Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Aymaq 2572 0 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 15:11

Qyzylordada enbek kýni merekesi atalyp ótti

Enbek kýnine arnalghan enbek sabaqtastyghy forumynyng saltanatty ashyluyna Qyzylorda oblysynyng әkimi Quanyshbek Ysqaqov qatysty. Ayta keteyik, QR Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng 2013 jylghy qarashadaghy jarlyghymen bekitilgen «Enbek kýni» merekesi biyl altynshy ret atalyp ótilude.

«Óz kәsibining berekesin kórip, atadan balagha miras etip otyrghan kóptegen enbek әuletterin oblys qana emes respublika kóleminde tanyta bildik. Janyn sala enbek etip, ózining tabysyn manday terimen tauyp otyrghan adamdy qalaysha qúrmettemeske?! Ol - qúrylysshy ne sylaqshy bola ma, ol jazushy ne óner adamy bola ma, ol - basshy nemese ústaz bola ma, manday terimen júmys istey bilui qajet. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev әr sózinde masyldyq pighylgha jol bermeu turaly aityp keledi. Osy túrghyda, biz ýshin manday terin tógip, tәrbiyelep-ósirgen ata-anamyzdyng enbegin aqtap, úrpaghymyzdy enbekke tәrbiyeley bilsek – tughan jerimizding damuyna qosqan bir ýlesimiz bolmaq»,-dedi aimaq basshysy.

Berekeli birlik pen tynymsyz tirlikting arqasynda aimaqtan 102 Sosialistik Enbek Eri shyqqany belgili. Olardyng esimderi oblys tarihynda mәngi qalady.

«Aq kýrishting atasy» atanghan Ybyray Jaqaev, el baylyghyn eselegen Shyrynkýl Qazanbaeva, Sәlima Júmabekova, Úlbala Altaybaeva, Jadyra Taspambetova, Zәkira Erjanova sekildi aqjaulyqty analar – óskeleng úrpaqqa ýlgi-ónege.  Enbek Erlerining býgingi jalghasynday Abzal Eraliyev, Yuriy Pya siyaqty jerlesterimiz - Tәuelsiz Qazaqstannyng Enbek Erleri.

«Yrys bar jerde – yntymaq bar. Al, yntymaq bar jerde – bereke, birlik bar. Sondyqtan, jastar, enbek ete bilinizder. Bәrimiz de júmysty qarapayym enbekten bastadyq. Bos jýrmey, adal enbek etsenizder – bolashaghynyz jarqyn, tughan elimizdi nyghaytugha qosar ýlesiniz mol bolmaq»,-dedi Q.Ysqaqov.

Enbek adamdaryn tanytyp, dәrejesin kóterudi, eng ýzdik otbasylyq jәne óndiristik dәstýrlerdi anyqtap, jastardy kәsiby enbekke baulugha arnalghan forumda salalar boyynsha enbek әuletteri marapattaldy.

Densaulyq saqtau salasy boyynsha - Qyzylorda qalasynan Bodyqovtar әuleti. Búl әuletting jalpy enbek ótili 670 jyldy qúraydy. Býgingi tanda medisina salasyn әr týrli mamandyq boyynsha mengergen әuletting 28 mýshesi osy salada qyzmet atqaryp keledi.

Bilim salasy boyynsha - Aral audanynan Qonarovtar әuleti.  Ústazdar әuletining jalpy enbek ótili - 508 jyl. Ghibratty ghúmyryn bilim beruge arnaghan atadan taraghan úrpaq býginde bilim salasynyng shamyn jaghyp, ata kәsibin ýlken jauapkershilikpen atqaruda. Áulet boyynsha 17 adam osy salada qyzmet atqaryp, bala tәrbiyesine atsalysuda.

Mәdeniyet salasy boyynsha - Qarmaqshy audanynan Smayylovtar әuleti. Ónerli әulettin  jalpy enbek ótili - 75 jyldy qúraydy. Áuletten 4 adam ónirimizding mәdeniyeti men ónerin damytugha sýbeli ýlesin qosuda.

Ishki ister salasy boyynsha - syrdariyalyq Bekseytovter әuleti. Áuletting jalpy enbek ótili 40 jyldy qúrap otyr. El tynyshtyghyn kýzetip, temirdey tәrtipke bas iygen salanyng qyr-syryn mengergen sarbazdar qatarynda osy otbasynan qazirgi tanda 4 adam jemisti qyzmet atqaryp keledi.

Temir jol salasy boyynsha – qazalylyq Orynbaevtar әuleti. Temirjol salasynda joghary jauapkershilikpen qyzmet atqarghan әuletting jalpy enbek ótili -145 jyl. Búl әuletting 6 adamy - temirjolshy.

Óndiris salasy boyynsha – shiyelilik Núrymbetovter әuleti. Ghylym men tehnika salasynyng daraboz maytalmandary atanghan әuletting jalpy enbek ótili- 96 jyl. Áuletting 8 adamy óndiristik sala boyynsha qyzmet atqaruda.

Egin sharuashylyghy salasy boyynsha - Jalaghash audanynan Dýisenghaziyevter әuleti. Ata kәsibin әuletining berekesine ainaldyrghan otbasynyng jalpy enbek ótili -147 jyl. Áuletting 5 adamy - dihanshy.

Mal sharuashylyghy boyynsha - Shiyeli audanynan Baydenovter әuleti. Mal sharuashylyghyn damytqan әuletting jalpy enbek ótili 50 jyldy qúrap otyr. Ata-kәsipti úrpaqtan úrpaqqa jalghastyru jolynda әulettin  3 adamy enbek etude.

«Byltyr biz oblysymyzdy alty jyldan astam uaqyt abyroymen basqarghan Qyrymbek Eleuúly Kósherbaevtyng bastamasymen jappay kәsipkerlikti damytudyng ýshjyldyghyn jariyaladyq. Óz kәsibimdi asham, biznesimdi damytam degen azamattargha bar jaghday jasaldy. Sonyng nәtiyjesinde, 2018 jyly aimaghymyz kәsipkerlikti damytugha eng qolayly ýzdik aimaq atalyp, «Altyn sapa» syilyghyn iyelendi. Syr óniri qanday jetistikke qol jetkizse de, qanday biyikten kórinse de, ol myna otyrghan ózderiniz sekildi enbeksýigish azamattarymyzdyng enbegining jemisi deuge әbden bolady»,-dep atap ótti aimaq basshysy.

Sonymen qatar, oblystyq kәsipodaq úiymdary arasynda ótken «Enbek joly» bayqauynyng «Ýzdik maman» nominasiyasymen №6 Qyzylorda qalalyq emhanasynyn  dәrigeri Absatova Gýljan Tórehanqyzy, «Enbek joly» bayqauynyng «Ýzdik tәlimger» nominasiyasymen Aral qalalyq №14 mektep-liyseyining múghalimi Qonarova Janna Qúspanghaliqyzy marapattaldy.

Is-shara syrboyylyq ónerpazdardyng konsertimen jalghasty.

Abai.kz

0 pikir