Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Bizding sheneunik 6917 47 pikir 20 Tamyz, 2019 saghat 15:32

Audan әkimi para alyp sottalsa da, Arhiymed otstavkagha ketpeydi

Jemqorlyq degen indetting tamyrynyng tereng ekendigin, onymen kýres shyn mәninde memleketting tәuelsizdigi men bolashaghy ýshin kýres ekendigin býginderi barsha júrt týsinedi. Biylik te qolynan kelgenshe odan arylu jolynda batyl sharalar qabyldap ta jatyr. Tiyimdi-tiyimdi degen әdister men tәsilderdi de saralauda. Sonyng biri de bolsa birigeyi Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Eger óz qaramaghandaghylar jemqorlyq qylmysqa úrynsa, onda sol memlekettik organnyng birinshi basshysy otstavkagha ketuge ótinish beruge mindetti. Ol qabyldana ma, joq pa, ony memleket basshysy sheshedi» dep qadap aituy da osynday amalsyzdyqtan tuyndaghan edi.

Elimizding basshysy aitqan sóz qaghida esebinde qabyldanuy tiyis ekendigin qayta-qayta eske salyp jatudyng ózi artyq sekildi. Alayda dәl osy qarapayym qaghidany onsha qúlaqqa ilmeytin basshylar da tabylyp jatyr. Solardyng biri - bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetov.

Ókinishke qaray, Toqaev eskertken jaghday bizding oblysta boy kórsetip qaldy. Aldymen osyndaghy Fedorov audany әkimining orynbasary paramen ústalyp, abaqtygha aidalyp ketti. Onyng izin ala bere Áuliykól audanynynyng әkimi Ashat Qisyqov degen azamat «tenderge kómektesemin» dep mektep qúrylysyn jýrgizetin kәsipkerden 7 million tenge bopsalap, qolgha týsti. Kóp búltalaqtamay, úrlyghyn moyyndady. Kóp úzamay sot otyrysy ótip, jemqor basshy 2,5 jylgha jylgha kesilip, abaqtygha qamaldy. Búdan ary qaray ne boldy deysizder ghoy. Eshtene de. Osynau qolaysyz oqigha bizde emes, beyne bir ózge ónirde bolghanday eshkim eshtene dep tis jarghan joq. Ol baspasóz betinde jazylyp qoymaghan son, әkimimiz óz instagramynda:  «Áriyne, men búghan qatty renjip otyrmyn. (Orysshasy «Konechno, ya rasstroen», qazaqshasy dәl audarylmasa, ghapu ótinemin). Sot sheshim shygharmay túryp, qanday da  týsinik beruden tartyna túramyn» dep jazdy. Bary osy ghana.

Alayda osyndaghy «Nasha gazeta» degen basylymnyng jurnalisteri: «Endi siz otsavkagha ketesiz be? Al jalpy, qaramaghyndaghylar paramen ústalghan basshygha qanday shara qoldanugha layyqty?» dep qaqyldap qoymaghan son, Arhiymedting amalsyz jauap beruine tura keldi. Jauabyn tyndalyq. Búl da bir qyzyqty hikaya.

- Qisyqovtyng qylmysy adamdardyng biylik organdaryna degen senimine daq týsirip, memlekettik qyzmetting bedeline ýlken núqsan keltirdi. Al qaramaghyndaghylar paramen ústalghan basshynyng otstavkagha ketui turaly úsynys zanmen rettelmegen. Eger zannamagha osynday ózgeris engizilse, ony elimizding әrbir azamaty oryndauy tiyisti, - degen qorytyndygha kelipti.

Endi biz búdan ne úqtyq? Áriyne, Toqaevtyng úsynysy zanmen rettelmegeni ras. Sondyqtan ony oryndau-oryndamau әrkimning óz sharuasy. Biz qanday da birinshi bashsy qaramaghandyghalardyng barlyghynyng ne istep, ne qoyghandyghyn bilip otyra almaytyndyghyn bek týsinemiz. Tipti múnyng ózi әdiletsizdeu sheshim ekendigin de moyyndaymyz. Arhiymedti de orynsyz jazghyrudan aulaqpyz. Oblysymyzgha sinirgen zor enbegin de joqqa shyghara almaymyz. Jas ta bolsa isker әri qabildetti basshy ekendigi taghy da ras. Biz keyde synap jatsaq, múnday mәseleler asqynyp ketip, halyqtyng ashu-yzasyn tudyrmasyn degen iygi tilekten tughan edi. Biz aitpasaq, osyndaghy sol әkimge tikeley baghynyshty, bolmasa jergilikti budjetten qarjylandyralatyn baspasózding eshqaysysynyng da kýrdeli problemalardy qozghamaytyndyghy anyq. Ol ýshin de kinәlamaymyz.

Bizding aitpaghymyz bóten edi. Bizding oiymyzsha, ózi iriktep, tandap jýrip qoyghan adamynyng paraqorlyqqy úrynuy sol basshygha eshqashan da abyroy әpermeydi. Ondaylardyng qylmysy ýshin basshynyng qashanda jauapty bolatyndyghy anyq. Al endi sol basshygha óte qatang shara qoldanbasa, qaramaghandyghylar mýldem dandaysyp, shetken shyghyp keteri sózsiz. Jemqorlyq degen syrqat memleketti mendep alsa, onyng jazyluy ekitalay. Mine, sondyqtan da barlyq órkeniyetti elderde jemqorlyq basty jau sanap, oghan jazany osy túrghydan taghayyndaydy. Toqaevtyng «birinshi basshy otstavka ketuge ótinish beruge mindetti» dep nyghyzdap aituy da sondyqtan. Eger Preziydent qay nәrseni de mindettep túrsa, «joq, ol zanda kórsetilmegen» dep búl tapsyrmagha jenil-jelpi qarasa, onda memlekette qanday tәrtip qalyptasady? Árkim ózi istegen nәrseni moynymen kóterui kerek. Zannyng syrtynda basshylardyng moralidyq-etikalyq normasy degen «zanda jazylmaghan» qaghidalary bolady. Ol--óz qatelikterindi moyynday bilu men solardy keleshekte boldyrmaudyng jolyn izdeu. Bir әttegen-ayy Arhiymedting paraqor әkimning qylyghy ýshin «aghayyn, mening búl iske qatysymy joq. Alayda menen de kemshilik ketken bolar» dep halyq aldynada aghynan jarylugha jaramaghany boldy. Olay etuding ornyna ol әlgi paraqor әkimdi «memlekettik qyzmette tәjiriybesi mol, eki audanda әkimning orynbasary bolyp istegen, «A» korpusynda kadrlyq rezervte túrghanә dep maqtauyn әbden jetkizip jatyr. Búl minezdemege qaraghanda әlgi Qisyqovqa jaza emes, nagrada bergen maqúl bolar.

Aytpaqshy, Preziydent Toqaev kýni keshe ghana Jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agentigining tóraghasy Alik Shpekbaevty qabyldaghanda qaramaghandaghylar paramen ústalghan birinshi basshylardyng otstavkagha ketui jóninidegi institut engizudi taghy da qadap aitty.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

47 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1639
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1710
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1419