Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Zertteu 4553 2 pikir 26 Qyrkýiek, 2019 saghat 14:02

«Patsha Qúday» men «Shyn Qúdaydyn» aiyrmashylyghy nede?

Jekelegen oishyl qalam qayratkerlerining enbekterinde Allanyng atyna baylanysty sintagmalyq tirkesterdi bayqaymyz (Búl jayly «Shyn Qúday kim?» atty maqalamyzda kenirek bayandaghanbyz). Solardyng qatarynda «әkeli-balaly» Abay men Shahkerim de bar. Hakim enbeginde «Patsha Qúday», qajynyng óleninde «Shyn Qúday» degen tirkester kezdesedi.

Semantikalyq maghynasy birdey («Alla» degen sóz) bolghanymen әr ghúlamanyng jazbaq múraty pen jetkizbek oiyna oray azdaghan maghynalyq renkde ózgeshelik bary aqiqat. Endi eki ghúlamanyng Jaratushyny nege eki týrli sipatpen jazghanyn hal-qadirimizshe zerdelesek.

1868 jylghy «Jana nizamnan» keyin el ishining ruhany ómiri tipti de sýrensizdene bastady. Patshalyq otarshyldyq jýiening dendey enui qazaq ruhaniyatyn odan beter jútang kýige týsirdi.

Búl jaytty Abaydyng ózin sóiletsek:
...Qarasam osy kýni el týrine,
Qazaqtan dostyq ketti bir-birine («Jana Zakon» óleni)(Berekening ketkeni).

Qara qargha syqyldy shulasar júrt,
Kim kóp berse, men soghan sert berem» dep (Niyetting ketkeni).

Endigi júrttyng sózi - úrlyq-qarlyq,
Sanaly jan kórmedim sózdi úgharlyq.(Últtyng minezi búzyla bastaghany) 

Búzylarda oilamas bet kórem dep,
Ant ishudi kim oilar dert kórem dep (Aqyldyng kýshi kemip, sózge toqtaudan qalyp, oilamsyzdyq mendetkeni).

Júrt jýr ghoy «Aramdyqty ep kórem» dep,
Toqtau aitqan kisini jek kórem» dep (qayyru bermey, tezge týspey, últtyng indeti, qoghamnyng derti qabyndap bara jatqany).

Sonymen birge, «Úrlyq, qulyq qyldym dep, qaghar kólbek» (ózin týzeumen isi joq), «Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmek» (ekijýzdilik dendedi), «Birlik joq, bereke joq, shyn peyil joq» (últ retinde úiysar múrattyng joqtyghy, shyn nadandyq júrtty jaylghan ghoy), baylar «Súm-súrqiya, qu, bilgish atanbaqqa» qúmartqan, tipti «Bir atqa jýz qúbylghan jýzi kýigir» kóbeydi. Búlar kópting ishin jaylaghan dert bolsa, atqa minerlerding ishin jaylaghan dert te osal bolmaghan.

Ol – iygi jaqsylardyng ghana emes, el minezinen de habar beretin aryzqoylyq derti. Aryz múraty zangha jýginu, patshalyq rejimge arqa sýiep óz bostandyqtaryn jýzege asyru, óz qúqyghyn qorghau nemese әdildikti izdeu túrghysynan bolsa, qúba-qúp dýniye. Olay bolmaghan. Patshany (patsha zanyn) betke ústap (aybar etip) ótirik aryzben óz jamandyqtaryna (әdiletsizdik, úrlyq, barymta, t.b.) qarsy kelgenderdi tizege basudyn, týzu jol núsqaghandardy múqatyp, әdil adamdardy saylau qarsanynda isti qyldyryp bolystyqqa jaramsyz etip, óz jaqtastaryn, jamandyghyn qostaytyn kandidattardy shygharudyn, әdil biylerdi sezge qatystyrmaudyng aila-sharghysyn jasap baqqan. Óshtesken kisisinen óshin alghan, ozady-au degenderding ayaghyn shalghan. Yaghni, baq talasy, kýndestik.

Tipti, namys pen ruhtyng tómendegeni sonshalyq, «úry saqtady, bәle basy boldy, jerimdi tartyp aldy, auylymyzdy shapty» degen ótirik aryz bylay túrsyn el bastaghan kisilerding ózi bas bolyp «qyzymyzdy zorlady», «buaz qatynymyzgha bala tastatty (Qúnanbaygha da, Abaygha da jazylghan aryzda bolghan búl sózding mәnisijýkti әielimizdi balasy týsip qalghansha zorlady degen sóz)» dep pәle jaba salu týk emes edi. Bolys, starshyn degen mansap ýshin! Bir múqatyp, tizege salyp almaq ýshin! Sóitip, «jengen» atanbaq ýshin!

Áriyne, Qúdaydyng әdildik ornatatyn naghyz Patsha (patshalardyng da Patshasy) ekenin elemegennen, uaqytsha patshanyng halyqty búzbaqqa, bodandamaqqa oraylastyrghan qulyq-súmdyghyn andamay, aldamshy qúndylyqqa ólmestey bop jabysqandyqtan.

Sonda babalarymyzdyng iyting jaman dese namystanatyn asqaq ruhy men namysy qayda ketti?! Ýlken sebep mynau; Ony otarshyldyq jýie solay iykemdedi. Búl progress «Jana nizam» arqyly joyqyn kýsh aldy.

Halyqtyng búl minezine «Jana nizamnyn» ne jazyghy, ne qatysy bar demeniz.

Ata dәstýrimizde óz intellektisine, túlghalyq qasiyetine qaray el tizginin berip, óz әdildigimen by saylanatyn bolsa, búl nizamnan keyin әkimshilik qúrylym territoriyagha qaray qúrylyp by de, bolys ta, basqa da mansap iyeleri tek shar (dauys beru) arqyly saylanatyn boldy. Búnyng zalaly sol – kim kóp dauys jinaydy sol mandatqa layyq bolyp tanylady. Sonymen bi, bolys, starshyn, kandidattyqqa bolmysymen layyq emesterding top jiyp «partiya» qúryp, para berip, ótirik aryz jazyp, әlgi layyqty adamdardy óz ornynan qaghyp, ózderi otyrugha, ózderi bolmasa sybaylastaryn qoyyna jol ashyp berdi.

Osydan tuyndaghan ekinshi bir dert – para. Ótirik aryzdy ótkizuge de, kinәli bolghan kisi odan aqtalugha da mayyr, uezd, jandaraldar men tilmashtarynyng auzyn maylap otyratyn. Olardyng alatyn parasy da az bolmaghan.

Janaghy minez ruhany mәsele ghana emes, әri ekonomikalyq, әri genetikalyq (tektik), әri etikalyq mәsele retinde qoghamdyq qúbylysqa ainalyp, júrttyng ishin jaylap qoghamdy degradasiyagha alyp keldi. Búl ruhany qúldyrau «Patsha Qúday syiyndym» óleninde de kórinis tapqan. Onda «Samorodnyy sary altyndy» (adamdyqty) «saudasyz berseng (tegin berseng degen sóz) de almaytyn», kerisinshe «saudyrsyz sary qamqany» (ótpeli mansap, az qonaqtap ketetin de qalatyn ataqty (tipti, ózi oghan layyq bolmasa da) «Samarqannyng bózine» (újdan men ardan aiyrlyp ótirik aityp ruhany qymbatyn joghaltsa, qyruar para berip materialdyq qymbatyn eki joghaltyp) satyp alyp jýrgen qoghamdyq tendensiyanyng kórkem kartinasy menmúndalaydy. Sondayda, Abay әlgi «sadagha ketkirlerge» kýiine otyryp:

Keseldi týiin sheshilse,

(dertterining emin bilse)

Kerden moyyn kesilse,

(bilgenine moyyndap, qayra adamyq sipatqa kelse)

Kelmey ketpes kezine.

(el bekzada bolmysyna keler edi) dep arman qylady. Biraq, olardyng búghan kónbesin ózi de biledi ghoy... Endi hakim Abay olay bolmasa ne bolatynyn bayandap býy demey me:

O da Qúday pendesi,

(shyn biyliging naghyz Patsha Qúdaydyng qolyndaghy pende ghoy deydi)

Týspey keter deymisin,

Tәnirining qúrghan tezine!

Qúdaydan úyalyp kisilik ghúmyrgha, adamdyq kәmildikke úmtylghannyng ornyna, uaqyttyq patshany (nemese onyng zanyn, úlyqtaryn, qúqyqyq kýshteri men normalaryn, t.b) aramdyq jolynda qalqan etip, ruhaniyat pen insaniatty, qoghamdy lastaghan adam bәribir Tәnirding (Patsha Qúdaydyn) tezine týspey qalmaytynyn jetkizedi.

Múnan múrat sol: Býgin patshanyng týzimine (zan-zakonyna) iykemdep ótirik aityp bireudi qaralarsyn, jenersin. Biraq, Qúdaydyng Patshalyghy onyng әdildigin bir tappay qoymaydy. Ardan bezgening bir kórinbey qalmaydy. Sondyqtan kerden moynyndy kesseng (nәpsindi tisan, ózindi týzesen, jaqsy sipattan ghibrat alsan), keseldi týiin sheshiledi. Qúdaydan úyalyp, eshkimning ala jibin attamaugha úmtylghan (búl dengeyge jetken bar, jetpegen de bar!) ruhaniyatymyzgha qaytayyq demektik.

Endeshe, atalmysh individualdy metafora sol kezdegi halyqtyng ruhany oilau, tanym dengeyin kórsetedi. Búnday sheberlik aqyn intellektisining jemisi.

Al, Shahkerim qajynyng «Shyn Qúday» tirkesin paydalanghan 1928 jyldyng ruhaniy-qoghamdyq kelbetine nazar salyp kórelik.

Ol kezende qoghamda shyndyq(tar) kýlegeylengen edi. Qúday turaly shyndyq bolsyn, tarihy shyndyq (búryn shyn), qoghamdyq-әleumettik shyndyq (býgin shyn) bolsyn, bәri búrmalanyp jatty. Bolashaq (erteng shyn) qúr úrandar men jalang ýmitterge qúryldy. Jalghan úrandar men mýddelerge baylanghan sayasy ýrdisterge, jelikpe nauqandargha aldanyp, shash al dese bas alatyn, qara halyqqa qyrghiday tiyip, últty satyp, ardan bezip, әdiletten júrday bolghan sholaq belsendilik, ózining tarihyn ózi kýstanalau tendensiyasy beleng ala bastady. Shyndyqty biletin adamdardyng ózi kýlli teristeulerding jalghandyghyn bilse de ózin-ózi zorlap sendiruge boy úrdy... Tizbelep aita beruge bolatyn qúldyraudyng týp-tórkini shyndyqtardyng (iylәhiyattaghy, qoghamdyq hәm ruhaniyattaghy shyndyqtyn) búrmalanuynda jatyr edi. Osylaysha, Haqtan (Shyn, Alla) alystaghan qogham barsha shyndyghynan ajyrap, adamdar shyn (adamdyq) bolmysyn joghaltyp jatty.

Shahkerim qajy búl degradasiyanyng eng basty sebebi retinde adam sanasynda әri qoghamda shyndyq(tar) saltanat qúrmauy ekenin bek sezindi. Shyn mәninde, iylәhiyattaghy úly shyndyq ornasa qogham qúdaysyzdana ma? Ózi aitatyn ýsh shyndyq (búryn shyn, býgin shyn, erteng shyn) aqiqat negizinde bolsa qoghamdy jalghandyq jaylay ma? Adam úghly óz biyiginde, safilyghynda (óz shynynda) bekem bolsa kisi boyynan adamdyq kete me?

Eki oishyl da osy eki tirkeste eki dәuirdegi qoghamdy jaylap, adam bolmysyna týsken dert pen onyng emi bolugha tiyisti, zamangha bek kerekti sipatty dóp basyp otyr.

Sipat degennen shyghady, hakimning otyz segizinshi qara sózinde aitatyn inanmaqtyqtan payda alu (imannyng iygiliginde ómir sýru, kәmil adam bolu, imannyng núryn qoghamda qaulatyp jetistikke jetkeru) jәne Allanyng sipattarymen sipattalu (óz is-әreketinde Allanyng sipattaryna elikteu[1]) deytin ýlken múrattarmen ýndesip jatsa kerek.

Olay bolsa, Abay hakim Allanyng «Patsha (Ál-Mәlik kýlli jaratylystyng Patshasy, patshalardyng Patshasy)» degen esiminen payda alugha menzeydi. Jogharyda aitylghan qoghamdyq qúbylystardyng әdil baghasyn beretin de, osy ister ýshin jauap alatyn da – Ol (Patsha Qúday) ekenin biletin adam san týrli qúitúrqylyqqa (ótirik aryz qúastyryp, jala jauyp, para berip, aqshagha bola ardan bezip, taghysyn taghylar) barmaytyny anyq. Shyn mәninde Allanyng «Patsha» sipatyna ilanghan músylman erteng onyng aldynda әrbir isting jauabyn berem ghoy dep úyalady da, qorqady da. Sonymen kýnәgha barmaugha tyrysady da. Ondayda onyng adamdy búzylmaydy, iytikti qostamaydy. Oilanyp is qylady. Qúdaygha qarabet bolugha ary barmaydy. Shynynda múnday imandy adam bireudi qaralamaq, qorlamaq bola ma? Ótirik aita ma? Patshany qalqan etip ittik istey me? Joq. Olay etpek týgili ózi qaralanyp, qorlansa da, ózine ittik jasalsa da meyirlenip, sabyr qylmay ma, kektesse de tym qúryghanda әdil bolady ghoy. Mine, Abaydyng aitpaghy – osy. Degradasiyadan alyp shyghatyn ruhany em retinde Allanyng sipatyna shyn iman keltirip, adamnyng ózin týzeui, sol arqyly nanmaqtyqtyng paydasyn kórip, qoghamdy izgilikke bóleui.

Búl jerde Abaydyng qoghamda osy týsinikting jetispey jatqanyn, ruhaniyatta imannyng osy bóligi aqsap túrghanyn sezinui bar. Sonymen birge qoghamnyng jarasyna em  bolarlyq senimdi dәl menzegi – aidan anyq, kýnnen raushan bir shyndyq.

Shahkerim qajy bolsa әr adam Qúdaydyng «Shyn (Ál-Haq – shyndyq iyesi)» degen sipatymen layyqty dengeyde sipattalugha menzeydi. Shyn mәninde, adam shyn músylman, shyn adam bolghanda ghana qoghamdaghy joqqa shygharylghan kýlli shyndyqtar ýshin shyryldaytyny, kýizelip, qúldyrap bara jatqan últty, jalghandyq jaylaghan qoghamdy ózgertuge óz ýlesin qosatyny aidan anyq (Ol zamanda az da bolsa múnday adamdar boldy). Qajy biylik pen jeke túlghagha osy sipattyng (shyndyq iyesi boludyn) jetispeytinin dóp basyp bilgen. Sonymen qatar, qoghamdaghy kelensizdikting emi bolar sipatty da jazbay tanyp, dәl payymdap otyr.

Bolmasa, «Jaratushy Qúday», «Qúdiretti Qúday», taghysyn-taghy dep sipattasa Abay men Shahkerim bilmey otyr ma? Zor kórkemdik oilau sheberliginen tughan sәtti tirkester (metafora arqyly) dert pen emin birge bayandap túghan joq pa?

Dindegi «Hikmetpen jetkizu» dep, aqyndyq quat dep osyny aitsa kerek-ti. Uay, aqyndar! Poeziya dep te, kýrdelilik dep te osyny aitsa kerek-ti. Bir auyz sózben bir dәuirding shyndyghyn beyneley bilgen búl qanday ghalamat aqyndyq. Áriyne, neni jazu, neni jazbau kerek ekenin óte jaqsyl bilgenderi bylay túrsyn qanday sózdi qayda qoldanu, sóz tandau, oghan oy sinirip, maghyna ýsteu, sóz túlghasyn maghynagha qyzmet ettiru jaghynan eki aqyn da zamandastarynan kósh alda boldy. Al, býgingi aqyndardyng miyna osy nәrse kire me eken?

«Ózining shygharmalaryn halyq jýregine keninen úghyndyru, ilgeridegi jolyn keninen ashyp, progressting iydeyalyq-mәdeny bolashaghyn kórsete otyryp, halqynyng aqyl-oy parasatyn jetildiru – mine halyq aqynynyn, klassikalyq aqynnyng maghynaly orny osynda. Abay osylay bolghandyqtan ghana óz zamanynan oza shyqqan kisi boldy, ol osylay bolghandyqtan ghana onyng tvorchestvasy kýshti aghyndardy bizding adam balasynyng tarihy kórmegen zamanymyzben til qatyp, sóileskendey bolady» depti Múhtar aqsaqal Áuezov. Biz búl qatargha Shahkerimdi de qosamyz. Óitkeni, «әkeli-balaly» eki aqyn ózderining maghynaly ornyna, aqyndyq missiyasyna qylaptyq jasaghan joq.

Orazbek Saparhan

Abai.kz

2 pikir