Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Bir saual 6915 72 pikir 6 Tamyz, 2019 saghat 13:12

Serikjan Bilәsh qazaqtyng baghy ma, sory ma?

Biylghy jyl Qazaq eli ýshin asa kýdeli kezenge ayaq basuymen erekshelendi. Eldi dýrliktirgen týrli oqighalardyng birinenen song birining oryn aluy halyq arasynda narazylyqtyng kýshengine әkeldi. Eldegi qalyptasqan әleumettik tensizdik saldarynan bastalghan narazylyqtyng sony rúqsat etilmegen mitingiler úlasqanyna bәrimiz kuә boldyq. Halyq әli tolyq sabasyna týsken joq.

Tura osynday halyq ishinde narazylyq tolqyny basylmay túrghan kezende halyq arasynda jik tughyzyp, el ishindegi túraqtylyqtyng irgesin shayqaltatyn taghy bir faktordyng qalyptasqanyna býgingi kýni bәrimiz kuә bolyp otyrmyz. Ol -  Serikjan Bilәsh ylany desek tura bolatyn shyghar. Alghashynda Qytaydan kelgen qandastarymyz arasyna jik salyp, birin qytayshyl, ekinshi birin qazaqshyldar dep ekige bólip, arazdastyrudan bastaghan Serikjan Bilәshting әreketi oralmandar ayasynan shyghyp, jalpy qazaq arasyn býldirip, ekige jardy. Búl ekige jarylghan toptar arasynda jasy da, jasamysy da jetkilikti. Tipti, mýiizi qaraghayday Múrat Áuezov, Múhtar Maghauiyn, Múhtar Shahanov siyaqty túlghalardyng búl daudyng arasynan kórinui Serikjan Bilәsh salghan ylannyng shenberi jalpy qazaq arasyn tolyq sharpyghandyghyn kórsetedi.

Búl tike-tiresten  óz ýlesterin alyp qalmaq niyetimen sayasatkerler de aralasa bastaghany qazaq qoghamy ishin sharpyghan alauyzdyqtyng jana satygha kóterile bastaghanynan habar berse kerek. Serik Abdirahmanov siyaqty sayasatkerlerdi aitpaghannyng ózinde, janadan “Alash” partiyasyn qúramyn dep jýrgen Syrym Abdrahmanov pen ataqty Múhtar Ablyazovtardyng búl daugha aralasyp, Serijan Bilәshti qolday sóileui әrqaysysynyng osy tike-tiresten óz ýlesterin alyp qalmaq niyetteri barlyghyn kórsetti. Ókinishtisi, sol Serikjan Bilәshti qoldap, atoy salyp jýrgen toptyng kópshiligi sol adamnyng keshegi kýninen esh habary joq. Qazaqstangha kelip alyp, Qytaydaghy qazaqtardyng jaghdayyn aityp, shyryldap jýrgenine qarap, “qazaqty shyn janashyry osy” dep tanyghan halyq, oghan qarsy shyqqan, ony synaghan adamnyng barlyghyn jau kórip, qarsy shyqqandardy shaynap tastaugha dayyn ekendigin bildirude. Mysaly, jaqynda ghana Múhtar Shahanov aghamyzgha qarsy «Shahanovtyng ataghy Qytaydaghy ýsh million qazaqtyng janynan artyq emes» degen atpen taraghan viydeodaghy narazy toptyng әreketine qarap, Serikjan Bilәshti jaqtaushylardyng sanasy qanshalyqty radikaldanyp, aqyl shenberinen shyghyp bara jatqandyghyn kóruge bolady.

Halyq arasynda osynday dau-damay tudyryp, qazaqty qazaqqa qarsy qoyatynday Serikjan Bilәsh kim? Onyng keshegi ótkeninen kimning habary bar? Eshkimning de! Kópshilik onyng «Qazaghym»-dep, kózinen qoltyrauynnyng jasyn aghyzyp, Qytaydaghy qazaqtardyng jayyn aityp, ony jalpaq dýniyege jayyp jýrgenine qarap baghalaydy. Al, shyndyghynda, Serikjan Bilәsh qazirgi kýni qazaq ýshin jan beretin adam bolyp kóringenimen, sol Qytaydaghy qazaqtyng basyna týsken bar auyrtpalyqty óz qolymen jasaghan, týrmege týsken bar qazaqtyng týrmege týsuine sebep bolghan adam ekendiginen eshkimning habary joq. Bar bolsa da senbeydi. Ony ózining anyq kim ekendigin biletin halyq barlyghyn, biraq dәleldey almay jýrgenin ózi de aitty. Biz onyng ataqty «Týbi bir týrki halyqtarynyng biriguin qalamaytyn qay antúrghan» atty viydeosynan kórdik. Ol viydeoda ol bylay deydi: «Atajúrtty óshiru kerek boldy. Serikjanda óshiru kerek boldy. Serikjandy vahhabist dep kórdi. Biraq ol uahhabist bolmay qaldy. «Shetelden aqsha alady eken»- dedi. Sóitse, ol almaydy eken». Viydeoda osylay sayrap túr. Shyndyghynda solay ma? Joq. Serikjan Bilәshting uahhabist ekendigin osydan bir jyl búryn ózining kitaby «Myng bir saparynan» mysaldar keltire otyryp dәleldegenbiz.   Onyng «Myng bir sapar» atty shygharmasynda jariyalanghan materialdary onyng naghyz uahhabiylik baghytty Qytaydaghy qazaqtar arasyna taratushy, basty uaghyzshy bolghanyna kózimizdi jetkizdi.

Endi sol «Myng bir sapar» atty shygharmasynan sol qysqa ýzindini taghy úsynyp kóreyik. «Baqsysy joq, qúmalaqshysy joq qazaqtyng әuleti bar ma eken osy? Týgen әuliye, týgen kóripkelding ataghyn esitkende tayly-tayaghy qalmay shúbyratyn qazaqty shaytan iyektemey qaytsin?! Baqsysy men balgerine, qúmalaqshysyna qúdayday úiyghan qazaq adaspay kim adassyn! Baqsysy men balgerine nanghan qotyr tayynshasyn tabu ýshin Allanyng qarghysy tiygen baqsygha jýginetin, Allanyng eng jek kóretin kýnәsin isteuden qoryqpaytyn qazaq, Allagha serik qosudan qoryqpaytyn qazaq qúrymay, kim qúrysyn?! Biz Allanyng kitaby boyynsha taldau jasap kórelikshi. Janaghy sóz jaqpaytyn dýngen men úighyr, sizding aituynyz boyynsha bolghanda, sizding jinaghan aqparatynyz boyynsha bolghanda, kýndiz meshitine baryp, keshke kórshisining tauyghyn úrlady delik. Al, qazekeng toyyna jarty baylyghyn shashyp tastap, jomart bolyp, bay bolyp, jasap, eshkimning ala jibin attamay tek qana, joghalghan qotyr tayy ýshin baqsygha shauyp bardy delik. Tarazygha salyp ólshendershi. Qaysysynyng kýnәsi auyr eken? Kórshining ghazabyna qalu degenin, Allanyng azabyna qaludyng qasynda eshtene emes. Assa tapqan saubynan, jighan imanynan qayyrar. Al Allanyng shektegen, tyighan, Allanyng eng jek kóretin kýnәli isin istegen janaghy baqsyshyl qazaqtyng hәli ol dýniyede qiyn bolmaq! Áriyne búl degenimiz janaghy tauyq úrlaghannyng kýnәsin aqtaghanymyz emes. Ekeui de kýnә. Biraq, baqsyshyldyn, mýshiriktin, Allagha serik qosushynyng kýnәsi keshirilmeytin kýnә! Meyli janaghy bay, aqkónil qazaq, jomart qazaq, ózining býkil úlyn, tuys-tughanyn jalghyz ózi asyrap otyrsyn! Úly ghana emes, kýlli adamzatty, jer betindegi jeti milliard adamdy jalghyz ózi asyrap, baqsa da, baqsygha sengeni úshin, qúmalaqshygha barghany ýshin, aspan men jerding arasyn toltyrarday sauapty enbegi bolsa da, baratyn jeri tozaq bolmaq! Osynday kýnәdan qash qazaghym. Allanyng azabyna qaldyratyn kýnәdan aryl qazaghym!». Mine osy berilgen ýzindining ózi Jarqyn 7-Serikjan Bilәshting kim ekendigin, Qytayda qazaqtar arasynda qanday baghytty uaghyzdaghanyn kórsetip túr. Qazaqtyng әdet-ghúryp, salt-dәstýri, dәstýrli dini tolyghymen joqqa shygharylyp, uahhaby bolmasan, tozaqqa barasyng dep uaghyzdauda. Sonda Serikjan Bilәsh kim? Uahhabist! Sóite túra ózin sýtten aq, sudan taza etip kórsetkisi keledi.

Serikjan Bilәsh uahhabiylik uaghyzyn taratyp, halyqtyng sanasy ulanghannan keyin, qazaq jastarynyng Qytay ókimetine qarsy әreketi bastalady. Qytay ókimeti jappay jazalau sharalaryn bastaydy. Ony ózi de moyyndaydy. Qytaydan kelgen Jarqyn Isahan atty jigit jariyalaghan viydeoda ol әngimesin: «Men bir kezde vitchattyng koroli bolyp túrghan kezimde, ana ólgen ýsh malshynyng әngimesi. Al, vitchattaghylardyng bәri myn-myndaghan mening әskerim ghoy» - dep bastaydy. Búl jerde Serikjannyng ózi Qytaydaghy vitchat jelisinde yqpaly bolghandyghyn aityp otyr. Demek, vitchatta otyryp, Jarqyn 7-uaghyzyn taratqandardyng barlyghy Qytay ýkimetining qúryghyna ililikti jәne polisiya ústaghan kezde «Jarqyn shiydi qoldaghany ýshin» dep ústaydy eken [https://youtobe.be/OVmgF6-Blg].

Búl Qytay qazaghynyng basyna tauqymetti tauyp bergen osy Serikjan Bilәsh ekendigin kórsetedi. Jalpy qytaylyq sanasy ulana qoymaghan jastardyng Serikjan Bilәshti Qytay ýkimetining óz adamy dep biledi. Mysaly, Erbol Sәmenúly degen jigitting «Qara sәuleli lampa» atty jazbasynda bylay bayandalady: «Jarqyn 7 dәriptegen әsire últshyldyq pen dinshildik uaghyzdaryna belsendilik tanytyp, ýn qosqan Shihu qalasynan Núrjan múghalim, Sanjylyq Sarqytjan, dórbóljindik Erzat, Altaydyng Aghalaq aulynan Júmabek syqyldy myndaghan últjandy qyz-jigitterining Qytaydyng qauipsizdik qyzmeti tarapynan tútqyndalyp, memleket qauipsizdigine qauip tóndiru pighylynda boldy degen aiyppen ondaghan jyl arqalap ketui oiymyzdy odan ary dәleldey týsedi. Serikjan Bilәsh ózi sol shygharmasyn jazghan kezinde ýnemi Qytaydyng iri qalalaryn aralap, әue kenistigin úshaqpen kezip jýrgen bolatyn. «Myng bir saparda» kimning ne aitqanyn jiti qadaghalap otyrghan Qytaydyng sauysqannan saq arnayy qyzmeti Jarqyn 7-ni sonsha sholjandatyp qoyghanyn aitpasaq ta týsinip otyrghan shygharsyzdar» - deydi.

Búl jigitting aitqandarynyng shyn ekendigin Qytaydan kelgen bauyrlarymyzdyng kópshiligi ashyq aita almasa da, ishteri sezedi. Bir qytaylyq bauyrymyz Qytay gazetinde jariyalanghan myna maqalany audaryp beripti. Onda bylay delinedi: «Qytayda 200-den astan qazaq alyndy. Olardyng qylmysy qazaqstandaghy arandatushy Jarqyn 7-ning arandatqysh sózderin taratqandar eken». Qytay qazaqtarynyng basyna sor jamap, týrmege týsirgen Serikjan Bilәsh ekendigine búdan artyq qanday dәlel kerek? Onyng múnday әreketterinen habarsyz halyq, «qazaghym» dep shyryldaghanyn kórip, qazaqty bar auyrtpalyqtan qútqarushy «túlgha» retinde tanyghany shyndyq. Qytaydaghy qazaq siyaqty qughyngha týsip jatqan az últtardyng basyna týsken tauqymetin ony halyqaralyq qauymdastyq aldynda әshkerelep, әlem nazaryn audartqany onyng abyroyyn arttyrdy.

Biraq, Serikjan Bilәshting búl әreketteri qazaqqa ne berip jatyr? Onyng sony nege aparyp úryndyruy mýmkin degenge bas qatyryp jatqan qazaq joq. Qazaqtyng sózin sóiledi, boldy, - dep týsingen qazaq Serikjan Bilәshti qoldamaghandardy ózderine jau sanap, bir-birimen alakóz bolyp otyrghan jayy bar. Osylay ózining is-әreketimen halyq arasyna iritki salyp, onsyz da týrli aghymdar men baghyttardyng jeteginde ketip, irkitttey irip otyrghan qazaq qoghamyn odan da soraqy qadamdargha iytermelep otyrghanyn kóruimizge bolady.  Egerde búl әreket búdan ary jalghasatyn onda múnyng ishki qaqtyghysqa alyp baru yqtimaldyghy bar. Biz onyng alghashqy nyshandary barlyghyn M.Shahanov aghamyzgha qarsy toptyng әreketinen bayqadyq.

Endigi kezekte Serikjan Bilәsh býldiru әreketteri bir qazaqpen shektelmeytinine, onyng býldiru әreketteri halyqaralyq sipat alyp bara jatqanyna  kózimiz jete týsti. Serikjan Bilәshting úighyr seperatisterimen arasyndaghy baylanystyng barlyghy, solardyng shotyn shauyp, Qazaq memleketi esebinen úighyrlargha memleket qúryp beru jospary da barlyghy jalpy halyqqa әshkere bolyp qaldy. Jogharyda silteme jasalghan «Týbi bir týrki halyqtarynyng biriguin qalamaytyn qay antúrghan» atty viydeoda Serikjannyng serigi Erbol Dәuletbek degenning «2-3 mln úighyrdy Qazaqstangha kirgizip, azamattyq bereyik. Odan Qazaqstannyng eshtenesi ketpeydi. Erteng Qytaydaghy úighyr joyylatyn bolsa, odan keyin Qytay qazaqqa, basqa týrki halyqtaryna auyz auyz salady» - sarnap otyr.

Birinshiden, onday jalpy qazaq atynan tóbebiylik jasaytyn qúqyqty Serijan Bilәsh pen Erbol Dәuletbekke kim berdi?

Osynyng bәrin kórip otyrghan qazaqqa «2-3 mln. úighyrdy Qazaqstangha әkelip, azamattyq bere qoyayyq»- dep jalpaq shesheylik tanytyp otyrghan Serikjan Bilәsh pen Erbol Dәuletbekti qazaqqa dos, qazaqtyng janashyry dep aitugha keledi me? Múnyng artynda qazaq esebinen úighyr memleketin qúru sayasaty jatqandyghyna dau joq. Osy qauipting týbining ne bolaryn sezgen bir bauyrymyz FB-da jazypty:

«Qytaydaghy úighyr men Qazaqty salystyrmandar!! Ekeui eki basqa әlem!! Qytaydaghy qazaqtyng arqa sýier Otany bar! Al, úighyrda otany joq!! Qytaydaghy qazaq úighyrlar sekildi ýkimetke qarsy myndaghan adamdyq qandy kóteriliske shyqqan joq, shyqpaq týgili, bir adamdyq piyket te jasaghan emes, qytaydy egestiretindey. Qytaydy egestirip, qazaqqa aidap salatyn әreketterdi jasap jýrgen sol Serikjannyng naq ózi, qajet bolsa!! Qytay tipti, Qazaqstangha birjola kóship ketken qazaqtargha deyin pensiyasyn berip otyrdy!! Mәsele, Serikjannyng kýresuinde emes, mәsele onyng sol úighyr tragediyasyn qazaqqa audaru jolynda kýresuinde!! Búl sh y n d y q!! Qytaydaghy úighyr problemasy ondaghy qazaqqa pәle bolyp jabysty!! Úighyrlar da sony ishtey qalady!! ... Al, Qytayda qyspaq kórip jatqan qazaqtar bolsa, olar saqaldy, balaqty dýmshe músylmandar». Búl aitylghandargha birnәrse qosu artyq bolar.

Endigi kezekte Serikjan Bilәshting Batyspen baylanysy turaly bolmaq. Búl mәsele osyghan deyin Serikjan Bilәshqa qatysty jazylghan eki maqalada arnayy kóterilgen bolatyn. Ol maqalalarda aitylghan mәselelerdi qayta jazyp, uaqyttarynyzdy alghym joq. Biraq sonda da bolsa, aitpaugha bolmaytyn bir mәsele bar. Ol әlemdik sayasattaghy teke-tireste óz tәuelsizdigin jana alghan Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstan siyaqty Ortalyq Aziya aimaghyndaghy memleketterding әli búghanasy bekip ýlgermey jatyp olardyng elin men jerin qayta bóliske salu alpauyt derjavalardyng josparynda barlyghyn múnyng aldynda jazylghan maqalalarda da aitqan bolatynbyz.

Onyng dәleli retinde tәuelsizdik tany atqan kýnnen bastap, búl elderge diniy-ruhany ekspansiyanyng bastaluyn keltiruge bolady. Onyng sony nege baryp úryndyrghanynan da habardarmyz. Sol dindegi alauyzdyq saldarynan týrli terraktiler men diniy-ruhany negizdegi tike-tirester oryn almaghan birde-bir el joq. Sonyng saldarynan kez-kelgen respublikada syrttay tynysh bolyp kóringenimin ishtey arbasu bar. Mine, osynday qogham  ishindegi alauyzdyqty odan әri ushyqtyryp, býlik shygharugha әreket jasap jatqan toptardyng barlyghyn kórip-bilip otyrmyz.

Osy maqalanyng basty keyipkeri Serikjan Bilәshting әreketi de sonday qogham ishinde dýmpu tughyzugha baghyttalghandyghyn aita ketuimiz kerek. Egerde ol dýmpuding sony ishki qaqtyghysqa úlasatyn bolsa, tipten jaqsy. Onda Orta Aziya aimaghynda býlik shyqqanyn kýtip otyrghan әlemdik sayasattaghy oiynshyldardyng kókten súraghany jerden tabylyp, búl qaqtyghysqa tikeley qatysugha mýmkindik alady. Egerde olardyng onday oilary bolmasa, Aughanstan memleketining soltýstigine ondaghan myng qaruly jasaqtardy toptastyru olargha ne ýshin qajet boldy? Egerde sayasy ahual olay qalyptasa qalghan jaghdayda, Qytay da, Resey de búl qaqtyghystan tys qalmasy anyq. Aldymen qazaq jerine әsker kirgizetin Qytay bolmaq. Sebebi, qazirgi kýni Qazaqstan ekonomikasyna kóp qarjy salghan memleket Qytay ekendigi jasyryn emes.

Jәne búl jerde eskerte ketetin taghy bir jәit, Serikjan Bilәsh ózining әreketinde jalghyz emes, onyng is-әreketin jalghastyrushy әriptesteri kórshiles Qyrghyzstanda, Ózbekstanda, Aughanstanda әreketterin jýrgizip jatyr. Mysaly, Qyrghyzstan men ózge respublikalarda Evgeniy Bunin degening aty atalyp jýr. Qyrghyzstangha Bunin kelgen kezde qyrghyzdardyng Qytaygha qarsy әreketteri kýsheyedi eken. Ótken jylghy jeltoqsan aiyndaghy qyrghyz aghayyndardyng Qytaygha qarsy narazylyq aksiyalary kezinde 02-28 jeltoqsan aralyghynda Bunin Bishkekte bolady. Búl kezdeysoqtyq pa? Álde...? Jәne onyng sonday әriptesi Aughanstannan da tabylypty. FB-da jariyalanghan myna bir posta bylay jazylypty: «Serikjan bilәsh kim ekenin bilu ýshin Serikjan bilәsh syqty ayaq astynan payda bolghan jasandy liyderlerdi zertteu kerek. Mәselen, Manzur Pashtiyn. («Mansur Pashtin y ego «novaya pushtunskaya politika» polizuitsya raspolojeniyem anglichan y amerikansev, indiyskogo isteblishmenta y ih marionetok v Kabule lishi s edinstvennoy seliu — postaratisya navrediti rossiyskim y kitayskim interesam v regione», — schitaet Arif Hasan Han Ahunzada). Serikjan Bilәshtyng maqsaty Qazaqstandy dýniyejýzilik soghystyn alany jasau».

Demek, búl derekter memleketting ishki tútastyghyn búzugha baghyttalghan is-әreketter tek, Qazaqstan emes, ózge de kórshiles elderde oryn alyp jatqanyn kórsetedi. Demek, búl sayasattyng artynda Batys elderi túrghanyn angharu qiyn emes. Maqsattary – qalayda Ortalyq Aziya aimaghynda soghys órtin tútandyryp, sodan óz ýlesterin alyp qalu. Ortalyq Aziya aimaghyndaghy negizgi mayly shelpek Qazaqstan ekenin eskeretin bolsaq, onda búl súrqiya sayasattyng týpki maqsaty bizding memleketimizge baghyttalyp otyrghandyghyn týsinu onshalyqty qiyn emes.

«Búl mәselege Serikjan Bilәshting qanshalyqty qatysy bar degen zandy súraq tuyndary anyq. Biz ony Batys elderining Serikjan Bilәshti qorghauynan-aq kóruimizge bolady. Sayragýldi Norvegiya memleketining óz qorghauyna aluy, Serikjan Bilәshti Nobeli syilyghyna úsynudyng astarynda da onyng osy baylanysy jatyr. Mening vatsabyma kelgen avtory belgisiz maqalada onyng Batys elderimen aradaghy baylanysyn qalyptastyrghan Ómirhan Altyn ekendigi túspaldap bolsa da aitylady: «belgisizden by shyqqan» últshyl qaharmandardyng artynda ózderin demokrat sanaytyn últshyl qytay ókimeti túrghan joq pa? Sebebi: Qazaqstandaghy aighayshyl toptyng jýiesin, kýresu tehnologiyasyn jasap berip otyrghan. Bir sózben aitqanda iydeyalogy bolyp otyrghan germaniyalyq qazaqtyng artyndaghy qarjy kózi Tayvan boluy mýmkin degen boljam bar. Ózi biraz jyl Tayvanda oqyghan, Tayvan qytay últtyq ókimetining diosperasy sanalyp, әrtýrli qarjylandyru, kómek alyp jýrgen toptyng «atajúrttyn» negizgi qoldaushysy boluy kýdikke kýdik qosady. Sol qoldaushynyng Týrkiyadaghy úighyr jetekshilerimen bolghan qarym-qatynasyn, qarjylyq baylanystaryn aldaghy jaghdayda ishkerley bólek zertteuge tura keledi.

Qortyp aitqanda, «atajúrt jastary eriktileri» últy ýshin janyn shýperekke týigen jastardyng albyrt batyrlyq qimylyna emes, aldy-artyn oilastyrghan, Qazaqstandaghy lobissteri bar, art jaghynda qytaydyng qyzyly ma, últshyly ma, qytay sayasatynyng belgisi bar joba boluy әbden mýmkin...». Jalpy búl tújyrymgha alyp-qosatyn joq bolyp kóringenimen, Serikjan Bilәshting Batystyng da mýddesine júmys istep jýrgen adam dep aita alamyz. Olay bolmaghan jaghdayda olardyng oghan kómek qolyn soza qongy ekitalay. Jalpy, Serikjannyng osy elimizding ishki tútastyghyn búzugha baghyttalghan әreketining sony býlikke úlasatyn bolsa, biz syrttan beriletin soqqyny esh eskertusiz alatynymyzgha kýmәndarynyz bolmasyn. «Demokratiyany qorghau», «investitsiyany qorghau» degen syltualardy jeleu etip, elimizge bas salady. Biz ony Liviya memleketining mysalynda kórdik. Memleketting ishindegi qatyghysqa Fransiya memleketining basshysy Sarkozy eshbir eskertusiz aralasyp, Liviyany bombylaugha búiryq berdi. Onyng sony nemen ayaqtalghany әlemge ayan. Osynday jaghday bizding elimizding de basyna týspesin deytin bolsaq onda Serikjan Bilәshting myna arandatu әreketterine tosqauyl qoyylu kerek.

Ókinishke oray, әzirge bәri kerisinshe bolyp túr. Ony tútqyndap, ýy qamaqqa otyrghyzu Serikjan Bilәshting piar kompaniyasyna ainaldy. Qoldan «geroy» jasadyq. Sottaghy sóilegen әrbir sózi onyng abyroyyn kóterdi. Nelikten ekeni belgisiz, prokurorlar da, sot ta ózderining dәrmensizdigin kórsetti. Shyndyghynda ol sonshalyqty kýnәsiz jan ba? Joq! Mәsele onyng artynda elimizde býlikting shyqanyna mýdelli, yqpaldy toptyng túrghandyghynda bolyp túr. Egerde onday senetini bolmasa, Serikjan Bilәshting sotta olay sóileui mýmkin emes bolatyn. Al, búl mәselege mәn berip jatqan eshkim joq siyaqty.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz

72 pikir