Seysenbi, 25 Qantar 2022
46 - sóz 3265 4 pikir 1 Tamyz, 2019 saghat 11:54

Senzuradan ótken Alashshyl shygharma

Maqardyng týsi
Álihan Bókeyhanúlynyng Vladimir Korolenkodan tәrjimalaghan «Maqardyng týsi» atty audarmasy bar. Keremet tuyndy! Shygharmanyng basy ózining ata - saltynan, tilinen ajyrap qalghan Maqar atty mújyqtyng qily ómirin suretteuden bastalady. «Qúday-au, osynday ómir bola ma eken?» - dep mas bolghan kýiinde jylaytyn Maqardyng otyryp-túrsa oilaytyny dóngelek nan men kirpish shay ghana. Kýibeng tirlikten sharshaghanda, elden bezip, taugha ketip qalamyn dep te oilaydy. Qu tirligine júbanysh bolghan jalghyz-aq nәrsesi – araq. «Iship alyp, eshtene oilamay, mas bolghangha ne jetsin» - deydi.

Sóitken Maqar kýnderding kýni qúdaydyng astarly beynesi Noyonnyng (qúdaydyn) aldyna baryp kýnәlaryna jauap beredi. Sol uaqytta jaqsylyghy tarazynyng shyrqau biyigine deyin kóterilip, aiyby shynyraugha týsken Maqar o dýniyedegi kýnәharlardyng tóresine ainalady. Tek, aqtalugha sóz bergende, jalghyz balasynan airylyp, kýiikten araqqa bas úrghan beyshara Maqardyng ómirde kórgen qiynshylyghy men oiyna kelgenin isteytin әdiletsiz biylikting zymiyan sayasaty, qarapayym halyqqa kórsetken zәbiri aitylghan kezde, baghanaghy Maqardyng kýnәsi dәnektey bolmay qalady. Jalghyz úlynyng ne óli, ne tiri ekenin bilmey ishqúsa bolghan qapaly әkenin, starshyn men oyazdan qorlyq kórgen sorly Maqardyng jan aiqayy Noyonnyng ózin jylatady.

Búl jas jarly-jaqybaylardyng jan jarasyn jetkizgen eki jazushynyng da biylikke qarata aitqan nazy edi. V.Korolenko qarapayym sharualardyng qily taghdyryn bayandau arqyly patsha biyligining әdiletsizdigin aitsa, Á.Bókeyhanúly atalmysh audarma arqyly qazaq dalasynda әdiletsiz biylik kesirinen zardap shekken qarapayym halyqtyng mún-zaryn sóz qylady. Esh jerden әdilet tappaghan beyshara Maqargha Noyon qúdaydyng «Toqta, baraksan!(beyshara) Sen jerde emessin... Múnda, saghan da әdildik tabylady...» - degen sózderi arqyly eki avtor da «qarapayym halyq әdiletin ólgende ghana tabar ma eken?» degen saualdaryn tastaydy.

Shygharmanyng kórkemdik ereksheligi – keyipkerleri airyqsha, әsirese jaghymdy beynesi joq. Sebebi, bas keyipker Maqar auylda araqtan bas almaghan beyshara sharua. Onyng sózinde de, isinde de mәdeniyettin, ónegening úshqyny joq. Biraq, sol daraqylyq pen әdepsizdikke Maqardy aiyptay alamyz ba? Shygharmadaghy Maqardyng «Men kinәlimin be? Tughanymnan bir adamnan «Maqarjan» degen bir auyz jyly sóz estip kórgem joq. Tәlim-tәrbie beretin ústazdyng da aldyn kórmedim. Bar kórgenim azapty qara júmys pen oyaz, starshyndardyng dóreki búiryqtary ghana» - degen sózderi oqyrmandy biraz oigha qaldyrary anyq. Rasymen de, qara júmys pen dórekilikten basqa týk kórmegen adam qaytip mәdeniyetti bolmaq, hat tanymaytyn sauatsyz adam qaytip bilimge úmtylmaq, adam bolyp tirlik qylayyn dep, adal enbekpen tirlik qylghan kýnning ózinde bay-manaptar kelip, qanap, jalghyz úlyn biylik soghysqa alyp ketip, ózin qara júmysqa jekse, adam azbaghanda qaytpek? Maqardyng sózi qiyanattan zar jútqan halyqtyng jan jarasyn oqyrmangha keremet jetkizedi. Jeksúryn adam bolyp tumaydy, qogham adamdy jeksúryn qylady eken. Búghan Maqardyng taghdyry dәlel. «Men bala kezimde osynday araqtan bas almaytyn beyshara bolamyn dep oilap pa edim?» - dep zar jylaghan Maqardyng sózi ashy da bolsa shyndyq. Keyde, qarapayym júrttyng qarabayyrlyghyn mineytin qogham ókilderi bolady. Alayda, týptep kelgende adam balasynyng bar taghdyryn jasap shygharatyn sol qoghamnyng ózi emes pe? Áytpegende, tughanynan tamaghy toq, kóilegi kók, bilimi jetik, tәrbiyesi tolyq bolsa, qoghamdaghy Maqarlar osynday bolar ma edi degen saual tuyndaydy. Jýrek týkpirinde saqtalghan ýmit otyn qayta mazdatatyn búl shygharmagha jazylghan taldau maqalamyzdyng tolyq núsqasy «Jas Alash» gazetining 22 mamyrdaghy 39-sanynda tolyq jariyalanghan.

«Maqardyng týsi» atty audarmanyng taghy bir ereksheligi, shygharmada Sibirge aidalghan sayasy qughyndaghy keyipkerlerding de qiyn, auyr jaghdayda ómir sýrip jatqany bayandalady. Biri tósekte jatsa, endi biri qozghalmastan otqa qarap otyrghan kónilsiz ýidegi bóten adamdardy ómirding qay qúiyny qauyrsynday úshyryp, osy qiyr shetke әkelgeni Maqargha qyzyqsyz. Alayda, oqyrman ýshin jay ghana qyzyqty emes, manyzdy. Sebebi, Sibir ózining múz qúshaghynda talay arystardy, jazushylar men sayasy qayratkerlerdi bauyryna basqan edi.

Qarlyghash Áubәkirovanyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7770