Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
diny әpsana 2097 2 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 14:57

Aq qúsqa ainalghan Aq kóilek

«Sózderimmen Múhammedti (s.a.u.) madaqtaq boldym.

Alayda, Múhammed (s.a.u.) arqyly sózderim  madaqqa ie boldy».

Hassan ibn Sәbiyt

(diny әpsana)

Ol namysqoy jigit býgin de týni boyy dónbekship úiyqtay almay shyqty.

Ásirese, sol bir jaghday esine týsken sayyn ishi kýiip-janyp, kózine qan tola berdi. Tang sibirlep atyp ol dalagha shyqqanda sanasynda әli sol myng san masaday tabalaghan oilar yzyndap túrdy da qoydy.

Tirshilik bitken qybyrlay bastapty. Týiekesh qúly qoranyng esigin ashyp týielerdi aidap jatyr. Tek ýlken bura ghana kýisegen qalpyn búzbay shógip jata berdi. Týiekesh onyng týley bastaghan jýninen tartyp kórip edi túrmady. Qolyndaghy qamshysyn kóterip sauyrynan tartyp kep jiberdi. Ýlken bura sol kezde ghana baqyryp, búrqyldap ornynan túra bastady. Onsyz da týni boyy úiqy kirmegen kózderi qyzaryp, yzalanyp kimnen óshin alaryn bilmey túrghan ol:

– Ei, jer jútqyr qara qúl! Ákennen qalghan óshing barday burany nege úrasyn? Satsam sening qúnyng sol týie qúrly da bolmaydy naqúrys neme! – dep, aiqay saldy.

– Býgin taghy da qara basyp úiyqtap qalghanbysyn? Ói, shirik neme. Lat pen Ghúzzanyng attarymen ant eteyin! Endi, qaytalasang ayaq-qolyndy shauyp itke tastaymyn...

«El-júrt túrmaq myna qara qúl da meni mensinbeytin bop alghan sekildi. Tipti, myna qara jer qaq aiyrylsa kiruge men emes sen layyqsyn, dep meni ishinen osy qúl da qarghap túrghanday... Kýnnen kýnge júrt kózine týsuden qalyp baram...  Pәle bop tughan qyzdy kóz aldymda kólbendetip kózimdi shúqyta bergenshe «shyr» etip tughan kezde-aq kózden tasa etuim kerek edi, qap! Asyl ar-namysym ayaqqa taptaldy-au! Bir kezderi osy elding serkesi de, serisi de edim. Endi, mine myna súmyray qyzdyng kesirinen qoydyng iylengen púshpaq terisindey de qadirim qalmady-au! Ásirese, keshe kezikken Shúghbanyng sózi say sýiegimdi syrqyratyp jiberdi ghoy...әtten!»

Olar keshe keshkisin Saghlabanyng ýiine jinalghan. Púttargha arnap soyylghan maldyng basyn mújyp, qúmar oinap, sharapqa әbden qyzyp qarqyldap kýlisti. Biraq, múnyng kýlkisi ghana qoghanyng shoghynday qauqarsyz edi. Ol osy qylyghyn bildirtpeuge tyrysyp baqsa da Shúghbadan onysyn jasyra almay qalghan sekildi. Ol jiyn ýstinde eshkimge des bermey sóilep otyrdy da, әlden uaqytta sózdi qayyryp әkep:

– Áy, Mәlik! Qoyandy qamys, batyrdy namys óltiredi deushi edi. Sening osy kýnge deyin sau jýrgenine qaraghanda namysyng ólip, qamysyng ghana qalghan-au deymin shamasy, – dep mysqyldap qarq-qarq kýldi. Oghan ózgelerde de qosyla ketip:

– Myna Saghlabagha úqasasang bolmaushy ma edi!? Áyeli ótken týnde ghana qyz tauyp edi. Namysyn tang atpay jatyp tazartyp aldy. Biri:

– IYә, oghan sóz bar ma?! Naghyz namysker dep sony ait! – dese, endi biri:

– E, atynnan aiyryldyn, qanatynnan qayyryldyng degen osy. Namysynan aiyrylghan erkek kók shyqpas taqyr jermen teng ghoy – dep, ýstemeley sóilep, jabyla kelekelep jatty. Mәlik osy kezde qolyndaghy sharap qúiylghan kesesin jerge bir úryp syndyryp ornynan túryp, ýiden shyghyp ketip edi...

Mine, sol sәt esine týskende ol taghy da úzaq mәngirip túryp qalypty. Shyqqan kýn sәulelerin  Mekke taularyna shaghylystyryp kókke edәuir kóterilipti. Keshegidey býgin de kýnning qatty ystyq bolatyn týri bar. «IYә, jayshylyqta qazanday qaynaytyn kýn myna shildede onsyn ba?».

Mәlik kenet әldenege asyqqanday týiesin jyldam erttep, Mekkening batysyn betke alyp jýrip ketti. Tirshilik bitken ystyqtan esengirep ketkendey ainala tym-tyrys. Tek týiening tabanynyng sytyrlaghan dybysy  men qara shybynnyng yzyny estiledi. Kóp úzamay olar da  әldeqayda ghayyp boldy. Mýlgigen tirshilikti oyatpaq bolghanday aragidik astyndaghy týiesi baqyryp qoyady.

Mekkening taulary bitisimen tastaqty jerler bastalady. Odan ary úzaqta saghymdary tolqynday bir-birin qualap Arab týbegining sahara shóli shalqayyp jatyr. Osy shólde adasqan talay jan sol saghymdardy «su» dep oilap[1] qua-qua shegine jete almay qúrdymgha ketken ghoy. Búl sahara sóitip, talaydy jalmasa da týk bolmaghanday týksiyip, týiedey manghazdanyp ózine shaqyrady.

Kýn tas tóbege jete bergende búl da ózining dittegen jerine jetti. Búryndary búl manda bәdәuiyler túratyn. Tastaqty jer men saharanyng týiisken túsy edi. Qúdyqtar da búl manaydan jii kezdesetin. Keyinnen ayaq astynan qúdyqtaghy su kózderi tartylyp ketti de bәdәuiyler búl mekennen ýdere kóshti. «Lat pen Ghúzzanyng kiyesi úrdy. Bәrine kinәli hanifter. Olar kóktegi  bir Jaratqannan basqa Tәnir joq. Púttardyng eshbir qasiyeti joq, dep, bәdeuiylerdi әbden azghyryp, ózderine sendirip aldy. Aqyry, qarghys tiyip osy jerler jútqa ainalyp bitti». Kókeyine osy oy týsti.

Ol birneshe kýn búryn kórip ketken qúdyqtyng basyna keldi. Búl qúdyqtyng da kózi bitelip, jyldar óte kele jelding suyrghan qúmdarymen jartylay kómilip te qalghan eken. Mәlik әneu kýni kelip jan-jaghyna alaq-júlaq qarap, kýn úzaqqa qúdyqty qúmynan arshyghan bolatyn. Tastap ketken qayla, kýregi de sol kýiinde jatyr, jartylay qúmgha kómilipti.

Ol týiesinen týse sala manaydaghy jerdi kózimen sholyp shyqty. «IYә, men oilaghanday búl mangha eshkim at izin salmapty. Púttardyng kiyesi úrghan búl mangha kimning dәti baryp ayaghyn basushy edi». Ol ózi boylamaytyn qúdyqqa týsip ishindegi shelekke kýrekpen qúmdy toltyryp, qayta syrtqa shyghyp, arqanmen tartyp qúdyq kózin tazarta bastady.

Mәlik búl mandy әdeyi tandaghan edi. Áldeqayda bireu kezdese qalsa «myna qúdyqtyng kózin tazartyp kórmekpin. Eger su shygha qalsa týielerimdi osy mekenge jayam», demek.

Ári әlgi súmyray qyzdy kómetin kezde dausyn jolay ótken jolaushy yaky bәdәuy estip qalyp arasha týsip jýrmesin, degen jasyryn pighyly da bar edi.

Tas tóbede shaqyrayyp túryp alghan kýn kóp úzamay eniske qaray erine jyljy bastady. Búl kezde qúdyqtyng ishi de óz boyynan eki ese terendikke jetti. Ol qúdyqtan shyghyp týbine kózin salyp úzaq túrdy. Sonda ghana onyng kónili jaylandy. «Ar-namysymnyng tazaratyn uaqyty da kelip jetti», dedi ol kýbirlep. Biraq, sol bir oqigha taghy da kóz aldynda kele qalyp edi, túla-boyy titirkenip sala berdi.

Ol ózin «namysshyl jigit» dep oilaytyn. Ózi de sonday  serilikpen jýrip kesh ýilendi. Biraq, alghashqy  ýilengen әieli qyz tughan týni Uqaz jәrmenkesine kelgen bir parsy saudagerge әielin qyzymen qosa bolmashy aqshagha satyp, týn jamylyp elden attandyryp jibergen edi. Osylaysha, ol sol joly ar-namysyna daq týsuden aman qaldy.

Odan keyin jaqyn tuysynan Lәilә degen qyzgha ýilendi. Alayda, Lәilә eki jyl boyy qúrsaq kótermedi. Oiyn-sauyq keshinde jora-joldastary «Qara nar jýk kótermes bel ketken son» degen, Mәlik, sen sol qara nargha úqsap kelesin-au!», dep kelemejdegen edi. Kóp úzamay Lәilә qúrsaq kótergende búl «uf» dep tereng dem alghany bar. «Búl qatyn qoshqarday bir úl tuar, úl tumasa búl neme kimdi tuar» dep kónili jaylanyp jýrdi. Áytse de kónili әldeneden sekem alyp, bosanardan birneshe kýn búryn týielerining jayylymyn syltauratyp saharagha shyghyp shatyryn tikti. Týn jarymynda kózi ilinip ketken eken. Bir kezde jylaghan sәbiyding dauysynan shoshyp oyandy. Áyeli kórshi shatyrda bolatyn. «Úl ma, qyz ba?.. Myna pәlening dauysy qyzgha úqsaydy ghoy!» dep kýdiktenip otyrghanda kýni kirip kelip:

– Myrzam, bauy berik  bolsyn, әieliniz qazanshy tudy! – dedi.

– Ne, ne deding sen? - degen Mәlik ornynan qalay túrghanyn bilmey qaldy. Týsi bir quaryp, bir qyzaryp sala berdi. Bir jaghynan zyghyrdany qaynap: «Búlay bolatyn jóni joq!», dedi ózine-ózi. Sol týni ol sәby qyzdy tiridey kóme salatyn edi. Biraq jolaushy Sasa múny kóndirip  sәbiydi aman alyp qalghan bolatyn.

Sodan beri jýk tiyegen týiening jýrisindey jyljyp baqanday bes jyl ótipti. Qyzy Rabigha tau gýlindey qúlpyryp ósti. Bala kýngi Lәilәning ózinen aumay qalypty. Qaraqattay  qos janary, appaq jazyq mandayy tipti arqasyna órile qúlaghan sýmbil qara shashyna deyin aumaydy-au. Qarshaday bolsa da eresek qyzday әr nәrsening babyn tauyp, taqyldap túrghany. Alayda, osy bes jyl Mәlik ýshin Rúmdardyng qolgha salatyn temir qúrsauynan da qatty, Parsy elining kóz kórmes qaranghy, týpsiz zyndanynan da jaman týnek boldy. Búryn ózi de talay әieli qyz tughandardy sózben týirep el aldynda masqaralaushy edi. Endi, ózi de solardyng kebin kiydi. Ásirese, Shúghba kórgen jerde nayzamen shúqyp oinaghan qúlday qyldy... «Ey, beu dýniye-ay, desenshi! Sol qorlyqtyng bәri kóp úzamay kórgen týstey bolatyn boldy».

Ol kýn batysqa qaray qisayghan shaqta ýiine oraldy. Aldynan shyqqan әieli Lәilә onyng ýsti-basynyng shang basqanyn kórip әldeneni sekem alghanday óni búzylyp ketti. Onsyz da Rabigha tughaly onyng kýni kýn emes edi. Bir jaghynan kýieui «qyz tuyp, kózime shóp saldyn» dep sabasa, bir jaghynan erte me, kesh pe Rabighasyn «kómip tastay ma!» dep zәresi úsha qorqatyn edi.

Ásirese, ótken týngi súmdyq oqighadan beri jýregi әbden shaylyghyp bitti. Lәilә Sәlimamen jastayynan qos botaday saharada jarysyp birge ósken bolatyn. Ózi Mәlikke túrmysqa shyqqanda kóp úzamay Sәlima da Saghlabamen qosylghan edi. Sol Sәliymә ótkende qyz tughanda búl da qasynda bolatyn. Sonda onyng qyz tughanyn estigen Saghlaba bólmege qútyrghan ógizdey eki kózi qyp-qyzyl bolyp, alaq-júlaq etip keldi de qúndaqtaghy sәby qyzdy júlyp aldy. Sәlima «búl kýnәsiz sәby ghoy, ayaay gór!» dep ólerdegi sózin aityp jylap, jalbarynyp ayaghyna jarmasty. Biraq, Saghlaba onyng kóz jasyna da, zaryna da pysqyrghan joq. Ayaghymen silkip iyterip qaldy da ýiden shygha jóneldi.

Sonda, Sәliymә ekeui tangha deyin kól bop zarlana  jylady. «Mýmkin Saghlaba rayynan qaytar» degen ýmitteri de boldy. Biraq tang ata Saghlaba jalghyz ózi ghana qaytyp oraldy. Beykýnә sәbiydi kómdi me, satty ma o jaghy beymәlim bolyp qala berdi. Sodan beri Lәilә kýieuinen búrynghydan beter kýmәndanatyn boldy. Ol keyde sýikimdi qyzyn әldeqayda qashyrmaq ta niyeti bolghan. Alayda, oghan analyq dәti barmady. Ári «bәlkim, Mәlik ondaygha barmas» dep dәmelenetin. Onyng ýstine olay jasaugha qauqary da joq edi. Ózin azat әiel sanaghanmen kýnnen aiyrmashylyghy az.

– Otaghasy, kýnúzaqqa qayda ketip qalghansyn? – dey berip edi, Mәlik:

– Óshir ýnindi, qatyn! Saghan da jan biteyin degen eken, meni súraqqa alyp! – dep aqyrdy. «Az qaldy, kóp úzamay kózine kók shybyn ýimeletip, janyndy suyryp alarmyn», dep ishtey kýbirledi.

– Odan da as әzirle! Qarnym shúrqyrap túr...

– I-m-m. Týsten beri Shúghba seni izdep jýr. Tipti, әlginde qúly emes, ózi izdep keldi. Sony aitayyn degenim ghoy. As әzir, týste qazangha jas týiening etin salgham.

Shúghbanyng atyn estigende Mәlik selk etip, óni quaryp ketti. Biraq, әieline bildirmeuge tyrysty. «O, saytan meni nege izdep jýr eken. Álde, maghan taghy da qanday da bir túzaq qúrdy ma?». Ol әielinen «Nege izdepti?» dep súramaq bolyp edi ýiden әkesining dauysyn estigen qyzy Rabigha syrtqa jýgirip shyghyp:

– Áke, kelding be? Tang erteng túrsam ketip qalypsyz, kýni boyy «Ákem qashan keledi?» dep apamnyng da mazasyn aldym. Men sizdi әbden saghyndym, – dep týiesining ýzengisine jarmasty. Shúghbadan shoshyp túrghan Mәlik qyzyn kórgende múnyng bәri Shúghbanyng jasap jatqan qasaqana kórnisindey kórip odan beter shoshyna:

– Tәit әri, әrmen jýr, astyna týsip óleyin dep pe edin, týiege jarmasyp?

– Joq, әke búl týie maghan tiyispeydi. Búghan kýnde qarap jýrgen men emes pe? Siz meni Qaghbagha alyp baramyn dep ediniz ghoy. Býgin týnde týsimde sol Qaghbany kórdim. Kó-óp aq qanatty perishteler meni jetektep sonyng ainalasynda ainaldyryp jýrdi. Bir kezde jýzi appaq bir ata keldi de zәmzәm suyn úsynyp: «Qyzym, myna Zәmzәm Ismayyl babannan qalghan su. Osyny ishseng shóldemeysin» dedi. Men iship aldym. Balday tәtti eken. Bir kezde aq qanaty bar perishteler meni aspangha qaray kótere bastady. Sol kezde siz týienizben kele qaldynyz. Siz meni alyp qalmaq bolyp Qaghbagha qaray jaqynday berip ediniz, sol jerdegi pút tastar ayaq astynan kóp jylangha ainalyp sizge qarsy ysqyryp, aibat shege bastady. Biraq siz olardy kórmey jaqynday berdiniz. Men olar sizdi shaghyp ala ma dep qatty qorqyp: «Áke-e! Ary ketiniz. Jylandar shaghyp alady, nege kórmeysiz, әke!» dep aiqaylap jatyp oyanyp kettim. Sosyn, sizdi jalma-jan izdesem ketip qalypsyz. Mәlik:

– «Týs týlkining boghy» degen. Tәnirler jylan bolmaydy. Sandyraq týs múnyn! Odan da myna týieni sughar. Kýndikke su ishpey qatalap túr - dedi de týiesin shógere týsip ýiine kirip ketti.

Mәlik jana pisken jas etti birazgha deyin ýnsiz jep otyrdy. Azdan song әieline sózding shetin shygharyp:

– Búl qyz әjepteuir boyjetip qalghangha úqsaydy. Erteng Uqaz jәrmenkesine baram. Ári qaray sening tórkinine sogha ketpekpin. Myna qyz da naghashylaryn әbden saghynyp qalghan shyghar. Mauqyn basyp qaytsyn, – dedi.

Kópten beri sekem alyp jýrgen Lәilә kýieuining myna sózin estigende tóbesinen jay týskendey otyrghan ornynda tenselip ketti. Ne dep jauap bererin bilmey bir sәt ýnsiz qaldy. «Kimdi aitsa sol keledi» degen. Osy sәtte Rabigha da ýige kire qaldy. Esikten emes әdeyilep ekeuining tas tóbesinen týskendey edi. Ekeui de qyzdaryna jalt qarady.

– Áke! Erteng naghashylaryma meni alyp baramyn dediniz be? Jana terezening janynda oinap jýrip estip qaldym. IYә, men naghashy atamdy, әjemdi tipti ótken de men barda sonda tughan botaqandy da saghyndym. Qanday tamasha! Apa maghan qay kóilegimdi kiygizesiz. Áneugýngi әjemning berip jibergen aq kóilek she, sony kieyinshi!

– IYә, solay. Áy, qatyn mynany ózi aitqanday ghyp jaqsylap kiyindir. Naghashylarynan úyat bolyp jýrmesin!

Mәlik osy sózinen keyin ornynan túryp dalagha shyghyp ketti.

Rabigha bolsa ýy ishinde quanyp әli sóilep jýr. Tek, anasy Lәilә ghana óni bozaryp, basyn tómen salghan kýii otyryp qaldy.

Mynau zaman qay zaman zarly zaman,

Qyz kómilgen tiridey sorly zaman.

Antalap kep yzaly ash bóridey,

Jauyzdyqqa bir-birin qamshylaghan.

Izgilikke júrnaqtay jarly zaman!

«Qoryqqanyng basyna keledi» degen osy eken ghoy. Ishten shyqqan shúbarymdy, iyisi anqyghan júparymdy qalay ghana qiyasyn. Botasy ólgen aruana da anyrap bozdaghan kezde, túlybyn iyiskep, boyyn jibitip, iyimeytin be edi? Men endi sol mal qúrly da bola almay, ómir baqy saharagha qarap bozdap tas kókiregimdi jibite almay qalghanym ba? Ózining týkke túrghysyz jalghan namysy ýshin, býldirshin qyzyn qalay ghana tiridey qara jerge kómbek?! Kóz jasyna qaramay kómilgen búl sәbiylerding esh bir súrauy joq pa eken?!  Tiregim qúlap, oshaghym óshti-au!» degen zarly oidan Lәilәning jýregining ózeginen jaryp shyqqan ashy óksik kózine jas bop qúiyldy. Ebil-debil bolyp enirep jylaghysy kelip-aq túr. Biraq jylaytyn kýn qayda?! Ol ernin tistep ózin ústap әzer túr edi qyzy Rabigha:

– Apa, aq kóilegim qayda? Myna sandyqta joq qoy? – dedi.

– Sonyng ishine salyp qoyyp edim ghoy, botaqanym. Dúrystap qarashy! – dep, ózining kónil-kýiin sezdirmeuge tyrysty.

Lәilә denesin әzer sýiretip syrtqa shyqqanda ymyrt ýiirilip, kóz baylanyp qalghan edi. Óliara shaq. Kóktegi jarqyrap túrghan júldyzdar bir sәtke Lәilagha ýmit otynday bolyp jymynday kórinip ketti. Qas-qaghym sәt te bolsa osy ýmit oghan sýieu bolyp, boyyna jylu darytqanday kýy keshti.

Kóp keshikpey qas qarayyp, Mekkening tasty taulary da ertengi bir qasiretting bolatynyn sezgendey bastaryna qoy qoy týndi qara shәli ghyp taghyp aldy.

Mәlik buranyng baqyrghan dauysynan oyanyp ketti. «Túr, aramqatqyr. Býgin taghy da qojayynnan sóz estiytin jayym joq». Ol dalagha shyqqanda tang qylang berip qalghan eken. Eptep qana Mekke taularynan esken saumal samal entelep kep túla-boydy iyiskeleydi. Ýilerding qorasynan erte shyqqan tórt týlik mal manyrap, jamyrap taugha qaray bet ala bastapty.  «Búl mening seriligimning qayta atqan tany, ar-namysymnyng aqtalar kýni», dedi ishtey Mәlik.

Osy sәtte ýy ishinen qyzynyng «Áke, qaydasyz?» degen dauysy estildi. Kóp úzamay syrtqa jýgirip shyqqan Rabigha әkesin artynan qúshaqtap:

– Men sizdi taghy da ketip qaldy ma, dep qorqyp kettim, – dedi.

– Men seni býgin naghashylaryna aparyp  tastaymyn. Odan da bar apana ait. Jolgha әzirligin jasasyn. Erte kýndi kesh qylmay jolgha shyghayyq, – dedi de qora jaqqa qaray  adymdap jýrip ketti.

Lәilә týnimen kóz ilmegen bolatyn. Jan-dýniyesi alay-dýley bolyp, birde qyzyn qúshaqtap, endi birde kórpe astyna tyghylyp túnshygha jylaumen boldy. Tangha juyq qana kózi ilindi. Kenet oyanyp ketip jalma-jan, jan-jaghyna alaq-júlaq etip qarady. Qyzy joq. «Týn jamylyp alyp ketken be?» dep qorqyp basyn kótergeni sol edi syrttan әkesi men qyzynyng sóilesip jatqanyn estidi. Bir sәtke kýpti jýregi basylghanday bolsa da Mәlikting «jolgha әzirligin jasasyn» degen sózin estigende dәrmensiz jýregi odan sayyn múzday  bop ketti. Ýige kirgen Rabigha:

– Apa, túrynyz. Ákem jolgha shyghamyz, әzirlik jasa dep jatyr. Aq kóilegim qayda? Tezirek kiyip kýn salqynda jolgha shyghayyq. Bolmasa basyma kýn ótip jýrer. Lәilә lәm-mim dep jauap qaytarmay amalsyz qyzyn kiyindire bastady. Ol qyzyna aq kóilek emes, aq kebin kiygizip jatqanday kýy keshti. Ásirese, qyzynyng shashyn taraghan shaqta túnshyqqan kóz jasyna ie bola almay qaldy. Qos janarynan tógilgen jas tamshylar taraqpen jarysqanday tómen qaray syrghanay berdi. Anasynyng jylaghanyn kórgen Rabigha:

– Apa, nege jylaysyz? Men ol auylda kóp bolmaymyn ghoy. Atama aitsam әkep tastaydy, – dep júbatty. Osy kezde týiesin erttep ýy aldyna kelgen Mәlik:

– Áy, qatyn! Shúbatylmay bolsayshy. Kýn úyasynan shyqpay jolgha shyghamyn dep keshe eskertken joq pa edim?!

Azdan song asyghyp-ýsigip ana men qyz esik aldyna shyqty. Qyzyn týiege mingizip jatqanda anasynyng kemsendegen ýni shyqqanday bolyp edi, Mәlik:

– Ýnindi óshir, Lat pen Ghúzzanyng qarghysyna úshyraghyr, neme! – dedi de, týiesin týrtip túrghyzyp Mekke taularyna qaray jedeldete ayandady.

Lәilә týiege mingen әke men qyzdyng artynan qarap túrdy da olar úzaghan sәtte kóz-jasyna erik berip botasynan aiyrylghan aruanaday enirey bozdap anyrap qala berdi. Olar ketkende Lәilәning әli de ýmiti týgeldey sóngen joq bolatyn. Biraq Mәlik týiesin Uqaz jәrmenkesine qaray emes, shyghysqa qaray búrghanyn kórgende ólimsirep janghan shyraqtay ýmiti jalt etti de óship qaldy. Oghan búl songhy ýmiti emes, myna jalghan dýniyede alghan aqyrghy demindey bolyp kórinip ketti...

Olar Mekke tauynyng etegin jaghalap ótip tastaqty jerge ayaq basty. Rabighanyng quanyshynda shek joq. Ár nәrseni bir qiyaldap kele jatty. Bir uaqytta ynyldap әnge basty. Áuelgide Mәlik onyng ne aityp kele jatqanyna mәn bergen joq edi. Keyinnen qúlaghyn salyp kórip shoshyp ketti.

Allagha qolyn jayghandar,

Hanif dinnen taymandar!

Qaranghyny qaq jaryp,

Keledi songhy payghambar!

– Áy, susyldaq! Ne dep ottap kele jatyrsyn! Mynany sen qaydan jattap alghansyn, kim ýiretti saghan?

– Búl songhy payghambar turaly aitylghan әn ghoy, әke! Áneugýni qoragha barghanymda týiekesh qúl ynyldap aityp jýr eken. Artynan qalmay jýrip jattap algham.

– Qay-qaydaghyny aityp shataspa! Ol qara qúl ýndemey jýrip qútyrayyn degen eken. Bәs-e-bәse. Oghan da hanifterding indeti júqqan ghoy. Qap bәlem, әli-aq týsersing qolyma...

Qarshaday qyz әkesining qaharynan qorqyp ýnsiz qaldy. Kóp úzamay әke men býldirshin qyz týiening adymyn sanap, jer apshysyn tausyp qazylghan qúdyqqa da jetip qaldy.

Mәlik qúdyqty úzaqtan kórgen kezde bir sәt búryn-sondy bolmaghan bir kýy keshti. Sol kýy birte-birte mazasyn alyp, ózimen-ózi arpalysqa týsti.

Ishinde talasqan eki týrli dauys: «Sen rasynda óz qyzyndy tiridey jerge kómbekpisin? Adam degen, mal ekesh malgha da jany ashymaushy ma edi?» dese, ony basqa bir dauys búzyp: «E-e, onda túrghan ne bar? Áyelining qyz tuuy er jigitke týsken óshpes qara daq. Sol daqty ketiru onyng namysy. Ásirese, búl osy elding serkesi, eshkim betin qaytaryp kórmegen serisi bolsashy! Áyeli qyz tughanda elding bәri «qyz tudy» dep aiybyn betine basyp masqaralaghanda, búl úyattan kiretin tesik taba almay qalghan joq pa edi?  Sodan beri jegeni jelim, ishkeni iring boldy ghoy».

Kelesi dauys: «Qyz tughannyng nesi aiyp, әri «el betine qaray almaydy» ekenmin dep tiri sәbiydi qalay ghana jerge kómedi? Óz balasyn qalay qiyady?».  Qarsy dauys: «Búl úl emes, qyz. Al qyzdy bolu degen «Lat pen Ghúzzanyng qarghysyna úshyrau» degen sóz. Osy qyzdyng kesirinen Shúghbalar múny bes jyldan beri kózine kók shybyn ýimeletip, tiridey jerge kómip keldi ghoy. Sonyng bәrine osy qyz kinәli». Mәlikting oiyna  «Shúghba» degen sóz týskende sol kelip qalghanday selk etti de esin jinap jan-jaghyna qarady.

Qúdyqqa da kelip qalghan eken. Ol jalma-jan týiesinen týsip qúdyqtyng ainalasynan izder izdedi. Keybir andardyng izi bolmasa eshkim búl mangha at basyn tiremepti. Ishtey «uf» dep bir dem aldy. «Endeshe, is bitti degen sóz». Osy sәtte týieni shógerip týsken Rabigha jýgirip kelip:

– Áke, búl qanday qúdyq? Ishi tereng be, eken? Álde, suy joq pa? Torsyqta su bar ghoy, – dep ol da qyzyghyp qúdyqtyng ishine qaray berip edi Mәlik:

– Endeshe, sol sudyng bar-joghyn sen bayqap kel! - dedi de, qúdyqtyng ishine qaray enkeyip túrghan qyzyn iyterip kep qaldy. Qarshaday qyz shynghyryp qúdyq týbine qaray qúlady. Onyng shynghyrghan dauysy qúdyq ishinde janghyryp syrtqa shyqty. Oqshau jerde shógip qannen-qapersiz kýiis qayyryp jatqan týie de shoshyp jalt etip búlar jaqqa qarady. Qyzdyng halin sezdi me, qatty baqyryp jiberdi.

IYesi Mәlik bolghanmen býkil meyirimdi búl týie osy qyzdan kórgen edi. Ol ony tәi-tәy basqanynan beri jaqsy tanityn. Ayaghyn taltandap basyp osynyng qasynan bir eli shyqpaytyn. Keyinnen jem-shóbin de, suyn da osy qarshaday qyz beretin bolghan-dy. Qolyna temir taraghyn alyp kýn úzaqqa ýstin tarap, ynyldap әlde bir әn aitatyn.

Týiening baqyryp ózine qaray tóngenin kórip sasyp qalghan Mәlik qolyna kýrek ala sala salyp kep jibergende qyry kózine tiygen januardyng basynan qan sau ete qaldy. Týie basy qayqang etti de odan sayyn baqyryp en dalagha qaray qasha jóneldi.

Týiening zary saharany sharlap  ketkendey boldy. «Myna elsiz saharada qarshaday qyzgha arasha týser jan bar ma?! Kózimnen qan saulaghangha da eshkimnen saugha súramaymyn! Biraq, myna beyshara sәbiyding nendey jazyghy bar? Ei, adamdar! Hayuan ekesh hayuan da óz ózine qas qylmasty! Óz sәbiylerindi ózdering tiridey kómsender onda senderding adam attarynnan ne payda?! Ua, Mekkening taulary! Sender qasiyetti edinder ghoy. Sender tas bolsandar da adamdarday jýrektering tas emes shyghar! Qol úshtaryndy berinde-er, taular?!...»

Mәlik qyzynyng shynghyrghanyna da qaramay qolyndaghy kýrekpen topyraqty búrqyrata laqtyryp qúdyqty toltyra bastady. Rabigha «Ákeshim!!!» dep shynghyryp jylay, ishte qalghan qyl arqannan ústay kóterilip, qúdyqtyng erneuine jabysty. Ákesining ýsti-basy shashylghan qúmmen shang bolghan edi. Qyzy bir jaghynan bir qolymen qúdyqtyng erneuine jabyssa, bir qolymen, «әkeshim, kóileginiz shang boldy ghoy», dep kóilegin qagha bastady.

– Jer jútqyr, sen әli ólmegensing be, «qyzdyng qyryq jany bar» degen osy ma edi, mә saghan! – dep ayaghymen qyzyn bir teuip qúdyqtyng ishine domalatyp jiberdi. Sәby qyz «әkeshi-i-im» dep shynghyrghan kýii qúdyq týbine qaytadan qúlady. Ol qyzyn kómip jatqanda onyng shynghyrghan dauysy birte-birte azayyp, óshkindep baryp, artynan mýlde joghalyp ketti...

Mәlik qúdyq betin japqan kezde kýn tas tóbesinen melshiyip qarap túryp edi. Kópke deyin ornynan bir eli qozghalmady. Aqyry, osy kórgen súmdyghyn kókjiyekting arghy jaghyndaghy әldekimderge aitugha asyqqanday әlden song tómen qaray jyljy bastady.

Mәlik ózining әbden sharshap, shól qysqanyn endi ghana bayqap, jan-jaghyna jaltaqtap týiesin izdedi. Jol azyghy, torsyghy týiemen birge ketken edi. Azdan song týiesining izimen jýrip belden-bel asyp tenselip kete bardy. Alayda, qansha izinen qalmay erse de týiesi týskirge jete almay-aq qoydy. Onyng ýstine týiesin tabamyn deumen mýlde elsiz jaqqa laghyp ketkenin endi bayqady. Manaygha qarasa qansha, qalay jýrgeni belgisiz.

Ol songhy kýshin jinap bir belding ýstine shyqqan kezde bәikýnә sәby qyzgha arasha týse almaghanyna qatty úyalghanday kýnning jer shetine qyp-qyzyl bop kirip bara jatqanyn kórdi. Sylq etip jerge qúlay ketti.

«Endi, bәri de bitkeni me? Qayran  namysym-ay! Álde, men qate is jasadym ba eken?!..» Onyng óz balasyna degen meyirimi endi ghana oyanghanday kóz aldyna qyzy elestedi. «Áke men sizdi әbden saghyndym». «Siz meni Qaghbagha alyp baramyn dep ediniz ghoy». Bir kezde kóz aldynda aq kóilek kiygen eles qyzy әn sala bastady:

Allagha...a qolyn jayghandar,

Hanif dinnen taymandar!

Qaranghyny qaq jaryp,

Keledi songhy...y payghambar...

«Songhy payghambar!» dedi-au, qyzym. Álgi, haniftardyng aituynsha «songhy payghambar kelgende sәby qyzdar býrshik jarady. Jer betine raqymshyldyq ornaydy» deushi edi. Rasynda, men qatelistim be? «Qyz degen sor» desek, joq onyng shyn baq bolghany ma? Sonda, men qolgha qonghan baqyt qúsymdy óz qolymmen túnshyqtyryp óltirgenim be?!»

Ol kózi qarauytyp talyqsyp bara jatqan sәtte kýbirlep: «Aynalayyn, qyzym, keshir meni!», degisi keldi. Biraq, oghan tili kýrmelip dybysy shyqpady. Kóp úzamay ymyrt týsti de, týn týnegi jan-jaqtan qaumalap, ózining әldebir tereng qaranghy  shynyrau qúdyqqa  zymyray qúlap  bara  jatqanyn ghana  sezdi...

Sol sәtte dәl qasynan jer astynan shyqqanday bir aq qanatty qús shyryldap kókke qaray kóterile jóneldi. Songhy ret kózin әreng ashqan oghan әlgi aq qanatty qús kómilgen  qyzynyng aq kóilegine úqsap ketti.

Sol qústan adamnyng sózi estilgendey: «Shyqylyq-shyqylyq... Ákeshi-im, nege jerde jatyrsyz, jeydeniz shang boldy ghoy, әkeshim?!»... Namysqoy jigitting búl dýniyede estigen songhy ýni osy boldy...

PS: Búl әpsananyng sujetin Islamtanushy ghalym Múhitdin Isaúly jazyp, әdeby jaghynan jóndep, óndep baspagha beruge rúqsat etken edi. Sondyqtan, әngimege qosavtor retinde qaraghan dúrys.

«Sa­ha­ra­da saghym qughan jan sekildi. Shóldegen jan alystan su eken dep oi­lap, aryp-ashyp jet­ken­de esh nәrse ta­ba al­mas» (Núr, 24­:39)

Abay Mauqaraúly

Abai.kz

2 pikir