiyn boldy, gói-gói...

Sary qazaq Gerolid Beliger «Qazaq tilin mengeru ýshin zang azdyq etedi. Árbir adamnyng jan-dýniyesining qalauy men últtyq namysy búlqynyp shyghuy kerek» dep edi. Aytpaqshy, «Qazaq tili» degen darday úiym bar. Milliardtaghan qarjy júmsalyp jatyr. Olardy tyndasan, memlekettik til solardyng jankeshti enbegining arqasynda saqtalyp qaldy. Nәtiyje qayda? Qazaq tili әli bosaghadan syghalap túr. «Balabaqshalar týgel qazaq tilinde boluy kerek» degen IYmekeng elshi bolyp syrtqa ketti. Kóshege shyqsang ózge tilde byldyrlaghan sәbi, olargha saqaulanyp sóileytin ata-anasy sirә uyzyna jarymaghan.

Kýl bolmasang býl bol dep teledidar qosyp qalsan, taghy sol shýldir-shýldir, sekendegen bi, yrjan-yrjang kýlki. Aqshasyn tólep, shalqayyp otyryp qarayyn dep kinoteatrgha barsang .... qazaq tilinde kórsetetin seans joq!

Aghylshyn oishyly, tarihshy Tomas Karleyli «Álem tarihy úly túlghalardyng ómirbayanynan túrady» dese, fransuz tarihshysy Gustav Lebon «Halyqtyng kóshin tirilerden búryn әruaqtar bastaydy» depti. Akademik Álkey Marghúlan atamyz «Shynayy tarih auyzsha, jazba jәne qazba tarihtyng týiisken jerinen shyghady» dep kesip aitypty. Átteng ai, әtten! Osydan jiyrma bes ghasyr búryn ómir sýrgen әlemge әigili túlghalar da ózge tilde sóileuge mәjbýr. Ókinishti aq.

Qazaqstanda qazaq últynyng ýles salmaghy seksen prosentke jaqyndap qaldy, keybir ónirlerde toqsan prosentten asty. Kópting qalauy, ana tilining túnyghy men ruhany әlemining tazalyghy. Balalyq shaghymyz ata-әjening shapanyna oranyp, shalghayyna jarmasumen ótti.

Ýlkender bireuge narazy bop keyigende «Qara qargha kótine qaramay әulie aghashqa qonady» deytin edi. Ózderi uyzyna jarymay jýrip, tariyhqa qol salatyn, qol salghanda da mynjyldyqqa mol salatyn bireulerge arnayy aitylghan mәtel eken.

Omar Jәlelúly aitpaqshy «Óz elinde, óz jerinde jýrip, әke-sheshesi men ainalasy qazaq, óz tilinde sóilemeu ýshin qanday jarymes, qanday sorly bolu kerek?! Óziniz aqyl jýgirtip qaranyzshy. Aqyl-esi býtin, deni sau adam solay jasay ma?»...

Ayshuaq Dәrmenúly

Abai.kz

32 pikir