Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Zertteu 5138 21 pikir 9 Qyrkýiek, 2019 saghat 11:05

Abay: Sәulesi bar jigitter bir oilanar...

Abay:

«Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozady» (On segizinshi qara sózinen).

Úly Dala nebir tarihy kezenderdi basynan keshirdi:
dәuiri aspandap túrghan kezi de kóp boldy;
basyna qara búlt ýiirilgen shaghy da az bolghan joq.
Biraq, shanyraghy shayqalmady.
Qabyrghaly halyq bolyp qalyptasyp, enseli eldigin joghaltpady.
Tәuelsiz Qazaqstan bolashaqqa órlep barady.

Tarih mysalyna qarap otyrsaq, baghy janghan altyn taqty el bolyp, biraq barynan aiyrylghan, jer betinen joghalyp ketken oirat, jonghar sekildi últtar kóp bolghan eken.

YNTYMAGhY – YRYSQA úlasyp, BIRLIGI – BEREKESINE ainalghan QASIYETTI QAZAQ ELINING qúpiyasy nede?

Osy súraq qalyng oigha jeteleydi.

Maqal-mәtel – halyqtyng ózimen birge jasasyp kele jatqan san ghasyrlyq danalyghynyng shejiresi, kesteli sóz týiini.

Endeshe, osylargha jýginelik: «Bilekti birdi jyghady, bilimdi myndy jyghady», «Oqu – bilim búlaghy, bilim – ómir shyraghy», «Jaqsynyng – aty, ghalymnyng haty óshpeydi», «Biletining bir toghyz, bilmeytining toqsan toghyz», «Qarghystyng eng jamany: ózing bilme, bilgenning tilin alma» bolyp keledi. Búdan shyghar qorytyndy: «Bilimdige dýnie – jaryq, Bilimsizding kýni – gharyp».

Búqar jyrau: «El bastau qiyn emes, Qonatyn jerden kól tabylady. Qol bastau qiyn emes, Shabatyn jerden el tabylady. Sharshy topta sóz bastaudan qiyndy kórgem joq»,– degen eken.

Týpki syryna ýnilsek: BILIMGE QÚShTARLYQ.

BILIMSIZ ÓMIR – TÚL.

Qazaq halqy kóne zamandardan beri qaray ózining bolashaghyn qashanda bilimmen tyghyz baylanystyryp otyrghan.

Songhy malyn satsa da, jas jetkinshekke mindetti týrde bilim alyp beru – BIZDING ÚLTTYNG ATA-ANALARY ýshin әli kýnge deyin moynyndaghy eng erekshe, eng birinshi paryzy ispetti.

Jasyratyny joq, BILIM MEN ÓNERGE degen airyqsha qúlshynys kez kelgen halyqtyng mandayyna jazyla bermegen qúbylys.

Talmúdqa kóz jýgirtsek, evrey halqynyng dәstýri Iudaizmning ýsh basty úghymyna negizdeledi.

BIRINShI ÚGhYM – «emuna». Búl termin kóp rette «senim» maghynasynda audarylady, biraq mәtindegi maghynasyna qaray key jaghdayda teologiya men dýniyetanymdy da bildiredi.

EKINShI ÚGhYM – «maase», yaghny «is, әreket». Negizinen «olar osylay jasau kerek» jәne «búlay etuge bolmaydy» degen normalargha bólinedi.

ÝShINShI ÚGhYM – «limud» – «BILIM BERU» nemese «OQU» degen maghynany bildiredi.

Ári qarayghy oiymyzdy osy ýshinshi úghym túrghysynan órbitsek.

Sózimizding uәji retinde tәpsirden mysal keltireyik.

Onda: «Zannamagha baylanysty mәseleni qarau barysynda sotta óz jauabyna qolyn qoya almaytyn, búryshtama jaza almaytyn kuәgerden alynghan aighaqtardy sot isine tartugha bola ma?» – degen súraq tuyndaghany aitylady.

Yaghni, búdan 1800 jyl búryn bolghan: «Evrey balasy nelikten qolyn qoya almaytynday sauatsyz bolyp qaldy?» – degen tarihy qyzu pikirtalas oqu-bilimge ýirenuding jalpy júrtshylyq ýshin mindetti bolghanyna menzeydi.

Úly Dalanyng ÚLY TÚLGhALARY kóz aldymyzgha oralady.

Ghúlama ghalym, kýlli shyghys әlemining júldyzy ÁL-FARABIYDING OQU-BILIM TURALY TRAKTATTARYNA ýnilsek: «Ghylymmen ainalyssam degen adamnyng aqyl-oyy – aiqyn, erik-jigeri – zor, tilek-maqsaty – aqiqat pen adaldyqqa qyzmet etuge talap jolynda boluy shart», – dep ósiyet qaldyrghanyn kóremiz.

Danyshpan Abay:

Ghylym tappay maqtanba,

Oryn tappay baptanba...

Bolmasang da úqsap baq,

Bir ghalymdy kórseniz.

Onday bolmaq qayda dep,

Aytpa ghylym sýiseniz,

Sizge ghylym kim berer,

Janbay jatyp sónseniz?

Dýnie de ózi, mal da ózi,

Ghylymgha kónil berseniz, – deydi.

Oqu-bilimning negizgi kórsetkishi JAZU-SYZU ekeni әmbege ayan.

QAZAQ JAZUY týp tamyry yqylym zamandargha jeteleydi.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Úly Dalanyng jeti qyry» maqalasynda: «Jauyngerding altynmen aptalghan kiyimderi ejelgi sheberlerding altyn óndeu tehnikasyn jaqsy mengergenin anghartady.

Jauyngerding janynan tabylghan kýmis keselerding birinde oiyp jazylghan tanbalar bar. Búl – Ortalyq Aziya aumaghynan búryn-sondy tabylghan jazu ataulynyng ishindegi eng kónesi», – dep jazdy.

ALTYN ADAM kelbetinen QAZAQ JAUYNGERINING beynesin kóremiz. Onyng boyynan tabylghan búiymdar TÁNIRShILDIKTI beyneleydi.

Osynday bagha jetpes jәdigerding janynan tabylghan kishkentay ghana kýmis tostaghan – jazu tarihymyzda erekshe oryn alady.

Múny zertteushi ghalymdar әrtýrli oqyp jatyr.

HALQYMYZDYNG DANALYGhY kórkem sózben kestelenip bederlengeni dausyz.

Ásirese, Ázirbayjan Últtyq Ghylym Akademiyasynyng arheologiya jәne etnografiya institutynyng qyzmetkeri Zaur Gasanovtyng tújyrymy tipti erekshe. Onyng aituynsha, «Dört bul küz Sınglıyı ır – «Dünyanın dörd (küncü) tərəfindəki tayfalar Sınqlıya nəğmə qoşur», Uş yüz yığ anta ıçır – «Üç yüz ağlar gözlü and içir».

Dýniyening tórt tarapyndaghy taypalar Synly atyn jyrlaydy.

Ýsh jýz ant-su ishedi.

SYNLY – «Altyn adamnyn» tituly bolyp tabylady, maghynasy jaghynan barlyq ghúndardyng imperatoryna tiyesili «Ching-lu» qúdayy qanjarmen bara-bar.

Áygili Kýltegin eskertkishi turaly Oljas Sýleymenovting ótken ghasyrdyng 70-shi jyldary Jazushylar Odaghynyng plenumynda sóilegen: «Vsya eta akademiya ne stoit etogo kamnya, kotoryy my uje nikogda ne naydem.

Eto byl edinstvennyy pamyatnik drevneturkskogo pisima»,– degen sózin sol kezenning konteksinde alyp qaraghanda týsinuge bolady.

ERLIK SÓZ, JAN AYQAY.

Ángime kóne týrkilerding 35 әrippen tanbalanghan Orhon-Eniysey RUNIKALYQ JAZUY turaly bolyp otyr.

Jer betinen mýldem qúryp ketuding az-aq aldynda túrghan edi.

Endi TÁUELSIZDIK arqasynda kóshirmesi elge jetkizildi.

Ghalymdar búl jazudy Mysyr perghauyndarynyng qorghandarynan tabylghan shumer jazularymen tústas degen pikir aitady. Búl týrkilik syna jazuy baghzy dәuirding qoghamdyq-mәdeny ómirinen, dýniyetanym dengeyinen, túrmystyq salt-dәstýri men ómirlik ústanymdarynan habar beredi.

Ómir kerueninde kele jatqan ÓRKENIYET ÓRISI.

«Kýltegin» jyrynyng negizgi taqyryby – Kýlteginning erligi. «Tonykók» jyrynda uaghyz-ósiyet, naqyl sózder óte kóp úshyrasady. Onyng kóbi kýni býginge deyin qoldanysymyzda jýr. Mysaly, «Júqany býkteu – onay, Jinishkeni ýzu – onay», «Qol qosylsa – kýsh óser», «Ólimnen úyat kýshti» degen maqaldar kózimizge ottay basylady.

BILGE QAGhAN atauynyng ózi kóp nәrseni anghartady.

BILIK, AQYL, ES.

Týbi – BILIM.

Babamyz әl-Faraby susyndaghan Otyrar kitaphanasy, Talas jazbalary – halqymyzdyng telegey-teniz tarihy, daladay kósilip jatqan mәdeniyeti, aspanday zanghar órkeniyeti men birtútas myzghymas memlekettigi, kórkem tili men qúryshtay berik diline qatysty qúndy derek pen dәiek.

San ghasyrlar qoynauynan bizge amanat bop jetken múnday kóne jazba eskertkishter úlan-baytaq Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynan tabylyp jatyr.

Kóne týrki qaghanattary halqynyng bilimge qúshtarlyghy, ishki joghary mәdeniyeti, tәrtipke beriktigi Úly Jibek jolynyng odan әri qaray keng óris aluyn qamtamasyz etti.

Tarih tolqynynda izgi sabaqtastyqtyng eshbir tolas tappaghanynyng taghy bir dәleli: biyl Qoja Ahmet Yasauy kesenesining manyndaghy Kýltóbe qalashyghynda jýrgizilgen alghashqy qazba júmystarynyng ózinde birden eki kóne kitap tabyldy. Aldyn-ala boljamdar boyynsha, olar arab grafikasymen jazylghan.

2002 jyly búl jerden b.j.s deyingi II ghasyrgha tiyesili 28 әripten túratyn Qanly jazuy bar qysh taqtaysha tabylghan edi.

Bilimge baylanysty múnday qúndy dýniyeler Altay, Botay, Bozoq, Taqsay, Beghazy-Dәndibay mәdeniyetine qatysty arheologiyalyq qazba júmystary kezinde de tabyluda.

Danyshpan Abaydyn: «Balamdy medresege bil dep berdim, qyzmet qylsyn, shen alsyn dep bermedim», – dep jýrgeni adamzatqa arman bolghan asyl oidyng jana ghasyrdaghy jalghasy ispetti edi.

Sóz joq, FENOMEN.

Halqymyzdyng BILIM IYGERU saparynda mektep pen bilim beru oryndarynyng qalyptasu joldary men bilim beru formattary әrtýrli bolyp keledi.

Shәkirtter әr kezende arab tili, din, ritorika, shyghys әdebiyetimen qatar fizika, himiya, astronomiya, botanika, algebra, geometriya siyaqty pәnderdi terendey oqyp, ghylymy tanymdaryn qalyptastyryp otyrdy.

1841 jyly Jәngir han Ishki Ordada mektep ashty.

«Taudan aqqan búlaqtyng ayaghy tartar tenizge», búl bastamanyng negizinde ghasyrlar boyy qalyptasqan halqymyzdyng OQU-BILIMGE DEGEN YNTAZARLYGhY jatyr edi.

Qazaqtyng talantty jastary júldyz bolyp jarqyrady.

Ghylym-bilim, mәdeniyet pen әsker isinde TÚNGhYShTAR KOGORTASYNYNG taghy bir shoghyry tarih sahnasyna shyqty.

Ataqty ólketanushy, jazushy Syrym Bókeyhanovtyng Almaty qalasynan 2013 jyly basylyp shyqqan «Shәkәrim» atty ghúmyrnamalyq kitaby tarihy dәldigimen ózine erekshe nazar audartady.

Avtor barlyq mәlimetti Ahat Shәkәrimúlynyng auzynan tikeley jazyp alghan.

Mazmúnyna núqsan kelmes ýshin qay tilde jazyldy, sol qalpynda ýzindi keltire keteyin: «Kunanbay bolishoe vnimanie udelyal obrazavanii y prosveshenii detey. On otkryl v mestnosty «Esky tam» y naznachil uchiytelem tatarina Gabithana Gabdynazaruly. V etoy shkole obuchalisi dety aula y ego synoviya. Vposledstviy Kunanbay otpravlyaet svoih synovey prodoljati obucheniye: Ibragim (Abay) poehal uchitisya v Semipalatinsk, Haliulla uchilsya v Omskom kadetskom korpuse, a zatem okonchil v Moskve voennoe uchiliyshe.

Kunanbay byl izvestnym obshestvennym deyatelem. On postroil mecheti v Karkaralinske, v 1874-75 gg. sovershil palomnichestvo v Mekku, gde postroil dom dlya ludey, priyezjaiyshih iz musulimanskih stran» (6-bet).

Shәkәrim ózining til ýirenui jóninde bylay dep jazady:

Jasymnan jetik bildim týrik tilin,

Sol tilge audarylghan barlyq bilim.

Erinbey enbek ettim, enbek jandy,

Jarqyrap qaranghydan tuyp kýnim.

Oyatqan meni erte – Shyghys jyry,

Aynaday aiqyn boldy әlem syry.

Talpynyp orys tilin ýirenumen

Nadandyqtyng tazaryp, ketti kiri.

Til ýirenude anasy Tólebiykening tikeley yqpaly bolghan.

Ári qaray oqiyq: «...Tolebiyke sama vzyalasi obuchati Shakarima arabskomu y tureskomu yazyku. U bratiev otsa on stal uchitisya muzyke – igral na skripke. Uvlechenie muzykoy privodit k tomu, chto on vmeste s bratiyamy sozdayt domashniy ansambli» (11-12 better).

Osy jerde nazar audarmay qoymaytyn bir detali: Tólebiyke anamyzdyng arab, týrik tilderin ózi bilgeni óz aldyna, ózgege ýireterlik jaghdayda jetik mengerui.

Ansambli qúryp óner kórsetui: óz aldyna bólek әngime.

Esime qazaq dalasyndaghy әlemdegi eng bir kýrdeli aspap – SKRIPKA MEKTEBI týsedi.

Jayau Músa osy aspapty erkin mengergen.

A.Júbanov atyndaghy muzyka mektebi men Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyada úzyn boyly kelgen, kelbetti Áytkesh Tolghanbaev degen ústazymyz boldy. Úly Otan soghysyna qatysqan adam.

Alghan jaraqaty saldarynan tútqyngha týsken.

Soghystan keyin Italiyanyng simfoniyalyq orkestrinde oinaghan.

Elge oralghannan keyin ghúmyrynyng biraz bóligin stalindik azaptau lagerinde ótkizgen.

Ekinshisi – Aqtóbe oblysynyng tumasy Ghalymjan Ábsәlamov, soghys bastalghan jyly tútqyngha týsip, sodan ómirining sonyna deyin tughan elin ansaumen ótedi. Ol Venadaghy, Parijdegi muzykalyq oqu oryndarynan dәris alghan. Berlin konservatoriyasyn, S. Rahmaninov atyndaghy Parij konservatoriyasyn bitirgen.

25 jyl boyy Stambul simfoniyalyq orkestrinde júmys istegen.

Taqyr jerge gýl shyqpaytyny sekildi, osynyng bәri tegin bola ma.

Qazaq saharasynda skripka mektebining HIH ghasyrdyng ózinde keninen taralghandyghynyng búltartpas dәleli.

Shәkәrimning ómir joldaryna odan әri kóz jýgirtelik: «V Semee on priobrel garmoni, sharmanku y skripku, na kotoroy ego igrati nauchil kakoy-to russkiy muzykant. On zanimalsya takje risovaniyem, rabotoy po kamnu, proektiroval y kroil odejdu, izgotavlival skripki, dombry» (15-bet).

Osylardy bayqaghan úly Abay «Mening qolym jetpegen ghylymmen endi Shәkәrim ainalysatyn bolady, bilim shoghyrlanghan Stambulgha, Mekke men Mәdinagha, Aleksandriya kitaphanasyna barasyn, barlyq shyghynyn ózim kóteremin»,– dep shattanypty.

«BILIMDIDEN ShYQQAN SÓZ

TALAPTYGhA BOLSYN KEZ».

Agha ósiyetin qabyl alghan aqyn, jazushy, filosof, tarihshy, kompozitor Shәkәrim ómirining ayaghyna deyin ony adal ústandy.

Úly Abay negizin qalaghan realistik әdebiyet dәstýrlerin algha aparushy retinde asqan bilimi arqyly shynyraudan shider ýzip, shyrqau biyikke sharyqtap shyqty.

Ayta bersek, qazaq tarihynda múnday janyndy jadyratar mysal jetkilikti.

Kenestik kezende Úly Dala tósinde keng qanat sermegen ghylym men bilim tolyghymen joqqa shygharylyp, qazaq halqy nadan, mәngýrt bolyp kórsetildi.

«Qazan tónkerisine deyin qazaqtyng 0,2 payyzy ghana hat tanyghan», –deytin jansaq, әri jala jabylghan pikir qoghamdyq sanada berik ornyqty.

Múnyng týp sebebi әlipby auysuynda jatqanyna qaramastan, esh qysylmay-qymtyrylmay: «Kenes ýkimeti qaranghy últtyng kózin ashty», – dep jýrgenderding qatary kóbeye bastady.

Sóitip, tútas halyqtyng jasampaz tarihy syzylyp tastaldy.

Ókinishke oray, solaqay sayasat mәngi kelmeske ketse de, el ishinde: «Úly Qazan tónkerisi qazaqtyng sauatyn ashty!» – degen pikirdi jaqtaushylar әli de kezdesip qalady.

Búl NAMYSQA tiyetin jaghday.

QAZAQ QOGhAMY BILIM JOLYNAN AYNYGhAN EMES.

HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basynda týrki halyqtary arasynda jandana týsken jәditshildik qozghalys qoghamdyq ómirdegi ruhany toqyraushylyqty synap, ózderining aghartushylyq baghyttaghy kýres barysyn patsha ókimetining otarlyq sayasatyna qarsy baghyttady.

Maghjan Júmabaev, Beyimbet Mayliyn, Tayyr Jomartbaev, Bekmúhamed Serkebaev siyaqty qazaqtyng ziyalylary bilim alghan jana baghyttaghy bilim beru oshaqtarynyng ishindegi Orynbordaghy «Húsayniya», Troiskide ashylghan «Rasuliya», Ufadaghy «Ghaliya» medresesi halqymyzdyng bilimge degen qúshtarlyghyn meylinshe ótep otyrdy.

Atalghan qalalardyng ishinde Orynbor men Omby sol kezende tughan halqymyz ýshin atameken bolghanyn aityp ótken jón.

1912 jylghy «Ayqap» jurnalynyng 14-shi sanynda Qarghalydaghy «Ámiriya» medresesinde sol jyly 150-den artyq bala dәris alghandyghy turaly aitylady.

Tarih ghylymdarynyng doktory, professor Hayyrjan Bekhojinning bir enbeginde «Ghaliyany» bitirgen 154 qazaq shәkirtining tóte oqu mektepterin ashyp, bala oqytqandary jayynda derek bar.

Yakobiyadaghy oqu ornynyng qyz balalargha arnap ashyluy jәne bilimning jana jәdit ýlgisinde berilui halqymyzdyng qyz balalardyng bilim alu mýmkindikterin qarastyrghanyn kórsetedi.

Aqsuda «Mamaniya», Qapalda «Yakobiya», Zaysanda «Qazaqiya» jәne «Ghizatiya», Qarghalyda «Ámiriya» jәne basqa da oqu oryndarynyng bolghany, týlekterining deni qazaq elin damytu jolynda janyn qúrban etkendigi turaly mәlimet kópke deyin qúpiya ústalyndy.

Qazaqtyng BILIM KÓGINDE QANAT QAQQAN altyn dәuirlerin jasyru mýmkin emes.

2018 jyl býkil týrki әleminde «MAGhJAN JYLY» bolyp jariyalandy.

Qay dәuirde bolmasyn, QAZAQ HALQY QANDAY JOGhARY JETISTIKKE QOL JETKIZSE DE, ONYNG TÝP-TAMYRYNDA ILIM MEN BILIM JATYR.

BILIM – maqsatyndy baghyndyrar asulardaghy baspaldaq.

Tәuelsiz Qazaqstan jastaryna qajetti qúral – BILIM.

Túnghysh Preziydentimiz-Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 1993 jylghy 5 qarashada qol qoyghan «Shet elderde kadrlar dayarlau ýshin Qazaqstan Respublikasy Preziydentining halyqaralyq «Bolashaq» stiypendiyasyn belgileu turaly» №1394 Qaulysy ata-babamyzdyng ghasyrlar boyghy armany men atqaryp kelgen tarihy azamattyq abyroyly isin ilgeri jalghastyruda.

Elbasynyng AQ BATASYMEN 1994 jyly bilim alugha «Bolashaq» baghdarlamasynyng alghashqy 187 stiypendiaty shetelge attandy.

Kýni býgin «BOLAShAQ» baghdarlamasynyng arqasynda SAN MYNDAGhAN JASTAR әlemning týkpir-týkpirindegi dýnie jýzining eng ýzdik degen mandayaldy oqu oryndarynan bilim alyp shyqty.

Úly Abay aitpaqshy, «ADAMNYNG KÓNILI ShYN MEYIRLENSE, BILIM-GhYLYMNYNG ÓZI DE ADAMGhA MEYIRLENIP, TEZ QOLGhA TÝSEDI».

Arystanbek Múhamediyúly

Abai.kz

21 pikir