Beysenbi, 29 Shilde 2021
Áne, kórding be? 3498 12 pikir 27 Qyrkýiek, 2019 saghat 13:48

Ministri kóp elding mektebi memlekettik tilge kóshuge nege qúlyqsyz?

Ótkende Latviya orys tilinen týbegeyli bas tartty. Olar bilim beru salasyn memlekettik tilge kóshirip, balabaqshadan JOO-na deyin tek latysh tilinde oqytudy qolgha aldy.

Latviya Últtyq qauymdastyghynyng Bas hatshysy Raivis Zeltis deytin adam osynday bastama kótergen. Raivisting búl úsynysyn Latviya premier-ministri Krishyanis Karinsh qoldaghan. Sóitip, Latviya Ýkimeti "halyqtyng salyghynan bilim berip otyrghan barlyq mekemeler (mektepter men balabaqshalar) latysh tiline kóshu kerek" degen sheshim shygharghan.

"Basqarushy koalisiyanyng barlyq partiyalary bilim beruding tek memlekettik tilge kóshuine qarsy bolghan joq. Shyndyghynda alghash ret birauyzdan qoldau tauyp otyr. Últtyq qauymdastyq múny tezirek jýzege asyru ýshin barlyq júmysty jasaydy", - depti qauymdastyq jetekshisi Raivis Dzintras.

Latviya europalanghan el deymiz. Ol Resey yqpalyna tәueldi elder sortyna da jata bermeydi. Geografiyalyq jaghynan bizding elmen salystyrugha da kelmeydi. Desek te, Latviyanyng búl bastamasy Qazaqstangha da ýlgi boluy kerek-aq. Sebebi qazir Qazaqstanda JOO týgili balabaqshanyng ózinde qazaq tiline qosymsha orys, aghylshyn tilderi qatar oqytylady.

Al, mektepterge kelsek, tehnikalyq baghyttaghy fizika, himiya, informatika siyaqty pәnder aghylshyn tilinde oqytylmaq. Oghan beyimdelu ýshin qazir mektep múghalimderi 9 ailyq kurstan ótetin kórinedi. Al, juyrda Núr-Súltan qalalyq bilim basqarmasy elordadaghy birneshe mektepte dýnie jýzi tarihy pәnin orys tilinde oqytu turaly búiryq shygharyp eldi shulatqan.

Sóitip, 2016-2022 jyldargha arnalghan atyshuly "ýshtildilik baghdarlamasy" engizildi.

Sәrinjipov ketip, ornyna Saghadiyev keldi. Akademik Saghadiyevting ministr úly Sәrinjipovting jolyn jalghady. Ol atalghan bastamany jýzege asyru ýshin múghalimderdi tez arada aghylshyn tilinde oqytugha kýsh saldy. Sóitip "aghylshyn tilinen sabaq beretin múghalimdi nebәri ýsh aida dayyndap shygharamyn" dep biraz әurege týsti. Alayda, preziydent onyng asyghys sheshim ekenin aityp, ornyn Shәmshidinovagha berdi.

Alayda, ol kisi kóp otyrmady. Ministrlik tizginin Aymaghanbetov ústady. Desek te, búl ministr әzirge orys tilinen bas tartu turaly batyl qadam jasay qoymady.Áriyne, ol ýshin adamda tәuelsiz erik-jiger boluy kerek. Al bizding qay sheneunikten onday erik-jigerdi kórip ediniz. Búl kisi de belgilep bergen biyikten asyp sekire almaytyndardyng sortynan ekeni taghy týsinikti.

Degenmen, jaqynda Bilim jәne Ghylym ministrligining ókili Erbolat Múhamedjan dýnie jýzi tarihy pәnin orys tilinde oqytu turaly el ishinde taralghan aqparattyng jalghan ekenin aitty.

-Áleumettik jelide "Dýnie jýzi tarihy" pәni oqu jyly basynan qazaq mektepterinde orys tilinde oqytylady degen jalghan aqparat taratyluda.

Birinshiden, búghan deyin jazghanymday, әleumettik jelide jariyalanghan «fake aqparatqa» senbeulerinizdi súraymyn. Búnyng bәrin arandatushylyq dep esepteymin.

Ekinshiden, iyә, rasynda, búl mәsele osydan birneshe jyl búryn kóterilgen. Biraq, sizderge naqty senimmen aita alamyn, qazir jalpy bilim beretin qazaq mektepterde Dýnie jýzi tarihy pәni orys tilinde oqytylyp jatqan joq. Qazirgi uaqytta jalpy bilim beretin mektepterde osy pәn oqytu tiline baylanysty, yaghny qazaq synyptarynda qazaq tilinde, al orys synyptarynda oryssha jýrgizilip jatyr, býgingi kýni basqa jospar joq.

P.S. Barlyq súraqtargha BGhM әrqashan jauap beruge dayyn. Sondyqtan aldyn ala osynday súraqtarynyzdy anyqtap alularynyz dúrys, - dep jazdy ol. 

Ayta keteyik, býginde qazaq tildi mektepterding sany kóbeyip, memlekettik tilge degen súranys artqan. Mәselen, 2016 jyly qazaq tildi mektep týlekteri 68-70 payyzdy qúraghan. Qazirgi uaqytta elde memlekettik tildegi 3,8 myng mektep bar. Búl jalpy mektepterding 60 payyzy.

Týiin. Juyrda QR Til turaly Zanynyng qabyldanghanyna 30 jyl toldy. Alayda, osy uaqyt ishinde qazaq tili óz túghyryna qonghan joq. Al, KSRO qúramynan shyqqan Ukraina, Gruziya, Latviya siyaqty memleketter tolyghymen orys tilinen bas tartyp, memlekettik tilining abyroyyn asyryp otyr.

Al bizde she? Bizde ministr kóp. Ásirese, osy bilim salasynda basshylyq jii auysady. Sanap kóreyikshi:

1987-1993 qazanyna deyin - Shaysúltan Shayahmetov (QR Bilim ministri),

1993-1994 qarashasyna deyin - Erejep Mәmbetqaziyev (QR Bilim ministri),

1994-1997 nauryzyna deyin - Múrat Júrynov (QR Bilim ministri, Almaty q.),

1997-1997 qazanyna deyin - Imanghaly Tasmaghanbetov (QR Bilim jәne mәdeniyet viyse-premier-ministri),

1999 Vladimir Shkoliniyk (QR Ghylym jәne jogharghy bilim beru ministri),

1997-1999  - Qyrymbek Kósherbaev (QR Bilim, mәdeniyet jәne densaulyq saqtau ministri),

2000-2002 qantaryna deyin - Núrәli Bektúrghanov (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2002-2003 mausymyna deyin - Shәmshә Berkimbaeva (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2003-2004 jeltoqsanyna deyin -Jaqsylyq Kýlekeev (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2004-2007 qantaryna deyin - Birghanym Áytimova (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2007-2010 jyly - Janseyit Týimebaev (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2010 – 2013 qyrkýiekke deyin - Baqytjan Júmaghúlov (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2013-2016 aqpanyna deyin - Aslan Sәrinjipov (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2016-2019 - Erlan Saghadiyev (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2019 jyldyng aqpanynda - Kýlәsh Shәmshiydenova (QR Bilim jәne ghylym ministri),

2019 jyldyng qantarynan bastap - Ashat Aymaghambetov (QR Bilim jәne ghylym ministri).

Qazirgi Ashat Aymaghambetov qazaqqa, qazaq balalaryna bilim ýiretuge kelgen 16-shy ministr eken. Bizdegi jalqy súraq mynau: Ministri kóp elding mektepteri memlekettik tilge kóshuge nege qúlyqsyz, endeshe?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

12 pikir