Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
1679 0 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 15:09

Kórkem-tanymdy Hamsa haqynda

«Ruh BG» baspasynan jazushy Beybit Qoyshybaevtyng bes kitapshadan túratyn «Órteng óskinderi» atty әngimeler men hikayattar jinaghy shyqty. Jinaqqa bergen alghysózinde avtor órtten keyingi dala keypin «órten» deytinin, órtende kók shóp keler jyly bitik, jaqsy shyghatynyn menzep, «tirshilikti jasampazdyqpen jandandyru ýshin salynghan órtting kýigen ornyn bildiretin» osy sózdi qogham ómirindegi «Alash aty әldeqashan alastalghan, kommunizmnen basqa qoghamdyq qúrylys ýmitteri mýldem óshirilgen tynys-tirshilik alanyna» qoldanghanyn eskertipti. Sonymen, «Órteng óskinderinin» negizgi keyipkerleri – «ruhany órtende» kommunistik qoghamnyng «jana adamyn» tәrbiyeleu sharalary keng kólemde jýrgizilgen shaqta ómir sýrgen jas úrpaq. Áriyne, olardyng bәri birdey «jana adamgha» tәn bolmaq standartty ómir saltyn qabyl alghan joq.

Totalitarlyq dәuirde óskeleng úrpaqty naghyz azamat ruhynda tәrbiyeleu mәselesine arnalghan shygharmalardyng birazy jinaqtyng «Kerney» atty alghashqy bólimine toptalghan. Múnda sol shaqtaghy sana-sezim tәrbiyesinde erekshe oryn alghan pioner, komsomol úiymdary haqyndaghy әlippe sekildi aqparattardy bala úghymyna jenil siniretin, kishkene shәkirtterding tarihy tanymyn keneytuge jәrdemdesetin, sonday-aq auyr ónerkәsipting manyzdy salasy men ondaghy  enbek adamdary turaly bayandaytyn tuyndylar bar. Avtordyng osyndaghy «Qara altyn qaydan shyghady?» degen әngimesi býgingi kýnge deyin bastauysh synyptardaghy oqu-tәrbie júmysynda paydalanylyp jýr. Bólimdegi «Jas qalam» hikayatynyng jas tilshige qajet bilimdi algha tartu arqyly oqushylardyng qoghamdyq belsendiligin   arttyrudy kózdep jazylghany bayqalady. Shyntuaytyna kelgende, shygharmashylyq әlippesin arqau etken búl tuyndynyng jurnalistik joldy tandaghysy keletin býgingi jasqa da óte paydaly maghlúmat bereri haq.

Jinaqtyng «Baldәuren» dep atalatyn ekinshi bólimine engen  tuyndylarda jetkinshekterding mekteptegi oqu-tәrbie júmysy auqymynda jýrgizgen qyzyqty izdenisteri, jasampaz enbekke ózindik qúlshynys tanytyp, shygharmashylyqpen atqarghan is-әreketteri sóz bolady. Búl kitapshada, sonday-aq, balalar ghylymiy-fantastikalyq hikayattardyng keyipkerleri retinde de beynelenedi. Olar gharysh liftimen kókke kóterilip, kosmostaghy airyqsha astroqalashyqta tәjiriybeler jasap jýrgenderinde әldebir qaskóilerge, sonday-aq jerdegi tabighat ayasynda ornalasqan pioner lagerinde ózge planetadan kelgen keme gharyshkerlerine úshyrasyp, shytyrman oqighalardy bastan keshedi. Al «Gýldәuren» bólimindegi әngimeler men hikayattardyng  keyipkerleri – qily minezdi, izdenimpaz, әdilet pen adaldyq, jaqsy kórushilik jayynda ózindik úghymdary bar  jetkinshekter men jasóspirimder. Osyndaghy «Biz tabysar qiyrlar» hikayatyna kommunistik ruhta tәrbiyelenip kele jatqan balalardyng eki túrpaty arasyndaghy qaqtyghys arqau bolghan. Al «Jýregine sen» әngimesinde totalitarlyq sana sarqynshaghynyng jasóspirimder arasyndaghy býgingi kýngi kórinisi Jana Ózen oqighasyna baylanysta algha tartylghan.

«Órteng óskinderinin» tórtinshi, besinshi bólimderin qúraytyn «Jasdәuren-I», «Jasdәuren-II» kitapshalaryndaghy әngimeler men hikayattar bolashaq ómirde alar ornyn oilastyrghan jәne әr salada enbek etip jýrgen qyzdar men jigitterding tynys-tirshiliginen syr shertedi. «Búl tanghajayyp әlem», «Ay núry» hikayattaryna totalitarlyq dәuirde ómir sýrgen jastardyng aghymdaghy sayasat qalamaghandyqtan úmyttyrylghan últ mәselesine, qaraly tariyhqa, últtyq múralargha, ekinshi oryngha yghystyrylghan ana tiline kózqarastary,  óskeleng úrpaqty tarih arqyly tәrbiyeleu jayyndaghy úghym-týsinikterining keneyip-bekui, sol rettegi naqty isteri arqau bolghan.  Komsomol qyzmetine synarjaq kózqaraspen mansap baspaldaghy retinde qarau men ony adal da biliktilikpen atqarudyng («Eki tanys», «Jenis syry»), sonday-aq әdildikke emes, sybaylastyq qúdiretine senuding («Qatelik») qoghamdaghy kórinisteri beynelenedi. Búl bólimderdegi tuyndylardyng kópshiliginde jalpy jinaqqa tәn jylylyqpen qyz-jigitterding sýiispenshilik sezimderi surettelip, keyipkerlerining beynesin tolymdy ete týsken.

Jalpy, «Órteng óskinderi» әngimeler men hikayattar jinaghy totalitarlyq kezende ómir sýrgen jas úrpaqtyng kórkem eskertkishi ispetti әser beredi. Ony basyp, taratumen Almatynyng «Tastaq» sauda ýiindegi Tastaq jarnama agenttigi (8727 374 8342, 8701 746 3301) shúghyldanuda. Ózindik hamsa rәuishti búl bes kitapshamen tanysqan tәuelsizdik dәuirding qyz-jigitteri ózderimen qatar ómir sýrip kele jatqan  býgingi agha úrpaqtyng sovettik totalitarizm zamanynda ótken jastyq shaghyn beynelegen kórkem tuyndylardan taghylymdy sabaq alady. Jinaqtyng qalyng oqyrman qauymy kónilinen shygharyna kýmәn joq.

Surette: «Órteng óskinderi» hamsasy                                                      

Baljan Habdina,

QR Baspa jәne poligrafiya isining qayratkeri.

Abai.kz

0 pikir