Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Ekonomika 4452 3 pikir 12 Tamyz, 2019 saghat 10:59

Et eksportynan qazaqtyng danghazalyghyn ghana kórip otyrmyz

Ýstimizdegi jyldyng alghashqy jartyjyldyghynyng qorytyndysy boyynsha mal sharuashylyghy salasyndaghy kórsetkish ótken jyldyng osy uaqytymen salystyrghanda birden 10,5%-gha artty. Basqa salalardyng 50 payyzy ósimin myna kórsetkishting tym qúryghanda jartysyna jetkizse Qazaqstan ekonomikasy  qaryshtar edi, al ýkimet újymdyq enbek eri atanar edi! Negizi, jana auylsharuashylyghy ministri Saparhan OMAROVTYNG ýkimet otyrysyndaghy esebine qarasaq, jaghday birshama senim úyalatady. Siyr etin óndiru boyynsha 2018 jyldyng qorytyndysyna sәikes ishki tútynu 98%-gha jetti, al eksportqa 19,9 myng tonna shygharamyz. Qoy etin eksporttau 3 myng tonnany qúraydy. Donyz etining eksporty da qanaghattanarlyq – 400 tonnany qúrap otyr.

Bastysy adamdy qanattandyratyn bolashaqqa jospar emes pe.

Et óndirudegi malsharuashylyghy damuynyng úzaqmerzimdi baghdarlamasy 10 jylda et kombinaty men jem-shóp alany bar kooperasiyalarda júmys isteytin 80 myng otbasylyq sharuashylyq qúrudy josparlap otyr.

Sýt óndirudegi malsharuashylyghynyn úzaqmerzimdi baghdarlamasy sýt óndirudi mln tonnagha deyin jetkizudi josparlaghanQús sharuashylyghyn damytu bagharlamasy ónimning ósuin ýsh eseden artyq qyludy qarastyryp jatyrDonyz sharuashylyghyn damytu baghdarlamasy boyynsha ónim eki esege deyin ósedi dep josparlanudaMine, búl ministrdin esebinen kórsetilgen derekter.

Áleumettik jelilerde qazirgi auylsharuashylyghy ministribasqasha aitqanda “jayәnsheyin resmy ghana” otyr, úzaq merzimdi josparlar oghan deyin bekitilip qoyghan,kóptegen memlekettik qarajat esebi jospar boyynshaendigi ministrding júmysy aqsha aghymyn óz jónimen taratugha kedergi keltirmeu dep aityp jatyrTipti olay bolsa da, eger aqsha naqty iske júmsalyp jatsa onda rasymen de kedergi keltirmegen jón.

Aqsha qomaqtyMysaly biylghy jyly respublikalyq jәne jergilikti budjetten 429 mlrd tenge qarastyrylyp otyrBizdegi auylsharuashylyq ónimderining kólemi 4,5 trlntengeyaghny bizding dýken sórelerindegi ónerkәsiptik tauarlar baghasynyng әr bir onynshy tengesi memlekettik (bizdinyaghny salyqtóleushilerding esebinen) dotasiya.

Optimistik baghytymyzdan ainymayyq. Strategiyyalyq túrghyda et óndirisine kóbirek kónil bólu jәne eksportqa shygharudy kózdeu óte dúrys qadam. Týsindiretin bolsaq,qazir әlemdik naryqta kez kelgen tauardy kez kelgen kólemde shygharugha esh kedergi joq, tauardy ótkizumen problema barSondyqtan barlyq damyghan elder óz óndirushilerin barynsha qorghaydyal óziniki emesterden tabighatynan joq dýniyeni ghana kirgizediMysalyQazaqstannyng múnayyqara jәne týsti metalldar jәne shiyki uran.Sonday-aq óndelmegen astyq. Mysalghadәl osylay ózbek aghayyndar bizden ún emes, biday satyp aladysebebi ún tartatyn kýshti qúrylghylar olardyng ózderinde de ber.

Shyndyghyna kelsek, jospardyng auqymdylyghyna qaramastan metallurgiya men mashinajasau salasynda shiykizat emes eksportty jolgha salu mýmkindigimiz auylsharuashylyghy ónimi boyynsha ghana barTehnologiyalyq óndeude mal ósiru ósimdik ósiruden keyingi ekinshi oryndaEt ghana emes, et ónimderin eksporttaudy jlgha qoysaq tipti tamasha bolar edi.

Al endi statistikagha nazar audarsaq, biylghy jyldyng qantary men mamyry aralyghynda shetelge jiberilgen et 7,6 myn tonna, al elge kirgizilgeni 65,3 myn tonna,yaghniy toghyz ese kópBalghyn siyr etinini balansy shamamen mynanday – 1,5 myn tonnashygharyp, 1,2 myn tonna kirgizilgenal múzdatylghan (jerding bir týkpirinen kelip jatqanet ónimderi 4,9 myn tonna, al shetelge ketip jatqany bar-joghy 0,2 myng tonna ekenJylqy etimizdi ózimiz ghana jeydi ekenbiz (qazaqpyz ghoy!), alayda shetelden kelip jatqan jylqy eti 832 tonna (múnymyz qalay, qazaqtar?).

Eksport pen importta statistikalyq aiyrmashylyq qús etinde tipti alshaqtyqbayqalady: eksportqa shyqqan qús eti 4,7 myn tonna bolsa, import 57,7 myn tonnany qúraydy.

Al endi aqshagha shaqqanda qansha bolady ekenine keler bolsaq, et eksporty Qazaqstangha 20,6 mln dollar qarajat әkelse, import qaltamyzdan 66,9 mln. dollardy qaghyp ketken.

Etten jasalghan ónimder turaly aitar bolsaq, – shújyq, sosiskalarqaqtalghan et, konservilengen etti shet memleketterge 1,6 myn tonna satyp, 17,4 myn tonna satyp aldyqBúdan dastarhanymyzdaghy negizgi et ónimderi ózimizdiki emes ekenin kóremiz.Sәikesinshe 2,7 mln dollar kiris, 36,2 mln dollar shyghyn – búl bireuden alghan azyq-týlikke tólegen qarajatymyz.

Ministrge súraqeger myndaghan tonna múzdatylghan siyr eti importtalatyn bolsaqaydaghy 98% qamtamasyz etuBúl qazaqstandyqtardyn dastarhanyna emes, әsheyin konservilerge degen týsiniktemeni qalay úghynamyzQazaqstannyng shújyghy argentinanyng etinen jaqsy dayyndala ma?

Birtýrli ekenelde qayta óndeuge et tapshymúnday et óndeuge ýzildi-kesildi et jetpeydisondyqtan import etter әkeluge tura kelediEsesine mynanday disbalanstizbegi búrynnan bar jәne et eksportynda qarqyndy damugha neshe mәrte uәde berdi.

Eske salayynqarqyndy damu baghdarlamasy sonau 2011 jyly qabyldanghan. 2016 jylgha deyin eksportty 60 myn tonnagha jetkizemiz, 2020 jylgha qaray 180 myng tanna bolady delingenTiyisti aqsha da bólindibúzaulardy úshaqpen tasymaldaghandaryn barlyq el kórdiNәtiyje: 2016 jyly eksport 12 myn tonnadan azyaghny bes ese azal2019 jyly 180 myn tonnanyng ornyna bes aida syiyr etin eksporttau 1,7 myntonnany qúrap otyrAuylsharuashylyghy ministrliginin sózinshe 20 –ma, әlde tipti 25myng tonna ma… SeneyikBiraq múnday “rekord” jay ghana uәde etilgen emes, qomaqty qarjylandyrylghan jospardan jeti ese az.

Múnday auqymdy alshaqtyq keri әserin tiygizbedi meJoq, әriyne, bizde onday bolmaydyÓtken jyly mal sharuashylyghyn damytudyng jana salalyq baghdarlamasy shyqtyonda eki janalyq bar; Birinshidenaldynghy nәtiyje sәtsizdik emes, “mal sharuashylyghyn damytudyng negizin qalyptastyru”. Ekinshideneshqanday qarqyndy sandar endi joqKemimeytin memlekettik qarjylandyrudyng esebinen búiyrtqany bolady.

Taghy bir jana iydeologiyyalyq mazmúnqabyldanghan modeli kóshpendiler dәstýrine negizdelgen – dәl osylay jazylghanBarlyq memlekettik subsidiyany alghanda múnsha kóshpendi tabylar ma eken – búl bir dau tughyzatyn súraqDausyz basqa nәrse bar:memlekettik qoldau naqty isterge júmsaluy kerekqúrghaq uәde men ózgelerding emes óndirushiler men tútynushylardyng mýddesine júmys isteu kerek.

Et eksportynan әzirge qazaqtyng tanymal danghazalyghyn ghana kórip otyrmyz. Ózimiz qaryzgha alamyzesesine kórshiler tanday qaqsynOnyng ýstine qyzyqqan adamdargha danghazalyq tiyimdisebebi memleket subsidiya bólgen eksport mysalgha qytay satyp alushysyna arzandatyp beredisonday-aq jetkizushining qaltasyn da qampiytady.

Endi etten basqa da mәselelerge kósheyikQazir auyl sharuashylyghy ministrligiQazaqstanda jinalghandy da, shetelding de auylsharuashylyq tehnikasyn birdeysubsidiyyalaydyOnyng ishinde memlekettik qoldaudyng kóp bóligi shetelge ketip jatyr.Onyng ishindegi en eliytalysy et Odaghy – Agroóndiristik komplekstin aqsausaqtary deuge bolady, olardy múnday tәrtip ashyqtan ashyq qorghaydyOl utiliizasiyalyq jinaqtaudy engizuge baylanysty oppozisiyany basqarady ghoybúl taghy da últtyq mashina jasaugha ashyq qarsylyqJәne osynyng bәri memleketing qoldauymenMine osylay bizge etin jep, sýiegin berip otyr.

Pyotr SVOIYK

"Vremya" gazeti

Maqala orys tilinen audaryldy

3 pikir