Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Aqmyltyq 9502 50 pikir 26 Qyrkýiek, 2019 saghat 14:16

N.Nazarbaev: «Vernuti na prejnuu doljnosti, kak nespravedlivo uvolennyi»

(nemese Ábishevting qyzmetke qayta oraluy)

Biz QR AShM Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy, alty aidan beri tergeu izolyatorynda otyrghan Islam Ábishevke advokaty Abzal Qúspan arqyly mynaday saualdar joldaghan edik:

...Komiytet tóraghasy qyzmetinde nebәri bir jarym jyl qyzmet etip, memleketting 300 mlrd tengesin jemqorlardan saqtap qalghanynyz ýshin qyzmetten shettetildiniz. Ókindiniz be? Odan keyin «Batsu» kompaniyasynda injener bolypsyz. Búl sizding jeke biznesiniz be? Elbasygha ne dep hat jazdynyz? Ol kisining jauaby qanday boldy? Su resurstary komiytetine qyzmetke qayta oraluynyzgha ne sebep boldy? Sonday jemqorlyq jaylaghan, bylyghy kóp mekeme ekenin bile túra, ol qyzmetke ekinshi ret nege bardynyz, bas tartuynyzgha bolmady ma? Bәlkim, óziniz bastap, ayaqtauynyzgha mýmkindik bermegen baghdarlamalardy sonyna deyin jetkizemin dep ýmittengen shygharsyz? Jalpy, su salasy – halyq qyr-syryn kóp bile bermeytin, biz týsinbeytin, júmbaghy kóp sala bolghandyqtan osy salanyng júmystaryn, múndaghy kýrdeli mәselelerdi terenirek týsindiruinizdi ótinemin...

– Tóraghalyq qyzmetten ketkenime ókingen joqpyn. Aldynghy súhbatta aitqanymday, biraz tynyghyp, ózime, densaulyghyma, otbasyma kóbirek kónil bóluge mýmkindik tudy. Qyzym basqaratyn otbasylyq biznesimiz «Batsu» kompaniyasynda injenerlik qyzmetti moynyma aldym. Búl kompaniya sonau 1996 jyldan beri júmys isteydi, tabysy da әrkez ashyq deklarasiyalanady. 2013 jyl mening qyzmetten ketkenim bolmasa, jeke basym ýshin, otbasym ýshin tiyimdi, mamyrajay uaqyt boldy dep aitugha bolady. Alayda, su salasyndaghy ózing irgetasyn qalaghan orasan zor enbekting zaya kete bastaghanyn kóru, estu óte ókinishti edi. Olay deytin sebebim, biz qysqartqan, biraq ayaqtap ýlgermegen nysandardyng qarjylaryn qaytyp ornyna keltire bastady. Qarjyny óte manyzdy nysandargha alyp, jeke adamdargha paydaly bolatyn jobalargha júmsala bastady.

Osy jaghdaylar taghy da mening tynyshymdy aldy. Qatty oilanugha tura keldi. Nәtiyjesinde Elbasygha hat jazyp, barlyq jaydy bayandau kerek degen sheshimge keldim. Áriyne, búl sheshimime ózime jaqyn adamdar qarsy boldy. «Onsyz da tekserip jatyr, ózinizge ziyany tiyedi» degen oilar aityldy.

Bir kýni júbayym: «Eger qaytadan óz qyzmetine bara qalsan, qalay júmys ister edin? Júrttyng istegenin istep, eshnәrseni qysqartpay-aq, kerekti adamdarmen bólisip, tynysh qana júmys isteysing be? Álde, taghy da bayaghy qysqartuyna basyp, olardyng tonaushylyghyna qarsy júmys isteysing be?» degen súraq qoydy.

Men esh oilanbastan bylay dep jauap berdim:

– Birinshiden, atqarghan júmysyma eshqanday ókinbeymin. Ekinshiden, qayta bara qalsam, oilanbay dәl búrynghyday jalghastyrar edim!.. – dedim.

Júbayym: «Endeshe, sening qaytadan barmaghanyng dúrys shyghar. Sebebi, halyqtan búryn sen bizge, otbasyna, bala-shaghana, aghayyn-tuystaryna kereksin», – dedi. Áriyne, men búghan kelistim, sondyqtan Elbasygha hat jazu degen oidan bas tarttym.

Osy oqighadan keyin bir ay uaqyt ótkende jogharyda aitylghan júmystaghy auytqushylyqtar kóbeye týsti.

Áriyne qúqyq qorghau organdarynyng biz qalpyna keltirgen nysandardy shúqylap tekserip jatqandary kónilge qayau týsirdi. Biraq eshqanday alandaushylyq, qorqynysh tudyra qoyghan joq. Sebebi júmystyng barlyghy sapaly, tiyanaqty, uaqtyly atqarylghandyghyna senimim mol boldy. Onyng ýstine kez-kelgen nysannan ýnemdelgen qarjy jetkilikti bolatyn.

Kónilge qayau týsiretini – sonshama qarjynyng ýnemdelgeni, kópten beri júmys istemey túrghan, al keybireuleri әreng júmys istep túrghan nysandar janartylyp, tolyq kólemde júmys istep, jýzdegen myng adamgha qyzmet etip túrghany eshkimdi de qyzyqtyrmaghany edi.

Barlyq tribunalarda, BAQ betterinde «halyq ýshin!» dep úrandatatyn kóptegen basshylar, deputattar, partiyalar jýzdegen myng halyqtyng kóp jyldardan beri sheshilmey kele jatqan problemalarynyng sheshilgendigi, olardyng ómirining sәl de bolsa jaqsarghandyghy turaly jaq ashpaghandyghy da oilandyrdy. Tipti, keybireuleri jergilikti jerdegi halyqpen kezdeskende osy mәselelerdi ózderi sheshkendey etip kórsetuleri eriksiz kýlki ýiirdi. Áriyne qarpayym halyq ózderining mәselelerining sheshilgendigine rizashylyghyn bildirip jatty.

Ásirese bir jaghday esimde qaldy. Men 2012 jyly nauryzdyng ayaq jaghynda Qyzylorda oblysyna issaparmen bardym. Audan basshylarymen, sharualarmen kezdesuler ótkizdik. Kóktemgi tasqyn su mәselesin talqyladyq. Sharualar ýlken mәsele kóterdi.

Ol mәselege terenirek toqtalyp keteyin.

Kenes kezinde Qyzylorda oblysynda 210 myng gektargha juyq suarmaly jer bar edi. Odaq ydyraghannan keyin, tәuelsizdik alghannan keyingi kezende onyng 50 myng gektardan astamy isten shyghyp,160 myng gektargha juyghy býgingi tanda paydalanylady. Osy jerding 40 myng gektargha juyghy Janaqorghan, Shiyeli audandarynda ornalasqan.

Búl jerlerge baratyn kanaldar Syrdariya ózeninen su alady. Kanaldargha su shyghatyn jerlerde ózende tospalar joq, sondyqtan kanalgha su shygharu ýshin ózende kóp mólsherde su bolu kerek, tek sonda ghana sudyng dengeyi kóterilip, kanaldargha su shyghu mýmkinshiligi tuady.

Sonda 40 myng gektar jerge 50-60 m3/ sek su alu ýshin ózennen 600-700 m3/ sek su aghyzugha tura keledi. Búl 500 m3/ sek artyq su aghyzu degen sóz. Múnday ysyrapshyldyqtyng arqasynda Shardara su qoymasynda kýz-qys-kóktem kezderinde jinaqtalghan su tamyz aiynyng basyna jeter-jetpes tausylyp, sharualargha naghyz su kerek bolatyn kez – tamyz aiynda sudyng jetpeuine әkelip soghady. Óz kezinde sudyng jetispeushiligi ónimning tómendeuine, onyng sapasynyng nasharlauyna әkelip soghady. Múnyn

barlyghynyng qorytyndysy sharualardyng jaghdayynyng nasharlauyna әkelip soghady.

Sovet odaghynyng kezinde jetispeytin sudy Qyrghyzstannan, Tәjikstannan alugha mýmkinshilik boldy. Biraq quanshylyq jyldary bәribir su jetpey jatatyn. Odaq ydyraghannan keyin búl jyl sayyn qaytalanatyn problemagha ainaldy.

Mine, qyzylordalyq sharualar osy mәseleni sheshudi súraghan bolatyn. Múny sheshuding eki joly bar edi.

1. Qyrghyzstannan, Tәjikstannan su alu. Búl sayasy mәsele tek memleket basshylary dengeyinde ghana sheshilui mýmkin. Onyng ýstine quanshylyq bolghan jyldary eshnәrse kómektese almaydy.

2. Syrdariya ózenine tospa salu.

Eger ózenge tospa salsaq, onda kerekti 50-60 m3/ sek su alu ýshin Shardaradan bar bolghany 150-170 m3/ sek su aghyzsaq jetkilikti, sóitip sudy ýnemdey otyryp, qolda bar sudy tamyz aiynda tolyghymen paydalanugha bolar edi.

Áriyne ekinshi jol tiyimdi. Sondyqtan men sharualargha búl mәseleni zerttep, jauap beretinimdi aittym.

Tereng zerttep qarasaq, Syrdariya siyaqty Orta Aziyadaghy tórt memleket arqyly ótetin alyp ózenge tospa salu óte auqymdy, ekonomikalyq, sayasy túrghydan manyzdy mәsele ekenine kóz jetkizdik.

Sayasy túrghydan qiynshylyghy mynada: Syrdariya – transshekaralyq ózen bolghandyqtan búl ózenning boyyna salynatyn kez-kelgen qúrylys sol ózenning boyynda ornalasqan elderden saraptamadan ótip, olardyng kelisimderin alghannan keyin ghana salynugha tiyis. Týsinikti bolu ýshin aitayyn, keybir osynday kelisimder RRRSSAM baghdarlamasy arqyly (Regulirovanie rusla reka Syrdariya y Severnogo Araliskogo morya) 12 jyldan beri jýrgizilip keledi, biraq әli sheshim joq.

Ekonomikalyq, qarjylyq túrghydan qiynshylyghy – Syrdariya siyaqty alyp ózenge tospany klassikalyq әdispen salatyn bolsaq, keminde 14-15 mlrd tenge bolady eken. Sudy ýnemdeu ýshin eki kanaldyng túsynan eki tospa salu kerek, sebebi kanaldardyng arasy ózen boyymen alghanda 50 kilometrden astam.

Sonda eki tospa salu ýshin 30 mlrd-qa juyq qarjy kerek. Búl qarjy da onay sheshile salatyn sharua emes. Osy mәselelerdi saralay kele, ekeuining de sheshimin taptyq. Halyqaralyq mәselening qalay sheshilgendigi jóninde uaqty kelgende aitarmyz...

Qúrlysqa keletin bolsaq, klassikalyq әdispen emes, onyng jana innovasiyalyq jolyn taptyq. Ol әdisti Qytayda 2006-2008 jyldardan paydalana bastaghan eken. Onyng mәnisi mynada: ózenning astyna betonnan myqty fundament qúiylady. Oghan poliymerlik (óte ýlken shlangi sekildi) tospa bekitiledi. Poliymerlik tospagha nasospen su aidap toltyrghan kezde ol 3-4 metrge deyin kóterilip ózenge toghan bolady. Toghan kerek emes kezinde ishindegi sudy aghyzyp jiberse, ózenning tabanynda jata beredi, sudyng ótuine kedergi bolmaydy. Yaghni, poliymerlik tospagha su toltyru arqyly ózendegi

sudyng dengeyin kerekti mólsherge deyin kóteru mýmkinshiligi tuady, sóitip kanalgha qajetti su alynyp, artyq su tospadan asyp ózenmen agha beredi.

Mamandarmen aqyldasa kele, osy tәsildi paydalanudy jón kórdik. Eng bastysy, búl tәsildi úsynghan, onyng jobasyn jasaghan «QazSuShar» mekemesining Qyzylorda filialynyng bas injeneri Minuar degen azamat edi (familiyasyn úmytyp qaldym). Búl jobanyng eng qiyndyghy – TMD elderining ishinde búryn-sondy eshkim paydalanbaghan tәsil. Múnday sheshimge kelu onay bolmady.

Osy jobagha batyl kirisip, Jobalau-smetalyq qújatty 2012 jyldyng tamyz aiyna deyin dayyndap, kýzde kirisip kettik. Sóitip, 2013 jyldyng mamyr aiynyng ayaghynda bitirdik. Tospagha bar bolghany 800 mln. tenge qarjy júmsadyq. Yaghni, klassikalyq әdisten 20 ese arzan degen sóz.

Áriyne, búl júmystyng barlyghy onay bolghan joq. Eger ol dúrys bolmay shyqsa, barlyq jauapkershilik mening moynyma artylyp, týrmening týbinde shiruge tolyq sebep bolar edi. Onda men «jazyqsyzbyn» dep aitugha auzym da barmas edi. Qaramaghymdaghy adamdargha ziyanym tiymesin dep, barlyq qújattargha ózim qol qoydym.

Joba oidaghyday shyqty, maqsatqa qol jetkizdik. Búl birinshi joba bolghandyqtan biren-saran kemshilikter boldy, әriyne, biraq onyng barlyghy der kezinde qalpyna keltirilip otyrdy.

Al sol 2013 jyly sony ashugha qatysyp, lentasyn qighan kezde, әriyne, mening atym da, zatym da atalghan joq. Onda shaqyrylghan da joqpyn. Tipti, mening eshqanday qatysym da joq siyaqty boldy. Sebebi ol kezde men qyzmette joq bolatynmyn. Al 2015 jyly Shiyeli audanynda ekinshi tospany salghanda, әriyne, men boldym, óte jaqsy sózder estidim, sebebi onda qyzmette edim.

Búdan shyghatyn qorytyndy: baghalanatyn, qúrmetteletin – adamnyng enbegi emes, onyng lauazymy eken. Qoghamdy jaylap alghan osynday psihologiyagha qarnym ashady, kóp jastar óz isining teren, bilikti mamany bolugha emes, tek lauazymgha úmtylatyny qynjyltady.

Búl mәselege úzaghyraq toqtalghanym – sudy ýnemdeuding osynday tiyimdi joldaryn paydalanyp, dýniyejýzindegi ozyq tehnologiyalarmen júmys isteuding memleket ýshin paydasy zor bolghandyghyn aitqym keldi. Ýlken ózenderding suyn retteu joghary dengeydegi injenerlik bilikti talap etedi. Onday joghary dengeydegi bilikti mamandardyng kópshiligining jasy úlghayyp qaldy. Ókinishke oray, talantty jastar búl salagha kele bermeydi, sebebi jalaqysy tómen. Tómen bolatyn sebebi, sushylardyng jalaqysy joghary bolsa, ol tikeley auyldaghy sharuagha әser etedi. Yaghni, onsyz da әreng kýnin kórip otyrghan sharuagha ol auyr tiyedi. Jastar kóbinde gaz-múnay, bank salasyna ketip jatady.

Jogharyda aitylghanday, tospalar Ile, Ertis ózenderine de salynuy kerek. Sonda 5-6 mlrd/m3 sudy ýnemdeuge bolady. Ýnemdelgen su degen sóz – qosymsha 1 mln gektargha juyq suarmaly jer degen sóz.

Jalpy Qazaqstanda 1991 jyldyng 1 qantarynda 2,384 mln. gektar suarmaly jer bar edi, al 2012 jyldyng 1 qantarynda 1,4 mln. gektargha juyq suarmaly jerdi joghalttyq.

Búl oy týsinikti bolu ýshin mysal keltireyin.

Elimizde qazirgi tanda 18 mln. gektargha juyq bogarlyq jerlerge (suarylmaytyn jer) egin egiledi. Negizinen egiletin daqyldar biday, arpa, mayly daqyldar, mal azyghy bolatyn daqyldar. Ishindegi eng paydalysy – biday.

Esep onay bolu ýshin, barlyq jerge biday ósirildi dep eseptep, odan joghary ónim aldyq dep sanasaq, 30 mln. tonna kóleminde bolady eken.

Onyng ortasha baghasy, shamamen, tonnasyna 50 myng tenge bolsyn delik. Sonda barlyq 18 mln. gektar jerden alynatyn ónimning jalpy qarjysy tómendegidey bolady eken:

30 mln. t h 50 myng tg = 1,5 trln tenge.

Al suarmaly jerde egiletin daqyldardyng 1 gektarynan týsetin ortasha qarjy 1,5 mln tengeden kem emes.

Taghy da mysal keltireyin:

Kartop 1 gektardan 30 t h 70 = 2,1 mln. tg

Baqsha 1 gektardan 35 t h 50 = 1,75 mln. tg

Kókónis 1 gektardan 50 t h 60 = 3,0 mln. tg

Bau 1 gektardan 30 t h 200 = 6,0 mln. tg

Mal azyghy, jonyshqa 1 gektardan 10 t h 40 = 0,4 mln. tg

Kýrish 1 gektardan 4 t h 250 = 1,0 mln. tg

Maqta 1 gektardan 2 t h 250 = 0,5 mln. tg

Búdan shyghatyn qorytyndy: eger suarmaly jerdi dúrystap iygere bilsek, búl óte paydaly ekendigin kórsetkim keldi.

1,4 mln. ga h 1,5 mln. tg = 2,1 trln. tenge

Salystyryp kóriniz:

18 mln. ga bogarlyq jer – 1,5 trln. tenge

1,4 mln. ga suarmaly jer – 2,1 trln. tenge

Kýnkóris jaghdayyna kelsek, 100 gektar bogarlyq jer bir otbasynyng shamalap kýn kóruine jetedi desek, 18 mln. ga jer 180 myng otbasyna azyq bolady eken. Al suarmaly jerde 5 ga jer bir otbasygha kýn kóruge jaraydy. sonda 1,4 mln. ga jer 280 myng otbasygha kýn kóruine bolady eken.

Suarmaly jerde, eng bastysy, sudy kerek kezinde, jetkilikti mólsherde bere alsaq, ónimdilikti әli de kóteruge bolady. Ol ýshin su jýielerin qalpyna keltiru óte manyzdy is. Onyng ýstine isten shyqqan jerlerdi iske qossaq, qosymsha suarmaly jerler ashsaq, elimizde suarmaly jerding kólemin 3,5 mln. gektargha jetkizuge tolyq bolady. Su resurstaryn ýnemdi de tiyimdi paydalana otyryp, búl maqsatqa da jetuge bolar edi.

Taghy da salystyryp kóreyik:

Týrkimenstan 1991 jylghymen salystyrghanda 800 myng gektar suarmaly jer qosty. Ózbekstan 100 myng gektar qosty. Qyrghyzdar men tәjikter sol 1991 jylghy kólemdi saqtap qaldy. Biz 1 mln. gektargha juyq suarmaly jer joghalttyq. Osynyng nәtiyjesinde 1 trln. tengege juyq auylsharuashylyq ónimin jyl sayyn joghaltyp otyrdyq degen sóz. Yaghni, 25 jylda 25 trln. tenge joghalttyq.

Suarmaly jer mal sharuashylyghyn damytudyng eng negizgi alghysharty. Bizding kýni býginge deyin mal sharuashylyghynyng dengeyin 1991 jylghy dengeyge jetkize almay kele jatqan basty kemshiligimiz osynda. Ýkimet tarapynan suarmaly jerge mýldem kónil bólinbegen.

Biz jogharyda tek suarmaly jerden joghaltqan egin sharuashylyghyndaghy qarjyny 20 trln. desek, oghan 15-16 trln. mal sharuashylyghynan joghaltqan ónimdi qossaq, 35-36 trln. tenge bolady eken. Dollargha shaqsaq, 200 mlrd dollardan astam qarjy eken. (Dollarmen eseptegende dollardyng 120 tenge bolghan jәne qazirgi baghamymen, ortasha eseppen aldyq).

Eng tanqalarlyghy, osynday óte ózekti, ekonomikalyq-әleumettik manyzy bar mәsele 2012 jylgha deyin ýkimetting otyrysynda da, Auylsharuashylyghy ministrliginde de bir de bir ret nazar audarylyp, qaralghan emes. Tek jeke-jeke daqyldardy damytu mәseleleri qaralghan. Mysaly, maqtany damytu, kýrishti damytu, qant qyzylshasyn damytu t.s.s. Bir de bir audan, oblys әkimshilikterinen súralmaghan da.

Onyng esesine bogarlyq jerlerge egin egu, ony jinau mәseleleri jyl sayyn ýkimette 2-3 ret, Auylsharuashylyghy ministrliginde 4-5 ret, Parlamentte oqtyn-oqtyn qaralyp otyrghan.

Memleketten bólinetin subsidiyalar, jenildetilgen nesiyeler, negizinen, bogarlyq jerlerdegi kompaniyalargha bólinip otyrghan. Endi aqyr ayaghynda bogarlyq jerde isteytin óte iri kompaniyalar (egetin jer kólemderi 500-800 myng gektar) bankrot boldy, qaryzgha belshesinen batty. Al olardyng qojayyndarynyng múrtyn balta shapqan joq, jaghdaylary óte jaqsy. Endi olargha qaytadan memleketten qarjy qúiylyp jatyr.

Búl nege búlay boldy?

Ózderiniz tereng oilap kórinizder: bogarlyq jerlerde alyp kompaniyalar kúru mýmkinshiligi bar, sebebi onda halyq az. Al suarmaly jerde әrbir 4-5 gektar jerge bir otbasy jabysyp alghan, ony alday almaysyn, sebebi ol aldansa ashtan qalady. Sondyqtan da suarmaly jerlerde 1000 gektar jerdi alyp qon mýmkin emes. Osyghan baylanysty qolynda qarjysy bar, biyligi bar nemese biylikke jaqyn epti jigitter bogarlyq jerlerge úmtyldy. Onyng ýstine kóptegen basqa últtyng adamdary jerlerin tastap kóship ketti de, kóptegen

jerler bos qaldy. Biraz jergilikti halyq qalalargha kóship ketti. Suarmaly bos qalghan jerler býkil Qazaqstanda shashyranqy boldy, sondyqtan ýlken egistik alqaptar bolghan joq.

Osy faktorlargha baylanysty memleketten beriletin kómekterding basym kópshiligi alyp kompaniyalargha tiyesili bolyp, ýkimet solardyng jeteginde ketti.

Búdan kim útty, kim útyldy?

Útqandar – alyp kompaniyalardyng qojayyndary, solardyng sózin sóilep, olardy qúlshyna qoldaghandar.

Útylghandar – memleket, qarapayym enbek adamdary.

Mineki, 2012 jyldyng kóleminde osy mәselelerdi tereng taldap, zerttep, birneshe analitikalyq anyqtamalar jasap, suarmaly jerlerdi qalpyna keltirudi basty mәsele etip kóterumen boldyq. Nәtiyjesinde 2012 jyldyng sonyna qaray Elbasynyng su resurstaryn damytu jayly memlekettik baghdarlama jasau jónindegi tapsyrmasy berildi. Ony 2013 jyldyng ayaghyna deyin bitiru tapsyryldy.

Biz oghan qatty quandyq, jana jyldan kirise bastadyq. Dәl sol kezde Su resurstary komiytetin Auylsharuashylyghy ministrliginen alyp, Qorshaghan ortany qorghau ministrligine auystyryp jiberdi.

Ol jerde bizding oiymyz ben jana basshylardyng kózqarasy sәikes kelmedi. Onyng ýstine qúqyq qorghau organdary mening ýstimnen әrtýrli teris baghyttaghy hattardy ýkimetke qarsha boratumen boldy. Sóitip, aqyry men aryz jazyp ketuime tura keldi.

Menen qútylghannan keyin menimen birge eki orynbasarymdy bosatty. Ile-shala qaramaghynda 10 myngha juyq adam isteytin «QazSuShar» mekemesining bas diyrektory júmystan alyndy. Basshylyqqa su salasynda, ne bolmasa óndiriste, tipti әkimshilikte 1 kýn de istemegen kommersanttar keldi. Olar kollektor men kanaldyng aiyrmashylyghyn týsinbeytin, týsingisi de kelmeytin adamdar boldy. (Keyinirek su salasynda istegen bir azamat keldi, biraq oghan eshqanday biylik berilmedi).

Bizding qysqartqan, ýnemdegen jobalardyng barlyghyn qayta qarap, óte iri qarjyny talap etetin jobalarmen ainalysa bastady. Aqsha ýnemdeu, suarmaly jerlerdi qalpyna keltiru mәseleleri mýldem eskerusiz qaldy.

Mega jobanyng bireuin aita ketuge bolady.

«Astana qalasyna auyzsugha paydalanylatyn qosymsha su kózi jәne astanalyqtargha demalys orny bolady, turizmdi damytamyz, balyq ósiremiz...» dep, Ertisten kanal tartatyn boldy.

Kanaldyng úzyndyghy 400 kilometrden astam bolady jәne Sәtpaev kanaly siyaqty 15-16 nasos stansiyalary arqyly su kóteriletin boldy. Astanagha 50-60 km jerge әkelip 1 mlrd/m3 su qoymasyn salmaqshy boldy. Onyng qúny, ortasha eseppen, 500 mlrd. tengeni qúraytyn boldy. Óte qiyn kezenderden ótip, kóp uaqyt júmsap, ýlken enbekpen su salasyn halyqqa paydaly baghytqa endi búra bastaghanda júmysymyz, arman-maqsatymyz, júmsaghan qanshama qajyr-qayratymyz mýldem basqa baghytqa ketkenin kórip-bilip otyryp, oghan shydau mýmkin bolmady. Sodan song tolyq sheshimge kelip, osy mәselening barlyghyna taldau jasap, bolyp jatqan kemshilikterdi tolyq

ashyp kórsetip, Elbasygha hat jazdym. Ondaghy eng basty oiym, búl mәseleni jetkizu – mening azamattyq mindetim ekendigin jazdym. Eshqanday qyzmet súrap ótinish jasaghan joqpyn, onday oiym da bolmady.

Áriyne, ol hattyng jetken-jetpegenin ol kezde bile alghan joqpyn.

Búl 2013 jyldyng qarasha aiy bolatyn. Maghan jauap kelmedi.

Jauap kelmegen son, «ózimning azamattyq paryzymdy oryndadym, nazar audarmasa, basqa qolymnan ne keledi?!.» dep, sharasyzdyq kýiin keshtim.

2014 jyldyng nauryz aiynda internetten Su resurstaryn basqarudyng memlekettik baghdarlamasynyng ýkimette maqúldanghan jobasyn kórip qaldym. Múqiyat tanysyp shyghyp, tóbe shashym tik túrdy? Óte sauatsyz, mýldem basqa baghytta jasalghan baghdarlama jәne óte kóp qarjy josparlanghan. Baghdarlamany tereng taldap, barlyq kemshilikterin kórsetip, Premier-ministrding saytyna tastadym, biraq ony tez arada alyp tastady.

Keyin «Vremya» gazeti qyzyghushylyq tanytyp, menen interviu aldy. Ol interviu shygha salysymen maghan qonyrau shalushylar kóbeye týsti...

Dәl sol kezde, nauryz aiynyng ayaghyna taman belgili jazushy Dulat agha Isabekov Elbasynyng qabyldauynda boldy. Óz júmystarynyng barlyghyn talqylap bolghannan keyin men jayynda әngime bolady. Ol kisi 300 mlrd tenge memleketting qarjysyn ýnemdegen adamdy júmystan bosatyp, qudalaugha týsirgenin aitady.

Elbasy mening «әli júmysqa qayta kelmegenimdi» estip, Preziydent әkimshiligining basshysyna sol jerde telefon soghyp, ne sebepti mening qyzmetke kelmegenimdi bilip, qaytadan tapsyrma beredi.

Meni Preziydent әkimshiligine shaqyrdy. Sonda barghanda bildim, mәsele bylay bolghan eken: Elbasy mening hatymdy alyp oqidy, sóitip bylay dep óz qolymen búryshtama qoyady: «Abiyshev I.A. odin iz gramotnyh rukovodiyteley praktikov, vernuti na perjnui doljnosti, kak nespravedlivo uvolennyi».

Mening hatymnyng artynsha bir aptagha jetpey birneshe qúqyq qorghau organdarynan mening ýstimnen meni kinәlap hat týsedi.

Ol hattargha Elbasy «Proveriti, dolojiti» degen búryshtama qoyady.

Elbasy ekinshi ret tapsyrma berip, meni Preziydent әkimshiligine shaqyrghannan keyin 3-4 kýnning ishinde qúqyq qorghau organdarynyng barlyghynan «taghylghan aiyp anyqtalmady» degen hattar keldi.

Taghy bir aita ketetin jayt, Últtyq komissiyanyng sheshimi boyynsha meni «A» korpusynan shygharyp tastaghan bolatyn, osyghan baylanysty men Elbasynyng jeke sheshimimen «A» korpusyna qayta qabyldanyp, sәuirding bas jaghynda qyzmetke qayta taghayyndaldym. Taghayyndalar kezde Elbasy naqty tapsyrmalar berdi jәne qay uaqytta dayyn bolsam, kelip bayandauymdy eskertti. Elbasynyng ózi ekinshi ret shaqyryp alyp, sol qyzmetke qayta taghayyndap otyrsa, qalay bas tartugha bolady? Onyng ýstine su salasynda óte manyzdy isterdi, kýrmeui sheshilmegen mәselelerdi bastap, ayaqtauyma múrsha bermegen edi. Al ol mәseleler halyq ýshin óte manyzdy edi...

Mineki, qayta aghayyndaluymnyng tarihy osylay. Ayta ketetin jayt, men hatymda qyzmet súrap eshtene jazghan joqpyn, onday oiym da bolghan joq...

Islam Ábishev alghashynda osy qyzmetke janadan barghan 2012-2013 jyly qazynanyng 300 mlrd tengesin ýnemdegeni ýshin qyzmetten shettetilse, Elbasynyng qayta taghayyndauymen ekinshi ret osy qyzmetke kelgende 1 trln tengeni «jymqyrushy» jemqorlardan saqtap qalady. Ol trillionnyng artynda kimder túr? Onday «akulalarmen» jalghyz shayqasu mýmkin be? Búl súraqtardyng jauabyn Islam aghadan kýtetin bolamyz...

Materialdy әzirlegen: Sәule Ábedinova

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

50 pikir