Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 131659. Jazylghandar — 116461. Qaytys bolghandar — 1990
Abaydyng qonaghy 5089 57 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 11:22

Ermúrat Bapi: Eki ottyng ortasynda túrghan adammyn...

Qúrmetti oqyrman! «Abai.kz» aqparattyq portaly túraqty týrde jýrgizip kele jatqan internet-konferensiyanyng osy jolghy qonaghy tәuelsiz jurnalist, qogham qayratkeri, «Dat» gәzetter jobasynyng jetekshisi, «JSDP-Aqiqat» partiyasynyng eks-tóraghasy Ermúrat Bapy myrza boldy.

«Abai.kz» oqyrmandary tarapynan Ermúrat Bapy myrzagha úzyn-yrghasy 50-den asa súraq kelip týsti. Spiykerimiz 2 saghattan asa uaqyt otyryp, sizderding súraqtargha jauap berdi.

Súraqtardyng qaytalanuy men oqyrmandar arasynda oijarys, pikir-talastyng oryn aluyna baylanysty, spiyker Ermúrat Bapy myrzanyng súhbat barysynda aitqan ótkir oilaryn yqshamdap jariyalaudy jón sanadyq.


-Eragha, әueli qosh keldiniz! Ángimemizdi JSDP siezinen bastayyqshy. Siezden song ótkir-ótkir pikirler aittynyz. Partiyadaghy «tónkeristen» keyin «besiginde jatyp ólgen partiya» dediniz. Siezdge qatysushylar da az ghana adam. Tipti, biz sol siezding ótetininen habarsyz boldyq...

-Búl taqyryp әbden jauyr bolghan siyaqty... Degenmen ras aitasyz, siezd ótedi dep aldyn ala habar taratqan joqpyz. Eki kýn búryn ghana jurnalister men siezd qonaqtaryn qúlaghdar ettik. Búghan birneshe sebep bar. Birinshi - qauipsizdik mәselesi: siezd ótkizgeli otyrghan qonaq ýiding qojayyndary songhy saghatta bas tartuy mýmkin edi. Onday tәjiriybening túzyn talay taqqamyz. Saqtyq jasayyq degen synayymyz ghoy... Biraq bir jaghyn qymtap, ekinshi jaghyn alan-ashyq qaldyryppyn... Jau syrttan emes, ishten shyqty...

-Siezd ne ýshin shaqyryldy? Barlyghy ayaq-asty bolghanday...

-Preziydenttik saylaudan keyin, JSDP  «uly» úiym bolyp shyqty. Óitkeni partiya saylaugha baykot jariyalady. Saylaugha qatyspady. Onyng aldynda tórt jyl boyy úiyqtap jatqan, qoghamdaghy eshqanday prosesterge etene aralaspaghan, anda-sanda bir mәlimdeme jariyalap qoyyp, typ-tynysh, qalyng úiqyda jatqan partiya edi ghoy.

Bizding maqsat – parlamenttik saylaugha dayyndalu boldy. Ol ýshin әueli partiyany úiqydan oyatyp, ensesin kóterip, sodan song ony qoghamgha әkelu kerek edi. Al qoghamgha әkelu ýshin ýlken sayasy prosess bastau kerek. Ony men, tóragha retinde osy siezden bastaghandy jón kórdim. Onyng ýstine saylaudan keyin mening ózim de «toksichnyi» atandym... Óitkeni meni Ámirjan Qosanov shyqqan «Jana Qazaqstannyn» ókili dedi, «eski oppozisiya» dedi. «Ámirjan Qosanovtyng bajasy» dep, betaldy jazghyrghandar boldy. 

Onyng ýstine, saylaudan keyin qoghamda jana kýshter, jana protestik buyn keldi, oppozisiyanyng jas úrpaghy payda boldy. «Oyan Qazaqstan» keldi. «Men oyandym», «U menya esti vybor», «Respulika» deytin qozghalystar shyqty. Oghan qosa, baqylaushylardyng ýlken armiyasy keldi. Qoghamda transfarmasiya bastaldy.

Biraq, osy jana kelgen kýshter bizding partiyany da, mening ózimdi de qoghamda tiyisti qozghalys jasaytyn sayasy kýsh dep baghalamady. Sondyqtan men oilana kele, ózim otstavkagha keteyin, ózimning ornyma jana úrpaqtyng bir ókilin tóraghalyqqa úsynayyn degen oy boldy.

JSDP - «BESIGINDE JATYP ÓLGEN» PARTIYa

-Siz shamamen 4 aigha juyq tóragha boldynyz...

-IYә, tórt ai. Qazirgi uaqyttyng shapshandyghy, aqparattyng aghyny, qoghamdyq prosessterding buyrqanyp ótip jatqany sonday, osy tórt aidyng ózi keminde bir jyldyng jýgin arqalaghanday boldy. Sondyqtan men osy kýzgi sayasy nauqandy siezden bastap, siezde otstavkagha ketip, ornyma Janbolat Mamaydy úsynbaqshy edim.

Biraq, búl partiya júmysynan ýzildi-kesildi ketu emes, Janbolattyng qasynda jýrip, partiyagha jas kadrlardyng kep jatqanyn, Zelenskiy siyaqty jastardyng bizde de bar ekenin kórsetu kerek edi. Qoghamgha signal beru kerek boldy. Ásirese, songhy shyghyp jatqan sayasy kýshterge, jastargha belgi berip, partiyada osynday rebrending bastalghanyn jariya etu kerek edi.  

Odan basqa taghy bir-eki sayasy jobamyz boldy. 

Biraq, endi múnyng bәrin aita bersen,  býgin bitpeytin sóz... Qazirgi uaqyttyng jyldamdyghy sonday, osy jiyrma kýnning ishinde búl taqyryptyng ózi biraz sýrlenip qaldy. Siezdegi tónkeristi qayta-qayta aita bersem, aqtalghanday bolamyn. Tóraghalyqqa qayta úmtylghanday, sol oryn ýshin jarmasqanday, ólermen bolyp kóringim kelmeydi. Mening eshkimning aldynda aqtalatynday kinam joq! Ardyng da, bardyng da aldynda tazamyn! 

Degenmen búl taqyryp meni ishtey mazalaydy. Qatty qinaydy. Biraq men endi múny qoghamgha talqy qylatyn taqyryp dep oilamaymyn. Óitkeni partiya «besiginde jatyp óldi». Sondyqtan, múny qaytadan qoghamgha tyqpalap, «osynday sayasy kýsh, oghan әli senim artugha bolady» degen oilarmen el-júrtty qajytqym kelmeydi.

SOTQA BEREMIZ

Siezding qogham aldyna shygharmaq maqsaty ýlken bolghanymen, arsyz tónkerisshilerding artynda túrghan aram pighyldy úiymdastyrushylardyng yqpalymen osynday partiyalyq daghdarys boldy. Biraq biz olardyng kim ekenin anyqtadyq. Sayasy kenesting 4-5 mýshesi aqshagha satylghan. Al olargha aqshany kim tólegeni de mәlim. Biraq әzirge olardyng aty-jónderin atamaudy jón kórip otyrmyn. Sebebi qanshalyqty «uly» bolsa da, eldegi jalghyz oppozisiyalyq partiyany qogham ýshin saqtap qalu - mening jeke namysymnan da manyzdy mindet bolyp túr. 

Al eger partiyany iyelenip ketkisi kelgender múnday halyqtyq-qoghamdyq mindetti týsinbeytin bolsa, amal joq, isti sotqa beremin.

Siezding zansyz bolghany jóninde qújattar dayyndap qoydyq. Óitkeni ónirlerde delegattardy saylaghan konferensiya ótpegen. Ol «Qazaqstandaghy qoghamdyq birlestikter jәne sayasy partiyalar turaly» Zangha qayshy. Sondyqtan búl siezding legitimdigin sotqa berip, partiyanyng «status-kvo» jaghdayyn qalpyna keltiremiz.

-Siezdi sizder shaqyrsanyzdar, delegattardy kim shaqyrdy?

- Zang boyynsha, oblystyq kenester konfereniya ótkizedi. Sol konferensiyada delegattar saylanuy kerek edi. Birqatar oblystarda konferensiya ótpegen. Filial tóraghalary ózderining jaqyn-jaqybaylaryn jasandy qattamagha delegat retinde tirkey salghan. QR Ádilet ministrligine partiya legitimsiz siezining qújattaryn tirkemeu turaly aqparat ketti. Kelesi aptanyng ishinde qújattardy sotqa ótkizemiz.

-Siezde sóilegen jigitterding keybiri sizge «Ákejen Qajygeldinmen baylanysy bar» degen aiyp taqty. Parijge barghanynyzdy aiyptay sóiledi. Keyin belgili bolghanday, sol jigitterding ózderi de sol Parij jiynyna qatysqan eken...  

-Múnyng barlyghy sandalbay sózder. Onyng әrqaysyna toqtalyp, bagha beruding ózi artyq. Óitkeni, sol tónkerisshiler maghan siezdge deyin partiyanyng ishki júmysyna baylanysty birde-bir syn-eskertpe aitqan emes. Men olardyng әrqaysysyna ashyq boldym: kez kelgen sәtte kemshiligimdi betime basugha mýmkindikteri mol boldy. Biraq bir auyz "búnynyz jón emes" degen sóz bolmady. Biraq bir týnning ishinde úyattary "oyana" ketip, partiyany menen "qútqaryp qalmaq" bopty. Parij jiynyna barmaymyz degen bireui bolmady.

IYә, Ákejan Qajygeldinmen sayasy әriptes ekenim ras. Men múny eshqashan jasyrghan joqpyn. Ol kisimen úzaq jyl birgemiz. 25 jyldan asty, bilem. Ol kisining basyna is týskende, sotty bolghanda men qasynda boldym. Sondyqtan men býgin әldebir sayasy kaniuktura ýshin maghan janashyr bolghan adamnan jaltara almaymyn.

Mәsele mening Parijge barghanymda nemese Qajygeldinmen jaqyndyghymda emes. Jigitterding ózderi de barghan. Ol jiynda ashyq taqyryptaghy әngimeler boldy. Ol jerde parlamenttik saylaugha dayyndaludyng taktikalyq josparlary talqylandy. Al, jigitter aitqanday, «partiyany Qajygeldinge satyp jibermek boldy» degen әngimelerining bәri bos sóz. Partiyanyng tóraghasy onyng eng jaqyn sayasy әriptesi bolsa, Qajygeldinge búl partiyany satyp aludyng keregi ne edi? Logika qayda?!

-Satu turaly әngime Jarmahan Túyaqbaydyng kezinde de boldy ghoy?

-Negizinde mening partiya tóraghalyghyna keluime sebep bolghan jaghday - J.Túyaqbaydyng ketkeli jýr degen әngimesin estip, basqa sayasiy-әleumettik toptar partiyagha kóz tige bastaghan ghoy. Sol kezde Jarmahan maghan ashyq aitty. «Osynday adamdar kelip jatyr. Men biraq, osy partiyany taza qolgha berip ketkim keledi. Sondyqtan sen kelisimindi bersen» dedi. Búl әngimeni maghan bir jyl búryn aitty. Ótken nauryzda Núrsúltan Nazarbaev otstavkagha ketti de, Toqaev keldi. Qoghamda bir seng qozghalghan siyaqty boldy. Sodan keyin ózgeristerge degen ýmit payda boldy. Bir jyl boyy Túyaqbaydyng maghan aityp jýrgen, meni ýgittep jýrgen әngimesi dәl sol kezde pisip-jetilgen bolar... Onyng ýstine partiyany alugha yntasy bar toptardan jalghyz partiyany qútqaryp qalu kerek boldy. Sebebi, oppozisiyalyq jalghyz partiya. Sol ýshin de men sheshimge kelip, kelisim berdim.

Al, partiyany satu mәselesine kelsek, satatyn da, satyp alatyn da obiekti joq. Men onsyzda partiyanyng tóraghasymyn, onyng negizgi júmysyna basshylyq jasap otyrmyn, demek maghan ony saudagha saludyn, Qajygeldinge satyp aludyng esh qajetiligi joq. Sondyqtan búl bos әngime, sandyraq sóz.

JASTARGhA ORYN BERU KEREK

-Siezden song sizding ornynyzgha Ashat degen jigit kelipti. Orys tildi jigit siyaqty. Qazir qoghamnyng qazaqylanyp, kez-kelgen qozghalystardyn, mitingterdin, jalpy sayasiy-qoghamdyq prosesterding qazaqylanyp ketkenin kórdiniz. Osynday qazaq qoghamy oyanyp jatqan tústa orys tildi azamattyng JSDP tóraghalyghyna kelui qanshalyqty effektivti?

-Tónkeris ayaq-astynan bolghandyqtan, ony úiymdastyrushylar men olardyng syrtynda túrghan adamdardyng bir týnning ishinde shygharghan sheshimderi ghoy. "Tónkeris jasaugha kim qolayly?" degende, Tazabek pen Ashatty aitqan. Sol týni olardyng telefondaryna kim, qansha ret qonyrau shalghanyn bilip otyrmyz...

Qazir eldegi qoghamdyq prosesterding basym kópshiligi qazaq tildi ortada jýzege asyp jatqandyqtan, eldegi ózgeristerge úiytqy bolatyn da әueli qazaqy orta. Sondyqtan, Ashat Raqymjanov ol partiyada tóragha bolyp úzaq otyra qoymas.

MENING TRAGEDIYaM - ANGhALDYQPEN, SENGIShTIKPEN PARTIYaNY QOLDAN ShYGhARYP ALUYM

-Jalpy adam retinde janynyzda jýrgen jigitterding osy revolusiyasynan keyin, adamdargha degen senim azayghan shyghar...

-Búl satqyndyq maghan ghana jasalghan joq. Búl qoghamgha, ózgeriske qúshtar qazaqqa jasalghan satqyndyq. Sebebi, tónkerisshiler Qazaqstan qoghamyndaghy jalghyz oppozisiyalyq partiyany әldebir ýshinshi dýdәmal toptyn, biylikting nemese bir bandittik klannyng yghyna jyghyp berdi. Erteng búl partiyagha azamattyq qogham ókilderi kele me, kelmey me - búl ekitalay mәsele.

Ekinshiden, saylaudan keyin ýdere túrghan «baqylaushylar» degen ýlken kýsh bar. Olar osy partiyagha qaytadan ýmit arta ma, artpay ma?

Osynday halyqtyq mýddeni satyp ketti, búl ayarlar. Eng ayanyshtysy osy. Al, mening jeke basyma jasalghan satqyndyq - ómirimde birinshi ret bolghan arsyzdyq . Men ony jeke basymnyng qayghysy dep eseptemeymin. Mening tragediyam anghaldyqpen, sengishtikpen partiyany ústay almay qalghanym boluy mýmkin.

Egerde biz sotta jenip, men búl partiyagha kelip jatqan jaghdayda men taghy da óz basyma problema tughyzamyn. Óitkeni qogham búny sayasiy-qúityrqy oiyn dep sanaydy. "Bapy qayta keldi, búl shynymen biylikting proektisi boldy" degen oy tuady. Sondyqtan shynyn aitqanda, men eki ottyng ortasynda túrghan adammyn.

-«Anti-colorados» deytin oqyrmanymyzdyng súraghy: Ermúrat inim, letargiyalyq úiqydaghy dinozvar partiyadan ketkening jaqsy boldy. Keshegi KPSS pen VLKSMnyng shiynelinen shyqqandar qazaq qoghamyn ózgerte almaydy. Meyli olar shetelden qaqasasyn, meyli olar Qazaqstanda zarlasyn. olardyng milary 20gh. qalyp qoyghan. Oppozisiyanyng eng kәri aqsaqaly 40-45 jasta boluy kerek.

Qazaqstanda ózgeris jasaytyndar – KSRO degen qyzyl imperiyany kórmegen, qyzylkózder men komsomoldardyng jetegine ermegen, «Núrsúltan-Qazaqstan!» degen viruske shaldyqpaghan, otyzynda orda búzatyn jigitter men qyzdar. Osy pikirmen kelisesing be?

- Men búl kisining pikirimen tolyq kelisemin. Partiyany, birinshiden qoghamdy ózgertetindey mýmkindigi joq degen sóz eger biz osy siezde oigha alghan josparlarymyzdy jýzege asyryp, Janbolat Mamaydyng tóraghalyghymen, basqa azamattardyng yqpalymen partiyany azamattyq qoghamgha alyp kelgen jaghdayda, onda qoghamnyng protestik mýmkindikterin paydalanyp, biz parlamenttik saylaugha teketires jaghdayynda baratyn edik. Ol kezde qogham bizge senetin edi, ilesetin edi.

Partiyada jalpy 146 myng adam bar dep esepteledi. Biraq olardyng qanshasy bar, qanshasy joq? Onyng esebi jasalmaghan. Al, óz oiymsha 200-300 adamnyng ainalasynda belsendiler qalghan shyghar. Búl ózi ólimshi hәldegi partiya. Ony azamattyq qoghamnyng kómeginsiz, sol kýiinde parlamentke qúlaghynan sýirep aparu mýmkin emes. 

-«Últ» deytin oqyrmanymyzdyng súraghy: Ereke, qazir jalpy jaghdaydy kórip túrsyz. Bәri mәz emes. Seksendegi shaly bar ýiding jaghdayy qalay bolatyny belgili. Otyzgha tolghan balasynyng jaghdayy qiyn. Qazir ary-beri ótken júrt aityp jýr, shanyraqtary shayqalatyn kezge jetipti dep. Soghan ana kórshiler aqshany qaryzgha berip-berip endi ýilerining ornyn sypyryp tastap, zauyt-fabrika salamyn dep otyr. Biz otyrmyz. Obal bolady. Qara shanyraq deymiz. Olar otyr, qaryzyn súrap. Jaghday qiyn. Qazir bir ýili jan qayda barady? Kvartiranyng baghasy qymbat. Atamyzdyng jaghdayy auyr qazir. Tuys-tughan da qaramaydy. Barlyghy bayyp alghan. Al, olar otyzdaghy balasyna qaraylaspaydy. Oghan jany ashityn adam bar ma?

-Búl qazaq qoghamynyng jalpy jaghdayyn sipattaytyn súraq. Qazaqstannyng múnday jaghdaygha tap boluy úzaq jylghy bir sayasy jýiening saldarynan payda bolghan qasiretti jaghday. Meninshe, qoghamdaghy әleumettik tartystyng saldarynan bir otbasynyng ózinde neshe týrli úrys-keris tuyp jatyr: krediyt, baspanasyzdyq, júmyssyzdyq. Sondyqtan búl jýieni ózgertpese, jeke bir ortasha otbasy da, el de úshpaqqa shygha almaydy.

OPPOZISIYaNY BIRIKTIRU MÝMKIN EMES JÁNE ONYNG QAJETI DE JOQ

-«Seken» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Ermúrat myrza, Qazaqstanda birtútas oppozisiya bola ma? Qashan? Ol ýshin ne istelip jatyr?

-Qazir Qazaqstanda birtútas oppozisiya bolu mýmkindikteri óte qiyn. Kýrdeli. Sebebi, biylik rejimdi saqtaugha mýddeli. Sondyqtan, qalyptasyp kele jatqan, birigip kele jatqan toptardyng ózin byt-shyt qylyp, birneshe bólikke bólip jiberuge bar kýshterin saluda. Mәselen, songhy saylaudan keyin payda bolghan baqylaushylardyng ózi qazir birneshe topqa bólinip ketti. Qazir "bólip al da, biyley ber" tehnologiyasy qatty beleng alyp túr.

Sondyqtan oppozisiyany biriktiru mýmkin emes jәne onyng qajeti de joq. Ony tek bir iydeyagha, jýieni ózgertuge júmyldyrugha bolady. Mәselen, parlamenttik saylauda biylikke qarsy kýsh retinde biriguge bolady. Áytpese, sonau Altyn orda zamanynan beri  dúrystap, basy bir birikpegen qazaqty oppozisiyagha toptastyra qoi - qiyamet sharua.

-«Tehas» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Ermúrat myrza, oppozisiya «Aqqu, shortan hәm shayan» bolyp halyqty shatastyryp jiberdi. Sizshe oppozisiyada bir jennen qol shygharatyn kýn qashan tuady? «Núr Otandy» jenetin partiya bola ma, әlde ol KPSS siyaqty biylikti eshkimge bermey 70 jyl ómir sýre me?

-Eger әdil saylau bolatyn bolsa, «JSDP-nyn» óz jaghdayynda, «Núr Otanmen» tireske týsuge bolady. Halyq biylik partiyasyna qarsy dauys beru ýshin ghana JSDP-ny qoldauy әbden mýmkin.

-«Marat Omar» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Sizding ornynyzgha barghan adam Qajygeldiyn, Rysqaliyevtarmen bolghan, biylikti synaghan otyrystargha qatysqan joq pa? Ol qalay tóragha boldy? Álde ol «ýsh әripten» bardy ma?

-«Ýsh әripten» degen sóz jaydan-jay aitylyp otyrghan joq. Sebebi partiyalyq tónkeristing artynda sol "kontordyn" adamdary túrdy degen taghy bir aqparat bar. Kezinde 2008-10 jyldary partiyagha kelgen, keyin ketip qalghan biraz jigit kimning qanday jaghdayda kelgenin, janaghy tónkerisshilerding arasynda "KNB"-nyng instituynda sabaq bergen adamdardyng bolghanyn aityp jatyr. Ony sizding oqyrmandarynyzdyng aldynda tyrnaq astynan kir izdegendey qylyp, jipke tizgendeyt aitqym kelmeydi. Biraq, onday әngime bar. Ol naqty derektermen dәleldengen.

-«Últ» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Sizge aitar halyqtyng renishi óte auyr. Songhy kezde sizdi týsinu qiyn bolyp ketti. Birese JSDP-gha tóragha bolyp kettiniz, odan keyin Jana Qazaqstan arqyly Parijde boldynyzdar. Onda eldegi biylikke talap qoydynyzdar. Qosanov tónireginde halyqty jinap, Toqaevty ótikizip jiberip halyqty aldap soqytynyzdar. Odan keyin JSDP-dan tóraghalyqtan ketkeninizdi kórdik. Osynyng bәri biylikting las sayasaty ekeni belgili. Múnyng bәri elde halyqtyq sayasat joq ekenin kórsetip otyr. Biylik oiyna kelgenin isteydi. Oghan halyq narazylyghy artyp bara jatqany aiqyn. Jaqynda qúryltay boldy onda da bәri sóz jýzinde qaldy. Endi býkil halyqty qozghalysqa әkelip ózgeris jasau kerek siyaqty. Osy jolda baghytynyz qanday?

-Men búl kisining pikirine qosylamyn. Biraq, men JSDP partiyasyna kelgennen keyin, "Jana Qazaqstanda" bolghan joqpyn. Odan keyin saylaugha baykot jariyalaugha da mening qatysym joq. Sebebi, ol men tóragha bolyp saylanghangha deyingi siezde qabyldanghan sheshim bolatyn. 

Al, ózgertuge qatysty qanday oiynyz bar degenge keletin bolsaq, 4 aidyng ishinde kózim jetken dýnie - eldegi qarsylyq sharalarna biznes ókilderi kelmeyinshe, eshtene ózgermeydi. Oligarhtyq dengeydegi biznes ókilderi qoghamnyng ózgerisine janashyrlyq tanytyp, elde tuyndap jatqan sayasy әleumettik kýshterge jәrdem bermese, men siyaqty biren-saran azamattar óz erik jigerlerimen eshtene istey almaydy. Materialdyq-qarjylyq jaghynan yqpal etetin biznes ókilderi kelu kerek.

BAYKOT – PARTIYaNYNG ÝLKEN SAYaSY QATELIGI BOLDY

- «Marat Omar» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Saylaugha baykot jariyalaghanda biz ýide jatyp alsaq, elding kóbi saylaugha qatyspasa, bas úrylardyng bir jerin kesip alamyz dep oiladynyzdar ma? Álde halyqty keri tartugha baghyttalghan ótirik oppozisiyasyzdar ma?

-Baykotqa mening tóragha retinde әserim bolghan joq. Men óitkeni siezding kýn tәrtibindegi ýshinshi súraqpen taghayyndaldym. Baykot kýn tәrtibindegi birinshi mәsele bolyp bekitilgen. Sondyqtan, jeke partiya mýshesi retinde barlyghymen birge baykotqa dauys bergenim ras. Sebebi, men ózim saylaugha týsuden bas tartqandyqtan men ózimning partiyalastarymnyng ortaq sheshimine qosyldym. Biraq, búl sheshimning dúrys bolmaghanyn sol kezding ózinde ishtey sezdim. Al, saylau kezinde ol anyq kózge kórindi. Búl jerde mening sayasy partiyalargha qatysty tәjirbiyemening azdyghy da boldy. Búl partiyanyng ýlken sayasy qateligi boldy.

-«Bauyrjan Serikbaydyng izimen» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Parijge barghan adamdy basshylyqtan alyp, ornyna Parijge barghan ekinshi adamdy qoyghany qalay? Halyqqy tanymal emes jas jigit keldi. Kýmәndi. Nege әlsiz kandidat tandaldy? Álde ótirik oppozisiya boludyng qajeti joq dep sheshti me? JSDP-ny әli de oppozisiyalyq pariya dep senip jýre bere me?

-Búl partiya osy tónkeristen keyin ózining oppozisiyalyq kózqarasynan tolyq ainydy dep aita alamyn. Songhy bir aptanyng ishinde partiyagha mýshe qabyldaugha maratoriy jariyalandy. Qazir mýshe qabyldau toqtatyldy. Sebebi, jana kýshter partiyagha kelip, tónkerisshiler men konservatorgha qarsy shyghyp, oryndarynan taydyra ma degen qorqynyshtyng saldarynan partiyagha mýshe qabyldaudy toqtatty. Ekinshiden, Últtyq Qoghamdyq senim kenesine baramyz degen sheshim shyghardy. Toqaev myrzanyng qúrghan kenesine baru - biylikpen ymyralasu degen sóz. Al, bizding qoghamnyng biylikke qarsy narazylyghy ushyghyp túrghanda, biz sony paydalanyp, sol qoghammen birge parlamenttik saylaugha biylikpen betpe-bet, teketires jaghdayynda baruymyz kerek edi. Sondyqtan eger bireuler aqyl súrap jatsa, eger partiya biylikpen ymyralasyp ketken jaghdayda, qazir búl partiyagha senim artudyng qajeti joq dep aitar edim. Búl mening azamattyq oiym. Parijge baru turaly súraqqa jauap berildi. Búl tónkerisshilerding sandyraghy ghoy.

-«Esen» degen oqyrmanymyzdyng súraghy (QR Konstitusiyasy men zannamalargha sәikes súraqtaghy keybir sózder ózgertildi –red.): Qazir halyq biylikti jek kóretini sonshalyq, ony taqtan ketiru ýshin dýleylerding artynan ilesuge bar. Dýley bola alar ma ediniz?

-Qazirgi jaghdayda qoghamda әldebir narazylyq qozghalysyn úiymdastyryp jatqan Ábilyazovtyng bastamasyn bir jaghynan qoldaymyn, bir jaghynan halyqty dýleyge qarsy aidap salugha qarsymyn. Al, mening jeke basym alanda atoylap jýretin jastan asyp kettim. Men dýley bolatyn jastan asyp kettim: 60-tan asyp baramyn...

-«Qazaq» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Toqaevty qúttyqtaghany ýshin Qosanovty «satqyn» dey salu qanshalyqty әdiletti? Eger Toqaev әdil jolmen basym dauys alyp jatsa ony qúttyqtamau qyzghanysh kóre almau bolar edi. Al, Toqaev saylaugha qatysty uәdesin oryndamady. Al Qosanov buleten jәshkiterine zansyz salynghan dauystardy kórip otyryp, Toqaevty qúttyqtady ghoy... Búl Qosanovtyng opasyzdyghy emey ne sonda?

-Jalpy, búl qoghamgha ghana emes, Ámirjannyng ózine de ýlken opyq jegizgen әreket boldy. Sondyqtan jyghylyp jatqandy tómpeshteu mening aryma say emes. Negizinde, men biletin Ámirjan bolghanda, búl dәl osynday qoghamgha qarsy әreketke barmas edi. Búl syrtqy әserden bolghan sheshim dep oilaymyn. Áldebir qorqytu, ýrkitu boldy ma, әlde arada aqsha jýrdi me, basqa boldy ma, ol jaghyn men anyqtap aita almaymyn. Degenmen búl elimizding jana tarihynda ýlken aqtandaq bop qalatyn, halyqqa belgili jaghdayda sayasy qasiret bolghan jaghday dep oilaymyn.

-«Erlan» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Ereke, myna biylik el basqarudy halyqqa beybit jolmen bermeytinin ótkende kórsetti. Toqaev saylaudan búryn «men óz jenisime senimdimin» dedi. Osynyng ózi kóp nәrseni aityp túrghan joq pa? KSRO-nyng qay eli saylaumen biylikti ózgertip edi? IYә, saylau boldy. Ukraina, Armeniya, Gruziya siyaqty elder.... Sondyqtan «beybit jolmen ózgertemiz» degen tek illuziya. Sebebi kýshti tek kýsh qana tanidy. Osyghan sizding oiynyz...

-Men 4-5 kýnning manayynda eldegi mitingke, qarsylyq aksiyalaryna qatysyp jatqan azamattardy qamau jaghdaylaryn kórip otyryp, shynynda da búl azamattyng pikirimen kelisuge tura keletin siyaqty. Sebebi qazir elde qos Ýkimet túr. Biri halyqqa búrylayyn dese, ekinshisi jibermeydi. Eki jýzdi, maska kiygen biylik qalyptasty. Sondyqtan qazir Toqaevtyng Ýkimeti halyqqa qanday ózgerister әkelem dese de ol mýmkin emes. Ózi mәlimdeme jasady, «Nazarbaevtyng sayasatyn ary qaray jalghastyramyn» dedi. Múnyng artynda ýlken mәn jatyr. Yaghni, sonday ýlken ózgeris kýtpey-aq, qoyyndar degen oy bar. Sondyqtan, ózgeristi tek qana revolusiyalyq jolmen jasaudyng alghyshartyn biylikting ózi jasap berip otyr. Erteng halyq alangha shyghatyn bolsa oghan halyq kinәli bolmaydy, eger halyqqa oq atylatyn bolsa, sonyng bәrine osy eki jýzdi biylik kinәli bolady.

-«Súraghym kóp» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: «Biylikke әrkimning de bar talasy» demekshi yutubtaghy sayasy júldyzdar Qajygeldinnin, Ábilyazovtyn, Túrghymbaydyn, Narymbaydyng sayasy portretterin jeke-jeke, sosyn auyldaghy oppozisiyanyng yrdu-dyrduyn, jasy kelip, syrqattanyp jýrgenine baylanysty Serikbolsyn aqsaqaldy qospay, oppozisiyagha kirmeytin belendilerding portretterin jeke sipattap berseniz... Qosanov pen anau kenestegilerdi qosa...

-Múnyng bәrine jeke sipattaugha kóp uaqyt kerek. Bir kitapqa tatityn súraq, búl. Al, syrttaghy, eldegi sayasatkerlerding bәrine ortaq sipattama – búlardyng barlyghynyng oiy bir: qoghamda ózgeris jasau. Biraq, әrqaysynyng taktikasy әrtýrli. Mysaly, eldegiler Zandy jolmen parlamentke ótip, jenip alghysy keletin bolsa, syrttaghylar tónkerissiz ózgeris bolmaydy dep oilaydy. Al mening oiym - Nazarbaev biylikten ketpeyinshe, elde eshqanday ózgeris bolmaydy. Al ony ketirui kerek qogham - ala-qúla...

-«Súraghym kóp» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: «Biylikti synay beredi, biraq, ózderining naqty úsynystary joq» degen oy aityldy. Mәslihatqa deyin biylikti óz partiyalarymen monopoliyalyq jolmen almaqshy ekenin ashyq aitty. Olay bolsa biylikke oppozisiyalyq jolmen jetemiz degenderdiki qiyal emes pe? Aytpaqshy, eldegi sayasi, ekonomikalyq, әleumettik tyghyryqtan shyghudy basqa bireu kórsetip beretin bolsa, onda ol biylikting ne qajeti bar?

-Men eldi kóterilis arqyly ózgertuge bolady degenge taghy bir ózgeris enigzeyin. Biylikting qazirgi iyesi tolyghymen ketpeyinshe, búl elding de, sayasy elitanyng da ózgermeytinine kóz jetti. Oghan halyqtyng ghana emes, Aqorda manyndaghylardyng da kózi jetti. Juyrda sol mandaghy ýlken lauazymdaghy kisining janynda kómekshilikte jýrgen jigitpen sóileskenimde solardyng ózi aityp otyr. Myna ajdaha jýie ketpeyinshe eshtene ózgermeydi. Sebebi, onyng joghaltatyn dýniyesi bar. Baylyq bar, ózining sayasy jaghdayy bar. Búghan әbden baylanyp qalghan biylik iyeleri zandy jolmen eldi ózgeriske aparmaytyny belgili.

-«Bergey Rysqali» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: M.Shahanov, B.Túrsynbay, M.Áblyazov, J.Quanyshalinder nege ótken saylauda Toqaevty qoldady dep oilaysyz?

-Men endi búlardy Toqaevty qoldady dep aita almaymyn. Búlar negizinen saylaugha qarsy boldy. Belgili bir jaghdayda Qosanovty biylikting proektisi dedi de, olardyng Ámirjangha qarsy shyqqany ekinshi jaqty qoldaghan siyaqty bolyp ketti. Sondyqtan búl jerde Toqaevty emes, saylau jýiesine qarsylyq bildirdi dep oilaymyn.

-«Súrau» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Jarmahan Túyaqbay «seksot» bolyp kelgen be?

-Búl súraqqa naqty dәlel bolmaghan son, anau-mynau deuge bolmaydy. Biraq, men búl kisining maghan senim artqanyn baghalaymyn. Sebebi, oppozisiyalyq qozghalysta 20 jyldan astam jýrgen jigitke әldebir korrupsiyagha, klandyq toptargha qatysy joq maghan úsynys jasauy azamattyq ústanym dep oilaymyn.

AZAMATTYQ QOGhAM ÓZ ERKIMEN PARTIYa QÚRA ALMAYDY

-«Ahmet» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Ereke, sayasatta partiyasyz týk bitire almaysyz. Aqtaghanym emes, keshegi saylauda Qosanovty qoldaytyn pariyasy bolmaghan song «syghyp» aldy. Partiyasyz sayasatta barlyghy «nól». Al siz she jana pariya qúru oida bar ma?

-Qosanovtyng artynda partiya bolmasa da, halyq boldy. Eger sol saylau әdil ótken jaghdayda ekinshi tur boluy әbden mýmkin edi. Tipti, keybir jerlerde Qosanovtyng jenip ketkenin aitady. Sondyqtan dәl sol saylaudyng jaghdayymen salystyryp aitatyn bolsaq, Qosanovtyng aty arqyly qoghamdaghy ózgeristi qalaghan halyq boldy. Nópir boldy. Sondyqtan Qosanov partiyasy bolmay, syghylyp qaldy deu - qisyngha kelmeydi.

Al, jana partiya qúru degen Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda jýzege aspaytyn qiyal. Sebebi, 1000 adamdyq qúryltay siezining ózin shaqyru onay emes. Oghan kelgen delegattardy bir-birineiqarsy qoyyp, biylik әreketke baruy mýmkin. Sondyqtan, biylik tarapynan qoldau kórip jatqan toptar qúrmasa, al, jalpy azamattyq qogham óz erkimen partiya qúra almaydy.

JEKE ADAMDAR QOGhAMGhA TÚLGhA BOLA ALMAYDY

-«Mәkish» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Qajygeldiyn, Áblazov dep shylghy úry-qarylardy atay bermesenizdershi. Halyqtyng senimine ie bolghylaryng kelse, eshtenege bylghanbaghan taza biroeulerdi algha shygharyndar. Nemene, Qajygeldin men Ábilyazovtan alghan aqshalaryna bola solardy kótermelep,  solargha  Stalinge tabynghanday tabynyp... Barlyghyng biylikten shyqqansyndar, biylikting úyalastarysyndar. Halyqty nege oilamaysyndar. Ónkey jaghympazdar...

-Búl jerde súraqtyng tórkini týsinikti. Mening oiymsha Qajygeldin de, Ábilyazov ta әlde bir qylmys jasap nemese qoghamdy, qarjyny tonap ketken azamattar emes. Búlar, biylikke qarsy shyqqany ýshin qudalaugha týsken azamattar. Sondyqtan, búl pikirmen kelispeymin. Ekinshiden, biz qoghamgha qozghau salatyn azamattardy basqa jaqtan әkele almaymyz. Qyrghyzstannan nemese Marstan adam aldyra almaymyz. Óz ishimizden, qoghamnyng óz ishinen shyqqan azamattar suyrylyp algha shyqqanda ghana qogham olargha eredi. Al endi búghan deyingi bizding tarihty bilesizder: talay azamatar surylyp shyghyp, talayynyng jelkesi qiyldy.

Altynbek pen Zamanbekting atylghanyn, Qajygeldinderding qudalaugha úshyraghandaryn aitpaghanda, Bolat Ábilovter bar, Oraz Jandosoavtar bar, barlyghy biylikting tehnologiyasymen qarsylyq qozghalysynan ketuge mәjbýr boldy. Áriyne, halyqty oilaytyn azamattardy tabu qiyn bolady. Qazir de bireu shyqsynshy, ony da qyrqyp salugha dayyn.  Mening songhy kezdegi súhbattarymda aityp jýrmin. Partiyada jýrgizgen sayasatymda, «JSDPny biylikpen ymyragha aparmaymyn» dedim. Mening sol oi-niyetim ýshin de meni sayasy túrghyda jolortada sayasy qyltamdy qyrqyp tastaghan shyghar. Sondyqtan, biz sonday suyrylyp shyqqan azamattargha jalpy  qoghamdyq qoldau kórsetuimiz kerek. Ortaq iydeyagha júmylu bolmayynsha, jeke adamdar qoghamgha túlgha bola almaydy. Olardyng sonynan halyq ermeyinshe, ýlken kýshke ainalmayynsha ózgeris bolmaydy.

-«Serik» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Tónkeristing yqtimaldylyghy qanday?

-Tónkeristing yqtimaldylyghy biylikting qazirgi qoghamda halyqqa qarsy jasap jatqan әreketine tura proporsional bolady. Biylik halyqty aldymsyratyp, janaghy 21 myng tengemen nemese nesiyelerin jauyp beru arqyly halyqty ózine qaratyp almaqshy niyeti bar. Bir jaghynan dúrys niyet shyghar. Biraq, búl aldamsyratu. Halyq onday aldaugha kónbeydi. Sebebi halyq 30 jylghy biylikten sharshady. Sondyqtan, biylikting óz ishinen eldi ózgertuge ynta-jiger bolmasa, biylikting sayasaty halyqpen ýndes bolyp shyqpasa, onda eldegi tónkeristing alghyshartyn biylik ózi jasap beredi.

TÚRGhYMBAYDY OPPOZISIYaNYNG QÚDAYY QYLUDYNG QAJETI JOQ

-«Últ» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Qazirgi jaghday kýn sayyn ózgerude. Sayasy aqparattar óte kóp. Onyng barlyghyn iygeri mýmkin emes. Bizdegi sayasatbir jýiege kelmegen, shashyranqy. Polyada jatyr. Soghan qaray JSDP ishki jәne syrtqy sayasatta әreket etuge mýddeli. Búl partiya eki jaqty sayasat jýrgizedi. «Núr Otannyn» shamasy shekteuli.Al JSDP búrynghy sayasy oppozisiylyq partiyalardyng ornyna kelgen jýie. Endi onyng ótken shaghyna oralsaq, Túyaqbaydyng barlyq sayasy beynesi shyghady. Búl oipattaghy sayasy kókjaldardyng aiqasyn kóz aldygha elestetedi. JSDP jýrip ótken joly shiyeliniske toly. Endi osy JSDP taqyryby «Abai.kzte» kóterilui – býkil sayasy aqparat jan-jaqty qozghalysqa týsti. Shetelde Ábilyazov, Túrghymbaylardyng súhbaty payda boldy. Keyin Qajygeldinning aqparaty shyqty. Osynyng barlyghy eldegi sayasatty jana baghytqa jyljytqanday boldy. Eldegi auyr sayasy alpauyttardyng soghysy endi aiqyndala týsti. JSDP taghdyryn alda Darigha sheshetin siyaqty. Eger ol biylikke kelse, isin JSDPdan bastaydy...

-Birinshiden, JSDP tarihy shiyeleniske toly degen pikirmen kelispeymin. JSDP әriyne Azattan bólingende ózi bólek partiya bolyp ketti. Songhy kezdegi materialdyq jaghdaylargha, basqa da mәselelerge, partiyanyng basynda túrghan sayasy jetekshilerding samarqaulyghyna baylanysty songhy onshaqty jyldyng kóleminde búl partiya qoghamdyq qozghalystargha etene aralasqan joq. JSDP sayasy shiyelenisti kórgen partiya emes. Shiyelenis  osy siezde bastaldy. Sondyqtan JSDPgha  búrynghy JSDPnyng tarihymen qarap, soghan ýmit artu, eger partiya sol kýiinde qalatyn bolsa, onda búl bos qiyaldyng әngimesi.

Ekinshiden, Túrghymbaydy mysalgha keltirgen birneshe súraq boldy.  Túrghymbay búl syrtta jatyp alyp, eldi súhbatqa shaqyryp, odan keyin auzyna kelgendi aityp jýrgen azamat. Tipti azamat dep aita almaymyn. Ol qoghamdaghy prosessterge aralaspaghan, ne el ishinde ýsh adamdyq top qúra almaghan adam. Syrtta jatyp alyp, internet arqyly súhat alyp, auzyna kelgendi kókip jýr. Búl erkektik is emes.

Túrghymbaydy oppozisiyanyng Qúdayy qyludyng qajeti joq. Ol óz aldyna kek quyp jýrgen adam. Áriyne bir kezderi osy jaqtan qughyn kórip, qylmystyq ispen nemese basqa sebeptermen syrtqa ketken shyghar. Ol onyng óz problemasy. Onyng syrtqa ketuine  qoghamdaghy prosessterding eshqanday qatysy joq. Sondyqtan, ony túlgha sanaudyng qajeti joq. Aulanyng ishine tyghylyp alyp ýretin shәuildekter elge tútqa bola almayly. Aldymen qalyng qoghamnyng ortasynda jýrip, eregespen, teketirespen  júmys istep kór. Sodan keyin ózindi túlgha retinde tanyt. Ol endi basqa mәsele.

Ýshinshiden, JSDPny Darigha iyelenip ketui mýmkin be degen súraqqa, qosylamyn. Sebebi qazirgi eldegi jýieni ústap túrghan eki qúrylym bar. Biri – Qauipsizdik Kenesi. Ekinshisi – Parlament. Parlamentte  - "Núr Otan". Ol Nazarbaevtyng menshik partiyasy. Núr Otan partiyasynyng eng birinshi baqtalasy - búghan deyingi JSDP boldy. Al endi qazirgi hali ózgerui mýmkin. Óitkeni jigitter Qoghamdyq keneske barsa, odan keyin partiyagha qoghamnyng jana ókilderin qabyldamaytyn bolsa, әriyne, múnyng artynda Darighanyng mýddesi túruy әbden mýmkin. Áriyne, ol ózining baqtalas partiyasyn kýsheytpeydi ghoy.  Sondyqtan, ertengi kýni Darigha ózi alyp almasa da, óz adamy arqyly túqyrtyp, psevdo partiya qylyp ústauy mýmkin.

ERTISBAEV BIYLIK ALDYNDA ÓZIN SAUDAGhA SALYP OTYR

-«Súraghym kóp» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Biylikting búlbúly atalyp ketken Ertisbaev «Qytaydan esh qauip joq, bolghan joq, bolmaydy da. Al eger bola qalsa, ol eng әueli Qytaydyng ózine ziyan» depti. Ertisbaevty búlay sayratyp otyrghan kim dep oilaysyz?Biylik pe, әlde qytaylar ma? Ol qashannan beri qytaytanushy bolghan?

-Ertisbaevtyng dәureni ótip bara jatqanyn osy jolghy «Politonda» bolghan Ábilyazov ekeuining polemikasynan kóruge bolady. Negizi Ertisbaev óte orator, sózining qisynyn keltiretin, logikalyq oilary tereng jigit. Biraq, onyng qazir әlsiz bolyp qaluy – onyng auzyndaghy ritorika. Ol biylikti qorghaghannan keyin, biylik halyqqa qiyanat jasap otyrghannan keyin, ol әriyne belgilenip qoyghan biyikten sekirip sóiley almaydy. Ábilyazovten tyrday bolyp jenilgeni de sondyqtan.

Al endi ózining dәuiri ótip bara jatqannan keyin ózining qajettiligin biylikke dәleldeu kerek qoy. Qyrkýiek aiynda ol pensiyagha shyghuy kerek. Pensiya jasyna jetkenimen, onyng әli qarym-qajyry týgesilmegen jigit. Sondyqtan, biylikting aldynda ózin saudagha salghanday bolyp, kýn tәrtibindegi negizgi taqyryptyng biri – Qytay bolghandyqtan, sol arqyly biylikti qorghap qalu sekildi әreketter jasap jatqany týsinikti jaghday.

-«Múrat» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Siz Qosanov satqyn degen atpen bastalghan qaralau nauqanyn qalay baghalaysyz? Toqaevty qúttyqtaghany ýshin «satqyn» deu qanshalyqty әdeletti?

-Búl súraqqa da eki týrli aspektimen jauap beruge bolady. Birinshiden, Qosanov taqyryby әbden jauyr boldy. Qazir birinshi synyptyng balasynan súrasanyz da, osy taqyrypty tarqatyp aityp bere alady.

Ekinshiden, Qosanov saylaugha barghanda ol bazardan bes keli kartop satyp alugha barghan joq. Ol ózine dauys beretin, ózin qoldaytyn elektorattyng bar ekenin bilip, sol elding mýddesin, oppozisiyalyq mýddeni qorghaymyn dep bardy.

Sondyqtan Qosanov ol jauapkershilikten jaltara almaydy. Ol qayda baratynyn bildi. Sebebi, sonyng aldyndaghy bizding gәzetke bergen súhbatynda ol: «Ya vybral svoy puti» dedi. Áriyne, ol onyng sayasatker retindegi jeke ústanymy, joly shyghar. Alayda onyng artynda qoldaghan halyqtyng ýni, mýddesi túrdy ghoy. Búl jerde ol halyqtyq erik-jigerding personajy retinde saylaugha týsti.

Biraq, ol bosandyq tanytty. Sol arqyly ózining sayasy karierasyna balta shapty.  Óitkeni qogham endi ony keshirmeydi.

-«Últ» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Toqaev ózi moyyndaghanday Nazarbaevtyng isin jalghastyrushy. Biylik eski qolda. Múnyng barlyghy uaqytsha qúbylystar ekeni týsinikti. Búl biylik alda taghy ózgeredi. Uaqyt soghan әkele jatyr. Barlyghy klandar arasyndaghy qaqtyghysqa qaray sheshiletini bizde belgili emes pe?! Ony Toqaev ta sezip otyr. Osy janghynan ol ekinshi plangha ilinip, keyinge shegerilui mýmkin. Qazaq qoghamynda janasha ózgerister payda boldy. Biylikti Parlamentke qaray syrghytyp, Tasmaghambetovti algha shygharu jaghyn ishtey qarastyryp otyrghan kórinedi. Osyghan baylanysty Mәsimovting de pozisiyasy ózgeredi. Biylik Darighanyng tóniregine shoghyrlanyp jýr. Endi Imanghaly men Darigha ekeui qalay qozghalyp, sayasy jýris jasaydy, barlyghy soghan baylanysty. Qazir sheshushi jaghdaygha jaqyndady. Endi rokirorvka jasalyp, peshkiler qúrbandyqqa shalynady. Eldegi sayasat ta ózgeredi. JSDPdaghy ótkendegi amaldar da sonyng kórinisi. Olar qazir qorghanystaryn kýsheytip, sayasy oiynshylardyng shabuylyn kýsheytpek. Osy jaghy qiyn...

-Búl jerde bir ghana kelispeytinim, Darigha men Imanghaly arasynda tandem boluy mýmkin emes. Sebebi, oghan Darighanyng әkesi jol bermeydi. Sebebi biylikti basqa rudyng ókiline berip kete almaydy.

Saylaugha deyin Toqaev birer jyl otyryp, keyin Darigha biylikke keledi eken degen boljamdar boldy ghoy. Biraq, saylaudan keyin búl boljamdardyng byt-shyty shyqty. Óitkeni, qazaq qoghamy saylaugha deyin bir basqa bolyp kirdi de, saylaudan basqa qogham bolyp shyqty. Sondyqtan, monarhiyalyq jýie ornatugha niyet bolghanymen, Senat spiykerine stavka jasalmaytynyna әbden kózderi jetti. Eger Darigha preziydenttikke keler bolsa, qogham týgelimen qarsy shyghatynyn Aqorda bilip otyr. Onday jaghdayda posttranzittik kezeng jyldamyraq jýredi. Tipti, Darigha men Imanghaly tandemi turaly niyet bolghan kýnning ózinde Tasmaghambetov oghan barmaydy.

-«Qobylan» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Nazarbaev qanday basshy?

-Nazarbaev negizi óte daryndy, óte talantty sayasatker. Onyng intrigalyq sayasatyna әlemde jetetin adam joq dep oilaymyn. Biraq, osy sayasattyng barlyghy, onyng daryny, talantynyng barlyghy halyqqa qyzmet etken joq.

Egerde ol óz boyyndaghy osy darynyn, talantyn, enbegin elge, halyqqa arnaghan jaghdayda Qazaqstan qazir 25 jylda ózgergen arab әmirlikteri siyaqty memleket bolar edi.

-«Súraghym kóp» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Nazarbaev otstavkagha keter kýni nege Putinmen sóilesti?

-Áriyne, eki jaghymyzda  eki alyp derjava túrghandyqtan, Nazarbaev ózi qúrghan jýiening әserinen, ekeuining bireuine qaraugha mәjbýr boldy. Eger ol 1995 jyldary derbes sayasat ústanyp, kópvektorly sayasatty barlyghyna ortaq sayasat qylghanda, onday bolmas edi. Qazaqstanda Resey men Qytaydyng ghana yqpaly kýshti bolmay, býkil әlemdik kapitaldyng  ortaq jiyntyq kýshi bolghan jaghdayda, Reseyding Qazaqstangha yqpaly nemese Qytaydyng Qazaqstangha tizesi batpaytyn edi. Búl ózining jandayshap kómekshilerining әserimen bolghan shyghar. Alda-jalda alaghayda búlaghay kezeng bop ketken jaghdayda bas saughalap baratyn jer de sol bolmaq. Basqasy qabyldamaydy.

-«Júmysshy» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: «Bes balang bolyp, ýide jatsang 21 myng tenge beredi eken. Al bes balang bolyp, әieling ekeuing erteden-keshke deyin júmys istep, 80 myng tenge tapsan, 1 tiyn da jәrdemaqy berilmeydi. Jalqaulyqty yntalandyratyn búl danalyqty qay ghúlama oilap tapqan? Bәlkim oghan osy ýshin Nobeli syilyghyn beru kerek shyghar?..

-Búl danalyq emes, eldegi qoghamdyq protestti aldarqatu. Kýsheyip kele jatqan narazylyqtyng ekpinin basugha arnalghan sayasat. Búl masyldyqty tudyryp otyrghan biylikting ózi. Sebebi eldegi mempleketti qúrushy qazaq qoghamyn búl rejim túraqtylyqty syltauratyp, basqa da sayasy sayqal әreketterdi syltauratyp túqyrtyp keldi. Basqa úlystardyng aldynda túqyrtyp keldi. Osy jaghdayda qazaq qoghamynyng ashu shaqyratyn, qalyptasqan biylikti ózgertuge degen qúlshynysynyng artatyn jaghdayy bar. 21 mynnyng ornyna, kóp balaly analargha arnalghan memlekettik baghdarlama bolyp, kóp  bala tabudyng stimulyn qalyptastyru sayasaty bolghan jaghdayda әldeqayda halyq qoldaytyn qadam bolar edi. Sebebi, Qazaqstanda kim kóp bolatyn edi? Áriyne qazaq. Kim demografiyany jasaydy? Áriyne qazaq. Al endi 21 myng tengemen aldarqatyp, 5 balamen, júmysy bar adammen, júmysy joq adamdy salystyrudyng nәtiyjesi ainalyp kelgende  qoghamdy bólip alyp biyleudin, halyqty bir-birine egestirip qondyng belgisi jatyr.

-«Berik» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Au jarandar, esepteyikshi, «Dat» gәzetining tirajy 18 myn. Biz ony 140 tengeden satyp alamyz. Ony taratushylar 100 tengeden alady desek, bir nomerden 1 mln 800 myng tenge kiris týsedi. Al endi ondaghy redaksiya újymy enbekaqy almay ma? Avtorlargha, basqan jerlerge, qaghazgha t.b. tólem tólenbey me? Sondyqtan olar osy aqshadan qyruar payda tauyp jatyr deuden aulaqpyn.Gәzetti halyq asyrap otyr. Gәzet te halyqqa qyzmet qyluda. Ereke, er jigit nebir syngha dayyn boluy kerek. Sizdi partiya tughan joq. Onsyz da ómir sýre alasyz. Tek elge degen ústanymynyz nyq bolsyn! Sizding adal ekeninizge senemiz...

-Oqyrmangha rahmet. Men shygharyp kelgen «Dat» gәzeti bir partiyanyng qyzmetin atqaryp keldi. Men ol partiyagha kósem bolu ýshin barghan joqpyn.  Men qoghamdaghy sayasy kýshterdi toptastyrugha menedjer bolugha bardym. Al endi baghasyna kelsek, sәl jansaqtyq bar. Gәzetti biz kóterme saudagerlerge 50 tengeden beremiz. Onyng Shuda nemese Qaraghandyda 200 tegeden satylyp jatuyna biz kinәli emespiz. Ol býgingi jýiening qúrghan sayasy naryghynyng saldary.

Onan song búl gәzetke Qajygeldinning esh qatysy joq. Alghashqyda, alghashqy «Datty» shygharyp jatqanda, gәzetting birinshi qúryltayshysy Qajygeldinning bolghany ras. Onan keyin «SolDatqa» qaz-qaz túryp ketuine kómek jasaghany da ras. Onan keyin Qajygeldinning gazetke esh qatysy bolghan joq. Qazir redaksiya tek qana sol 50 tengege satqan qarjymen ghana kýn kórip kele jatyr. Eng kóp ailyq 150 myng tenge. Maygha shylqyp otyr degen pikir әldekimde qalyptassa, ol jansaqtyq dep aitar em.

-«Marat Omar» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Ermúrat Bapigha qanday súraq qoygha bolady? Ol da osy saytta otyrghan biz siyaqty kommunistik dәuirding ónimi. Sol kommunistik biylikting shekpeninen shyqqan, qazir búryn tabaqtas bolghandarmen jaghalasyp, biylikting mayly jiligine talasyp jýr. Qazir halyqty oilaytyn jastar ghana. Tek oghan sender sekildi partokrattardyng biylikqúmarlyq auruyn júqyrmau kerek...

-Qoghamdy ózgertetin jastar degen pikirmen kelisemin. Sebebi olardyng aldynda ýlken ghúmyr bar. Olar ózgergen elde túryghysy keledi. Osy túrghydan kelgende olardyng basqa әleumettik toptargha qaraghanda ózgeriske mýddelililigi әldeqayda kýshti.

Ekinshiden, kommunistik tәrbiyeden shyqqan partokrattar degenge kóp kelise bermeytinim – men onday topqa jatpaymyn. Mening kommunist bolghanym shyn. Men kandidattyq stajben jýrgen kezimde Sovet odaghy tarap ketti de, men partiyagha tolyq mýshe bola almay qaldym. Al endi biylikke talasu degenge kelsek, biylikke kim talasady? Biylikke sol  biylikte bolyp, aiyrylyp qalghandar talasady. Al biylikte bolmaghandar – jetuge tyrysady. Al endi jetuge tyrysqan adamnyng oiy әrtýrli boluy mýmkin. Bireui biylikke jetip alyp, osy qoghamdy ózgertsem deydi. Ekinshisi janaghy aitqan mayly jilikke jetsem deydi.  Men sol mayly jiligin kórgen adam emespin.

Mening osy 22 jyl boyy «Datty» shygharyp kelgendegi oiymnyng ózi sol qoghamdy biylikti ózgertuge júmyldyru jәne sayasy sauattylyqty dәripteu boldy.

Sondyqtan partokrattardyng barlyghynyng mýmkindigi joq degenmen japrtylay kelusige de bolady. Shynynda mynau ómiri ótip bara jatqan úrpaq, alpystan asqan úrpaq, olar búrynghy kommunistik zaman tәrbiyesin qalay da boyyna sinirip qalghan úrpaq.

-«Súraghym kóp» degen oqyrmanymyzdyng súraghy: Diny kózqarasynyz qalay? Bet sipaudan asa aldynyz ba? Dinshilderding sayasatqa aralasa bastauy, sayasy úiym qúruy mýmkin be?

-Dinge kózqarasym, qoghamda teris pighyldy aghymdardyng kóbeyuimen mening islamgha degen kózqarasym kýrt ózgergen. Álemdik dinderding barlyghy, negizgi dinder kotalister de, protestanttar da, tipti pravosalvtardyng ózi de reformadan ótken. Al islam myndaghan jyldar boyy reformadan ótpegen, aghymdarmen kele jatqan din. Sondyqtan, songhy 15 jyldyng ishinde eldegi jat aghymdardyng qaptap shyghuy mening oghan degen kózqarasymdy ózgertti.

Búl Allanyng kókten týsken kitaby desek te, ony oqityn, ony tanityn, ony dәripteytin adam. Sondyqtan, uaqytynda ýlken ghúlama keletinine, onyng reforma jasaytynyna senemin. Mynau kәpir degen týsinikten arylyp, din jalpy adamzatqa bet búrmayynsha, meyirim jasamayynsha, jat aghymdardyng tartysy әri qaray da jalghasa beredi.

Kezindegi hristostan taraghan dinderding  birneshe bólikke bólinip ketui de sol edi. Qazir sol zamandy biz basymyzdan keship jatyrmyz. Endi bir 40-50 jyldan keyin islamnyng ózi de osy siyaqty bólinip ketui mýmkin.

Al dindarlardyng sayasatqa keluine toqtalsaq, salafittik nemese basqa da aghymdaghy azamattardyng biylik manayyna toptasyp jatqany shyn. Biraq, jalpy biylikting sayasaty eldegi dinning qyryqqa bólinip ketuine tikeley әser etti. Din degen qoghamdy tútastyratyn keremet kýsh qoy. Bir ghana Músylmandar Diny basqarmasyna birigip, barlyghy bir islamnyng kýshi bolatyn bolsa,  ertengi kýni biylikti tónkerip tastaytyn kýsh boluly mýmkin. Sondyqtan, búl kýshti qyryqqa bólip, әrqaysysyn yryn-jyryng qylyp, qong tiyimdi.

-Eragha, uaqyt bólip kelip, portalymyzdyng oqyrmandarynyng súraqtaryna býkpesiz jauap bergeniniz ýshin rahmet!

-Men osynday bir jeke basyma qatysty sayasy kezendi bastan keship jatqan kezimde, mening oy pikirimdi elge jetkizuge, qoghamgha oilarymdy jetkizuge ynta bildirgen sizderding portaldarynyzgha rahmet aitamyn.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

57 pikir