Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133118. Jazylghandar — 117362. Qaytys bolghandar — 1990
Talqy 4353 32 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 15:39

Zang әueli memlekettik tilde jazyluy kerek!

Býgingi parlamenttik tyndau óte kókeytesti zang dayyndau ýderisin jetildiru mәselesine arnalyp otyr.

Ótken sessiyanyng 26 mausymdaghy otyrysynda bir top Senat deputattary atynan zang jobalarynyng memlekettik tildegi dayyndau sapasyna qatysty Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine saual joldaghan bolatynbyz.

Osy deputattyq saualdy joldauymyzgha Parlamentke ratifikasiyalaugha kelip jatqan zang jobalarynyn, olardyng qosymshalaryndaghy halyqaralyq qújattardyng memlekettik tildegi núsqalarynyng sapasyzdyghy mәseleleri negiz bolghan edi. Alayda Ýkimetten berilgen jauaptyng mazmúny bizdi qanaghattandyrmady. Saualda joldanghan súraqtargha әdettegidey ýstirt jauap berilgen.

Osy uaqyt ishinde memlekettik organdar mamandarynyng termindik qoldanystar men stilidi mengeretin uaqyty boldy. Biraq memlekettik
organdar qyzmetkerlerining qazaq tilindegi halyqaralyq qújattardy
Parlamentke qatesiz jiberuge shamasy da, yntasy da joq siyaqty.

Óitkeni uaqytsha lingvistikalyq toptyng qarauyna, aldyn ala lingvistikalyq saraptamagha kelip týsetin halyqaralyq qújattardyng sapasy
eshqanday syn kótermeydi. Ministrlikter men vedomstvolardyng qyzmetkerleri toptyng júmysyna әbden senip alghany sonshalyq, pysyqtalmaghan, tekserilmegen material jiberedi, olar óz júmysyna
nemqúraydy qarap, lauazymdyq mindetterin tiyisinshe, sapaly atqarmaydy.

Tipti keybir jaghdaylarda qújat jobalarynyng qazaq tilindegi mәtini men orys
tilindegi mәtini mazmúny jaghynan bir-birine sәikes kelmey jatady, qazaq
tilining grammatikalyq jәne stilistikalyq normalary saqtalmaydy. Keyde
top úsynghan týzetuler de dúrys әri sapaly engizilmeydi, sonda bir qújatty
birneshe ret qaraugha tura keledi.

Mysaly, qazirgi Senat qarauynda jatqan «Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti men Armeniya Respublikasynyng Ýkimeti arasyndaghy Azamattyq qorghanys, tótenshe jaghdaylardyng aldyn alu jәne olardy jong salasyndaghy yntymaqtastyq turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» Zang jobasynda tipti notanyng audarylghan mәtinining ózinde qate jiberilip, «mýmkindikti paydalana otyryp» dep jazylugha tiyisti tirkes «mýmkindikti otyryp» degen núsqada berilip, tútastay bir sóz týsip qalghan (Zang jobasy boyynsha qújattar toptamasynyng 8-beti).

Memlekettik organdardyng memlekettik tildi qoldanugha, memlekettik tilde zang jobalaryn dayyndaudaghy jauapkershiligi tómen. Top mýshelerining aituynsha, tipti, qújat jobalaryna ózgeris engizilgen jaghdayda olardy qayta saraptamagha engizu, olardyng qazaq tilindegi mәtinderin ózgertpey Parlament
janyndaghy toptyng dayyndap beruine, qarap beruine jibere salu, top
júmysyna juyq uaqytta qol qoyylatyndyghyn syltau etip qysqa uaqytta
qaraudy tapsyru, әkimshilik resurstardy qosa otyryp, qalay da az uaqytta
qaraudy mәjbýrleu siyaqty soraqy faktiler oryn alyp otyrady eken.

Osylaysha, Parlament qyzmetkerleri ortalyq atqarushy organdar qyzmetin
tolyghymen atqaryp otyr. Bizdinshe, búl halyqaralyq qújattardy, zan
jobalaryn memlekettik tilde dayyndaugha degen Ýkimet qúramynyng qúlyqsyzdyghyn, niyetining joqtyghyn bayqatatyn aiqyn dәiekter.

Ortalyq atqarushy organdar zandardyn, halyqaralyq qújattardyn
memlekettik tildegi jobalaryn әzirleudi dúrys, sapaly, manyzdylyghyn
sezine otyryp úiymdastyrghan jaghdayda, uaqytsha lingvistikalyq saraptama tobyna degen qajettilik tuyndamaghan, ózderiniz atap kórsetken nota almasu oryn almaghan bolar edi.

Sonymen birge saualymyzgha berilgen jauapta zang jobalarynyn
sapasyna qatysty «... qazirgi uaqytta qúzyretti memlekettik organdardyng týrli sipattaghy obektivtik jәne subektivtik sebepterge baylanysty zang jobalaryn orys tilinde әzirleu tәjiriybesi qalyptasqan» degen sóilem bar. Osy sóilem arqyly ne aitqylarynyz kelgenin, onyng qanday obektivti jәne subektivti sebepter ekenin týsine almadyq. Basy ashyp jazylmaghan, búrmalanghan jauap úsynylghan.

Jauapty odan әri oqysaq: «Búl rette, zang shygharu prosesining atalghan
subektileri zang jobalaryn memlekettik tilde әzirleuge niyet bildirgen
jaghdayda QR Ádilet ministrligining «Zannama jәne qúqyqtyq aqparat
instituty» zannamalyq aktilerding jobalaryn memlekettik tilde
әzirleu boyynsha qúqyqtyq, ghylymiy-әdistemelik jәrdem kórsetuge әzir ekenin habarlaymyz» dep jazylypty.

Sonda Ýkimetting zang jobalaryn memlekettik tilde әzirleuine, Ýkimetting ózining qúramyndaghy Ádilet ministrligining janyndaghy «Zannama jәne qúqyqtyq aqparat institutynyn» jәrdemin aluyna Parlament rúqsat bermey otyrghan bolyp shyghady ma?! Búl qalay?!

Shyndap kelsek, memlekettegi zandar aldymen sol memleketting óz tilinde dayyndalyp, sodan keyin ghana qajet bolsa orys tiline audaryluy tiyisti. Búrynghy Kenes respublikalarynyng ishinde Qazaqstan men Belarussiyadan basqa elding barlyghy da әldeqashan osylay isteydi.

Úly Abaydyng tilin qalyptastyrghan, «Abay joly» syndy bagha jetpes tuyndyny ómirge әkelgen, talay ghalamat kórkem shygharmalardy tudyrghan, tamsana oqylatyn foliklorlyq shygharmalargha arqau bolghan qazaqtyng tili
zang jazugha iykemsiz degenge kim senedi?!

Biyler sotyn qalyptastyrghan bay da kórkem qazaq tili – naghyz zang tilin qalyptastyryp, norma jasaugha, jazugha óte qolayly til. Memleketting basty nyshany til desek, zandardyng memlekettik tilde jazylmauy – bizding memlekettimizge de, últ retinde ar-namysymyzgha da ýlken syn. Preziydent Q.K.Toqaev «qazaq tilin halyqaralyq qatynas tili retinde qalyptastyrudy» qolgha alyp jatqanda, búl mәseleni týpkilikti qolgha alyp, zandar men normativtik qújattardy aldymen memlekettik tilde әzirleuge kóshetin uaqyt jetti.

Bayandalghandardyng negizinde, memlekettik dengeyde manyzdy jәne naqty sharalardy qabylday otyryp, Ortalyq atqarushy organdargha halyqaralyq qújattardy memlekettik tilde sapaly dayyndaudyng jauapkershiligin jýkteuge, zang jobalaryn aldymen memlekettik tilde dayyndaudy qolgha alu kerek. Ol ýshin Senat qabyrghasynda, belgili bilikti zanger Ramazan Sәrpekov basqaratyn Ádilet ministrligining janyndaghy «Zannama jәne qúqyqtyq aqparat institutymen» birlesip, zandardy memlekettik tilde dayyndaugha baylanysty mýddeli úiymdar, zangerler, ghalymdar, til mamandarymen birlesip dóngelek ýstel ótkizudi úsynamyn.

Múrat Baqtiyarúly, Senat deputaty,

(QR Parlamenti Senatynda «Zang shygharu prosesin odan әri jetildiru» taqyrybynda ótken Parlamenttik tyndaudaghy sóilegen sózi).

Abai.kz

32 pikir