Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Dat 6574 38 pikir 26 Qyrkýiek, 2019 saghat 12:20

Deputat Quanysh Súltanovqa hat!

Qúrmetti Quanysh Súltanúly!

Ádette, biylikting úshar basynda úzaq jyl qyzmet istegen, Otanyna qaltqysyz adal qyzmet atqarghan jәne últyna jany ashyghan túlghalardy «Memleket jәne qogham qayratkeri» dep syipattap, atyn qoshametpen atap jatamyz. Keyde sol anyqtauyshtyng aldyna «Asa kórnekti» degen kýsheytkish  sózdi qoyyp, tipti de aibyndy etip kórsetemiz. Múnyng bәri sol azamattyn  atqarghan júmysyna tughan halqynyng bergen shynayy baghasy, tereng qúrmeti ekeni anyq. Qúdaygha tәube, Tәuelsiz Qazaqstannyng otyz jyldyq tarihynda qoghamnyng әr salasynda enbek etip, múnday biyikke kóterilgen, syi-qúrmetke bólengen agha-әpkelerimiz az emes.

Al, Sizdi júrt «Memleket jәne qogham qayratkeri» nemese «Asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri» degennen góri, kóbinde keshegi «Qyzyl «komsomoldyng kózi, býgingi «Parlamentting aqsaqaly» dep ataghandy únatatyn siyaqty. «Halyq aitsa, qalt aitpaydy» degen maqal bosqa shyqpaghan eken, jәne búl ataqtar Sizge qúp jarasatyn sekildi. Kýli bayaghyda kókke úshqan komsomoldyng tughan kýnin Tәuelsizdik jyldarynda jalaulatyp toylap jýrgen ýrkerdey toptyng aldynghy shebinde tu ústap Siz jýresiz. Parlamet Sizding túraqty mekeninizge ainalghan. QazKSR Jogharghy Kenesinen bastap eseptegende, búl orynda tabany kýrektey bes kezek deputat boldynyz. Senattan bosatylyp ediniz, jylap-enirep jýrip, Mәjiliske kelip jayghastynyz. Eng jogharghy Zang shygharushy organnyng qúramynda jýrip, birneshe Komiytetti basqardynyz, qosymsha Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Adam qúqyqtary jónindegi komissiyanyng jәne Qazaqstan Respublikasy Bas prokuraturasy janyndaghy Zandylyqty qamtamasyz etu mәseleleri jónindegi konsulitasiyalyq kenesting tóraghasy jәne EQYÚ reformalau jónindegi kórnekti sayasat qayratkerleri kenesining mýshesi de bolyp tastadynyz. Arasynda, elshilik qyzmetke de erniniz tiydi..

Júrt ne dese, o desin, dau joq, Siz Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bas bolyp qúrghan Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda atynyz qalatyn túlghasyz! Tәuelsiz memleket qúru tarihanda Siz Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng qasynda jýrip, ystyq-suyq kýnderding bәrin Ol kisimen birge basynyzdan ótkizdiniz. Óz basym Úly Elimizding býgingi tandaghy jetken jetistikterinde Sizding de ýlesiniz bar dep esepteymin. Al, ketken qatelikter bolsa, ol jauapkershilikten de Siz eshqayda qashyp qútyla almaytynynyz taghy anyq. Sebebi, Tәuelsizdik jyldary Túnghysh Preziydent jolgha qoyghan auqymdy sayasatty óz dengeyinde jýzege asyru onaygha soqqan joq. Últtyq memleket qúrugha baghyttalghan talpynystardy búra tartushylar men syiyrqúimyshaqtatqyshtar kóp boldy. Óziniz jaqsy bilesiz, sonyng biri, biri emes, biregeyi – alystaghy aghayyndy Atajúrtyna jiigha arnalghan Kóshi-qon sayasaty.

Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaudan búryn jolgha qoyghan TÚNGhYSh hәm ÚLY sayasaty. Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha, kóregen basshy ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan da – osy alysta jýrgen aghayyndy Atajúrtqa shaqyru turaly shygharghan BATYL әri TARIHY sheshimi!

Otyz jylgha tayau uaqyt ishinde bir jarym milliongha juyq qazaq Otanyna oraldy. Osy jyldar ishinde shuy eng kóp salanyng biri – osy Kóshi-qon boldy desem, artyq aitqandyq bolmas.

Onyng sebebi, bireu ghana, – Zandaghy shiykilik!

Oghan kim kinәli?!

Áriyne, birinshi kezekte Siz deputat bolyp otyrghan Zang shygharushy organ!!!

Men 2015 jyldan beri Mәjilistegi «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang jobasyn talqylaugha qatysyp kelem. 2015 jyly Júmys tobynyng jetekshisi Mәjilisting V shaqyrylymynyng deputaty Gýlnar Seytmaghambetova boldy. Qúramynda Gýlmira Isimbaeva, Aldan Smayyl, Núrtay Sabiliyanov, Qúttyqoja Ydyrysov, Baqytbek Smaghúl, Almas Túrtaev, Meruert Qazbekovalar otyrdy.

Beker obaly kәne, osy deputattar mening bir úsynysymdy jerge tastamay, talqygha salyp, zandastyrdy. Menimen shektelip qana qalmay, ózderi de úsynys berip, ótkizuge tyrysty. Kerek kezinde qatysty ministrlerdi dedektip әkelip, súraqtyng astyna alatyn. Senesiz be, talqylau tabyny kýrektey toghyz aigha sozyldy. Tek, «Sottylyq turaly» anyqtama talap etetin 49-baptyng 9)- tarmaghyn ózgertuge ghana shamasy jetpedi, qalghan úsynystarym týgelge juyq zangha endi. Ár jana úsynys qabyldanghan sayyn qazirgi Mәjilisi Tóraghasynyng orynbasary Gýlmira Istaybekqyzy men marqúm, janyng Jannatta bolghyr  Qúttyqoja Ydyrysov, «Áy, Múqiybek, endi rizasyng ba?» dep, kezek-kezek súrap, balasha quanatyn.

Al, Senatta Múrat Baqtiyarúly, Quanysh Aytahanov, Núrlan Orazaliyn, Jabal Erghaliyev aghalarymyz qoldap, quattap berdi.

Sóitip, Parlament 2013 jyly tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etip qabyldanyp ketken qatang zannyn iyin qayta jibitken bolatyn. Qazir qandastarymyz «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna sol kezde engen ózgertuler men tolyqtyrulardyng qyzyghyn kórude.

Mine, kәsiby etika, biliktilik jәne últqa degen janashyrlyq dep, osyny ait!

Al, «Sottylyq turaly» anyqtama mәselesi 2017 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng Astanada ótken V qúryltayynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tapsyrmasymen Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining 2015 jylghy 4 jeltoqsandaghy №992 búiryghyna tolyqtyru engizilu arqyly sheshildi.

2017 jyly «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasyna taghy da ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Búl joly Júmys tobyna Mәjilisting VI shaqyrylymynyng deputaty Kәribay Músyrman jetekshilik etti.

Kórshi elderdegi, naqtylap aitaq, bir kezde Siz elshilik qyzmet atqarghan Qytay Halyq Respublikasyndaghy sayasy jaghdaylargha jәne uaqyt talabyna  baylanysty, atalghan Zangha taghy biraz ózgertuler men tolyqtyrular engizu kerek boldy. Ásirese, Qytaydaghy sayasy qysymnyng kesirinen neshe myndaghan qandastarymyz «Oralman» mәrtebesining uaqytyn ótkizip alyp, Qazaqstan azamattyghyna qújat tapsyra almay qalghan. Qazaqstan Respublikasynyng «Azamattyghy turaly» Zanynyng 16-1-babynyng 1) tarmaghyndaghy «Oralmandar» degen sózdi «Etnikalyq qazaqtar» dep ózgerte salsa, búl mәsele avtomatty týrde sheshilgeli túr edi.

Osylay úsynys berdik. Ókinishke oray, qatardaghy maman Aslan Qarjaubaevtyng qarsy aitqan bir auyz sózimen qalpaqtay úshyrdy Kәribay Imanjanúly! «Abai.kz» aqparattyq portaly arqyly K. Músyrmangha «Ashyq hat» jazyp jýrip, qayta talqygha salghyzdyq. Kәrekeng ezip-qyrtyp jýrip, taghy  A.Qarjaubaevtyng sózine bas shúlghydy da «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 21-babyna «...etnikalyq qazaqtar oralman mәrtebesi toqtatylghan kýnnen bastap alty ay ishinde ony úzartu turaly ótinish bere alady» degen tolyqtyru engip, qushitty da tastady. «Oralman» mәrtebesining merzimi alty aidan asyp ketken neshe myndaghan qandasymyz búl jenildikten iygiliktene almay, jәne shulap qala berdi.

Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev óz ókilettigin toqtatugha nebary tórt-bes-kýn qalghanda arnayy Jarlyqpen «Oralman» mәrtebesining merzimin 2019 jyldyng 31 jeltoqsanyna deyin bir mәrte úzartyp beru turaly sheshim qabyldap, búl mәseleni sheship berip ketti.

Sonday-aq, 2017 jylghy atalghan Zang jobasyn talqylauda «Oralman» atauyn «Qandastar» dep ózgertu turaly da úsynys bergemiz. K. Músyrman jogharghy jaqtyng iyek qaghuyn kýtip, jaltaqtap, ony da jolda qaldyrdy. Mine, Preziydent aitqan song baryp, qayta qúnjyndap jatyr.

Men múnyng bәrin deputat әri Júmys tobynyng jetekshisi Kәribay Músyrmannyng Kóshi-qon sayasatyna qasaqana jasaghan qarsylyghy hәm qiyanaty dep baghalaymyn! 

Qúrmetti Quanysh Súltanúly!

«Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasy, mine, Mәjiliste taghy da talqylanyp jatyr. Júmys tobynyng jetekshisi jәne sol – Kәribay Músyrman. Qúramynda tóredey bolyp Óziniz otyrsyz.

Ýstimizdegi jyldyng 27 mausymda saghat 11.00-de Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining konferens-zalynda ótken osy Zang jobasynyng tanystyrylymynda Siz birinshi bolyp sóz alyp, «Osy kóshi-qon zanyna nýkte qoyatyn mezgil jetti!»-dep, zildengeniniz esimde!

Sol «Nýktenizdin» әuselesi keshe belgili boldy! Súltanov – Súltanov bolghaly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyna bergeni «Oralman» atauyn ózgertu turaly jalghyz úsynys edi. Bir kýn ótpey jatyp, tyrang asty!! Eng qúryghanda, Senatqa baryp qaytsa, armany ne?! Mәjilisting bosaghasynan attap shyqpay jatyp omaqasty!!!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Sizding «Bauyrlas» degen sózinizdi estise kerek, Ózining «Twitter» jelisindegi paraqshasyna «Men búryn aitqanymday, tarihy Otanyna oralghan qazaqtargha qatysty aitylatyn "oralman" sózinen bas tartyp, ornyna Qandas termiynin qoldanu kerek. Jeti atasyn biletin halyqqa "qandas" degen úghym jarasady», - dep jazdy.

Bilgen adamgha Qasym-Jomart Kemelúlynyn  «Jeti atasyn biletin halyqqa "qandas" degen úghym jarasady» degen sózinde tereng maghana túr. Qansha sypaylap aitty desek te salmaghy óte auyr sóz. Basqalardy qoyshy, kәri qoydyng jasynday jasy qalghan tәp Siz estiytin sóz emes edi búl! «Osy bayqús kópten beri shyryldap jýr ghoy, Qasym-Jomart Toqaevtyng saylaualdy baghdarlamasyndaghy «"Oralman" dep atalyp júrgen túrghyndarymyzben júmys isteymiz, olardy bizding qoghamymyzgha beyimdep, jaqyn tartu ýshin "Qandastar" dep ataudy úsynamyn» - degen sózin de Júmys tobyna әkelip, oqyp beripti»-dep, bizdi de eskerip, Preziydent úsynghan «Qandas» sózin qolday salatyn jóniniz bar-aq edi! Aman ne, alystan Atajúrt dep kelgen tuystarynyzgha «Qandas» degen bir auyz jyly sózdi qimadynyz!! Ol – ol ma, Ózinizben birge әriptesterinizdi de ynghaysyz jaghdaygha qaldyrdynyz. Odan da ókinishtisi, ashynyp otyrghan júrtty arandatyp jibere jazdadynyz!!!

Komsomoldyq tapsyrmamen, komunistik óktemdikpen Zang qabyldaytyn zaman bayaghyda kelmeske ketken. Qazirgi tanda Zang «Eger ózge halyqaralyq sharttarda kózdelmese» degen shartqa qúrmet ete otyryp, deputat Kәribay Músyrmannyng sobektivtik qiyalymen emes, obektiv jaghdaydy negiz etip qabyldanady. Onyng ózinde de sol prosessti basynan ótkergen, sol salamen úzaq jyl shúghyldanghan biz sekildi tәjiriybeli mamandargha qúlaq asqanda ghana júmys jemisti bolmaq. Boldy da!

Qazir jana Preziydent Qasym-Jomart Toqaev biylik pen halyqtyng arasynda dialog ornatugha, әdiletti biylik qúrugha, sóitip myqty Preziydent, yqpaldy Parlament, esep beretin Ýkimet jasaqtaugha janyn salyp jatyr.

Ózgeni bilmesek te Preziydent aitqan «Jeti atany», qaydan shyqqanymyzdy biz jaqsy bilemiz. «Súltanov Bәidibekting úlynan tusa, men qyzynan taraghan jiyeni edim ghoy, әkem qúralpy adamnyng saqalyna jarmasa bermeyinshi!» dep, osy hatty Sizge jazbay-aq qoyyma bolatyn edi.

Biraq, jazugha tura keldi.

Sebebi, erteng Júmys tobynyng otyrysynda Sizben taghy bir ýstelding basynda otyramyz. Zang jobasyna kirse dep, Kәribay Mýsyrmangha jiyrmanyng ýstinde úsynys jibergenime biraz uaqyt boldy. Mine, bes otyrys ótti, sonyng bireui ghana deputat Núrjan Áltaev jaghynan talqygha týsti. Qalghany Kәrekenning tartpasynda kózi jәudirep jatyr. Kәrekeng ózining atynan-aq talqygha salatyn uaqyty boldy, anaghan-mynaghan siltep, jýre jauap beredi. Qazirge deyingi talqy barysyna kóz salsaq, atalghan Zang jobasyndaghy  halyqtyng júmyspen qamtyluy jaghyna basa mәn berilip jatyr, al kósh-qon mәseleleri boyynsha birde-bir ózgertu ne tolyqtyru bolghan joq. Mәjilisting Zannama bólimi úsynghan «belgilengen degen sóz aiqyndalghan degen sózben auystyrylsyn» nemese «basqa da zang aktilerimen degen sózder ózge de normativtik qúqyqtyq aktilermen degen sózben auystyrylsyn» degen sekildi tehnikalyq qatelerdi týzetip, qazaq tilindegi mәtinderdi orysshagha sәikestendirip keledi. Dúrys ta shyghar. Biraq, búl «ózgertulermen» Zang týzelip ketpeydi ghoy. Soghan baylanysty, men óz úsynystarymdy deputat Baqytgýl Hamenovgha, Núrjan Áltaevqa jәne bir bólimin Bekbolat Tileuhangha tapsyrdym. Ýsh deputat erteng ol úsynystardy týgel ortagha salady degen senimdemin. Salmasa, QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesi mýshelerimen kelisip, Mәjilis Tóraghasy Núrlan Zayrollaúly Nyghmatulinge hat jazyp, Júmys tobynyng jetekshisi Kәribay Imanjanúlyna senimsizdik jariyalauymyz mýmkin! Osylaysha, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyna Siz qoya almaghan «nýkteni» basqa bir qayyrymdy, bilikti deputat kelip qoyy yqtimal!!

Zang jobasyn talqylau jeltoqsan aiynyng besine deyin jalghasatyn kórinedi. Osy barysta Siz de bosqa qarap otyra bermey, sausaghynyzdyng úshyn kishkene qimyldatyp, shóp basyn syndyruynyz kerek, Quanysh Súltanúly! Alpys jylgha tayau at ýstinde jýrip, bes kezek Parlamentting tórinde otyryp,  «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna bir  auyz sóz qospay ketseniz, «Quanysh Súltanov» degen ardaqty atynyzgha syn emes pe!? Otyz jyl Tәuelsiz Qazaqstannyng biylik basynda jýrip, «Komsomolshy» degen ataqpen tariyhqa qalsanyz, ertengi úrpaq bir jerin ashyp kýlmey me?!!

Sol ýshin, deputat qatarly Sizge de, jenildeu, biraq manyzy tótenshe zor bir úsynysymdy berip, ony sheshuge kýsh saluynyzdy ótingeli otyrmyn. Ayauly janynyzdy qinap qayteyin, bir ghana úsynys jetedi Sizge!

Qandastarymyzdyng jiyrma eki jyl boyy kenedey jabysqan «Oralman» qalpaghynan birden qútylyp ketui qiyn. Sondyqtan, osy joly shetten kelip, Qazaqstan azamattyghyn alghan qazaqtardyng jeke kuәligi men tólqújatyndaghy tughan jerin de bir mәrte ózgertip jazugha Zang ayasynda mýmkindik beruimiz kerek!

Ol ýshin, qazir Ózderiniz talqylap jatqan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 26-babynda «Oralmandardyng qúqyqtary men mindetteri» jazylghan. Osy bapqa «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin  tughan jerin túrghylyqty jerine bir ret  ózgertip jazugha;» degen jana tarmaq qosa alsanyz, mәsele birden sheshilgeli túr.

Aazamattyq alghan aghayyn atalghan qúqyghynan paydalanyp, Tólqújatyndaghy «QHR», «MHR», «Ózbekstan», «Resey Federasiyasy»... degen tanbalardan qúlantaza qútylady. Sóitip, preziydent Q. Toqaev aitqanday,  «olardy bizding qoghamymyzgha beyimdep, jaqyn tartu ýshin» tipti de danghyl jol ashylady. Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly da búl úsynysty keri qaqpaydy dep oilaymyn. Sebebi, búl – qandastarynyzdyng qalauy!

Qúrmetti Quanysh Súltanúly!

Sizge tipti jenilirek bolu ýshin, azyryq sheginis jasap, ótken ghasyrdyng eluinshi-alpysynshy jyldary Qytaydan Sәbettik Qazaqstangha oralghan qazaqtar turaly bir mәseleni aita keteyin.

Ómirbayanynyzgha kóz salsaq, Siz sol alpysynshy jyldary at jalyn tartyp minip, Saryózek audanaralyq baspahanasynyng júmysshy-baspashysynan bastaghan enbek jolynyzdy Taldyqorghan, Almaty oblystarynyng audandyq gazetterinde korrektor, әdeby qyzmetker, bólim mengerushisi qyzmetterimen jalghastyrypsyz (1961-1964 jyldar). Qytaydan kóship kelgen sol qazaqtardyng búrynghy Óskemen, Semey jәne Taldyqorghan oblystaryna kelip jii qonystanghanyn eskersek, jalyndy jas tilshi, qyp-qyzyl komsomol bolghan Sizding olardyng pasportyndaghy «QHR» degen ýsh әripten kórgen qorlyghyn bilmeuiniz mýmkin emes!

Sol kóshpen birge 200 myngha tarta qazaqtyng ishinde qazaqtyng ne bir aimanday ziyalylary men talantty aqyn-jazushylary, óner sheberleri keldi. Mysaly, sonyng bireui – Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng әkimi bolghan keshegi Jaghda Babalyq marqúm. Jәkening tarihshy, etnograf-ghalym, shejireshi bolghanyn júrt jaqsy biledi. 1940 jyldary qazaq jastarynyng basyn qosyp, astyrtyn últ-azattyq úiym qúrghan qogham qayratkeri ekeni tarihta jazuly túr. Qytay memlekettik armiyasynda týrli basshylyq qyzmetter atqarghan túlgha. Qajyghúmar Shabdanúly ózining alty tomdyq «Qylmys» romanynda Jaghda Babalyqúlyn adal azamat, bilimdar túlgha, naghyz qazaq ziyalysy retinde suretteydi. Sol Jәkenning Sәbettik Qazaqstandaghy «qyzmeti» «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalynda hat tirkeushisi boludan arygha bara almapty.

Ýrimjide Mәdeniyet ministri bolghan, «Hasen-Jәmiylә» kinosynyng senariyin jazghan, ataqty Tanjaryq Joldyúlynyng kýieubalasy Búhara Tysqanbaev te audan kóleminen  attap shygha almapty. Arghy betting qazaghy anyz etip aitatyn aqyn Núrsapa Amanjolov, Shynjandaghy «Shúghyla» jurnalynyng negizin qalaghan aqyn Esteu Nýsipbekov pen jazushy, etnograf  Ahmet Jýnisov te audandyq gazetti, orta mektepting múghalimdigin mise tútypty...

Ayta bersek, kóp!

Qyzmetti qoyshy, kezinde bir ólkeni dýrildetken esil erlerding KGB-nyng tandy tangha úrghan súraghy men kýni boyy baqylauynan tartqan zәbirin oilasam, tóbe shashym tik túrady! KGB-ny bylay qoyghanda, jergilikti halyqtyng keybir esersoqtary da «qytaylap» kýn kórsetpegen. «Trusy alsang ju deydi, Jumasang Qytaydan kelgen qu deydi!» degen óleng sonyng dәleli bolsa kerek. Jany jәbir tartqanda «Qytayda jýre bermey jýnjýn iship, Sәbetke nege keldim kótip qyshyp!» dep, ókingenderi de az bolmaghan sekildi sol qauymnyn. Al, Siz qyzyghyn әbden kórgen, auzynyzdyng suy qúryp aita beretin komsomolgha, partiyagha ótu degen ol bayqústargha qol jetpes arman bolghany belgili!

Atalghan alpysynshy jyldardaghy kóshpen kelip, has talantymen, qúrysh jigerimen múz jaryp shyghyp, óz ornyn tapqan Qabdesh Júmadilov, Nesipbek Aytúly jәne Múhtar Qúl-Múhammed qatarly sanauly ghana túlghalar. Shynyn aitsaq, olardyng da júldyzy Tәuelsizdikten keyin baryp jarqyrap jana bastaghany mәlim...

Sonyng bәri qújatyndaghy atyng óshkir «QHR» («KNR») degen ýsh әripting kesiri. Qazaqstan Tәuelsizdigin alyp, ekinshi kósh – biz kelgennen keyin baryp, alpysynshy jyldary kelgenderding «qytay» degen qonyrauy moynynan týskendey boldy.

Áriyne, býgin zaman basqa. Alla kóp kórmesin, otyz jylgha juyq Tәuelsizdikting auasymen tynystap, beybit kýn keship jatyrmyz. Biraq, Qazaqstan azamattyghyn bayaghyda alsaq ta sol «Qonyraudy» endi bizding qúlaq týbine әkep, әlsin-әli shyldyralatyp qoyatyndar jetkilikti. Qytaydan kelgenderi «qytay», Ózbekstannan kelgenderdi «ózbek», Mongholiyadan kelgenderi «qalmaq» dep, kelemejdeytin júrt az emes. Sirә, olar da Óziniz sekildi «qyzyl komsomoldyn» qaldyqtary bolsa kerek! Myng bolghyr Qasym-Jomart Toqaev osy bәleden bizdi qútqarghysy keledi. Al, oghan Siz bastaghan «Komsomoldyng týlekter» tis-tyrnaghymen qarsy!

Qýrmetti Quanysh Súltanúly!

Siz alang bolmanyz, «Kóshi-qon» kisi qorqatyn jәne qomsynatyn sayasat emes! Qasym-Jomart Kemelúly preziydent retinde «Egemen Qazaqstan» men «Ayqyn» gazetine bergen túnghysh súqbatynda «Qoghamdyq pikirge qozghau salghan otandastar mәselesin qoldan sayasattandyrugha bolmaydy. Sheteldegi qandastarymyzdy («oralman» degen sózge men qarsymyn) Atamekenge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Álemning týkpir-týkpirindegi qandastary­myzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding paryzymyz» aghynan jaryldy.

Preziydent búl sózin 2019 jyghy 12 sәuirdegi Manghystau ónirine jasaghan sapary kezinde «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz» dep júrt aldynda taghy qaytalady.

Búl joly jay aitqan joq, «Qasiyetti» degen sózdi qosyp aitty. «Bizding qasiyetti paryzymyz» degen sóilemge salmaq týsirip aitty.

Ol az deseniz, «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty túnghysh Joldauynda «Ýkimet kóshi-qon ýderisin basqaru ýshin pәrmendi sharalar qabyldauy tiyis»-dep, tapsyrma berdi.

Demek, jana preziydent dәstýr sabaqtastyghyn ýzbey, «Núrsúltan bastaghan Núrly kóshtin» óz jalghasyn taptyratyn boldy. «Jalghasyn taptyratyn  boldy» degen jay sóz, Alla qalasa, Qazaq kóshining ekinshi «Altyn dәuiri» bastalatynyna mening senimim kәmil!

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Oralman» atauyn «Qandas» dep ózgertuge ýsh mәrte den qongy tegin emes. Maqsaty – «olardy bizding qoghamymyzgha beyimdep, jaqyn tartu ýshin» ekenin ashyq jәne shegelep túryp aitty ghoy! Bizding de armanymyz – osy!

Qazaqta «Syy qylsan, sypyra qyl!» degen keremet sóz bar. Endeshe, Siz jogharyda men aitqan «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin  tughan jerin túrghylyqty jerine bir ret  ózgertip jazugha;» degen normany Júmys tobynyng talqysyna úsynyp, zandastyrugha bar kýshinizdi salynyz! Taghy qaytalap aitayyn, búl – qandastarynyzdyng ýshbu amanaty!

Sóitip, «QHR», «MHR»... degen baleden bizdi qútqarynyz!

Men bastaghan úrpaq búl enbeginizdi erlikke balap, Qazaq kóshining tarihyna «Altyn әrippen» jazyp qaldyrady!!

Eng keremeti, «Komsomolshy Súltanov!» degen attan Óziniz de qútylyp, eng bolmaghanda, qandastarynyzdyng aldynda jýziniz jarqyrap jýretin bolady!!!

Auyt Múqiybek

QR Preziydenti janyndaghy  Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi

«DAT» (№871) gazeti

Abai.kz

38 pikir