Seysenbi, 11 Mamyr 2021
Bilgenge marjan 6233 4 pikir 1 Tamyz, 2019 saghat 10:39

Dala Qúnanbayy

Úly Abaydy úlyqtaghanda, onyng әkesi - Qúnanbaydyng el tarihyndaghy enbegin úmytpauymyz qajet. Ol - Semeyde ghana emes, tútas qazaq tarihynda óz orny bar túlgha. Ony halqymyz jaqsy biledi, qadir tútady.

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev

Tarihy túlgha, bi, agha súltan, zamanynyng kórnekti qayratkeri Qúnanbay Óskenbayúly turaly sózimizdi bastamas búryn abaytanu ilimining negizin salushy Múhtar Áuezovting myna sózderine toqtalayyq: «Qúnanbaydyng kim ekenin bilmesek, Abaydyng kim bolghanyn bilu qiyn, búlar zamannyng tuyndysy...».

Qarqaraly duanynyng bolysy bolghan Qúnanbay Óskenbayúlyn alghash kezdeskennen, onyng tabighatynan oishyldyq pen kemengerliktin, taza aqyldyng iyesi ekenin birden bayqaghan polyaktyng belgili demokraty Adolif Yanushkevichten bastap ol jayly birshama derekter bizge jetti. Onyng saparnamalyq kýndeliginde: «Qúnanbay ónirge aty jayylghan adam, qarapayym qazaqtyng balasy. Ghajayyp aqyl-es jәne jýirik tilding iyesi. Isker, atalastarynyng iygiligi turaly qam jeydi, dala zandary men Qúran qaghidalarynyng jetik bilgiri, qazaqtargha qatysty reseylik jarghylardy bes sausaghynday biledi, qara qyldy qaq jarghan biy jәne ónegeli músylman. Júrt payghambarday syilaydy. Odan aqyl súraugha jas ta, kәri de, kedey de, bay da shalghay auyldardan kelip jatady. Tobyqty ruynyng senimine ie bolyp, bolystyqqa saylanghan…, әdiletsizdik pen dәulettilerding zorlyghyna qarsy qalqan bolghan».  

Qúnanbay Óskenbayúly - óz zamanynda da, tarihymyzdy búrmalaghan kommunistik tanymdaghy kenes ókimeti kezinde de, tәuelsizdik alghan jyldary da qyzyghushylyqta túrghan dara túlgha. Onyng ghúmyrnamasy turaly aitqanda eng birinshi negizge alynatyn materialdar - zamandastary men tuystyq ainalasy ókilderining estelikteri ekendigi dausyz. Qúrbanghaly Halidtyng «Tauarih Hamsasy», Árham Ysqaqovtyng «Abaydyng ómir joly», Turaghúldyng «Ákem Abay turaly» esteligi, Kókbay aqynnyng jazghandary, Árham Ysqaqov pen Niyazbek Aldajarovtyng shejireleri, әsirese Ahat Shәkәrimúlynyng «Qúnanbay turaly» jәne «Mening әkem, halyq úly – Shәkәrim» estelikteri Qúnanbay jónindegi alghashqy derek kózderi. M.Áuezovting enbekteri, ghalymnyng arhiyvinde kezdesetin jazbalar jәne «Abay joly» roman-epopeyasyndaghy oqighalar dara túlgha turaly kóptegen mәlimetterdi beredi.

Qúnanbay Óskenbayúlynyng ómirbayanyna qatysty kelesi bir bay derek kózi - arhiv qújattary. Omby memlekettik tarihy arhiyvinde saqtalghan Qúnanbaydyn, Maybasardyng qylmysty isi jónindegi derekteri Mәskeuding әskeriy-tarih arhiyvinde saqtalghan derekter; Peterburgtegi yustisiya ministrligine Qúnanbay jóninde kelip týsken jazbalar; Semey әskeriy-gubernatory jazbalary; Orystyng Geografiyalyq qoghamy arhivterindegi, kitaphanalardaghy, ghalymdardyng jeke arhivterindegi saqtalghan jazbalar; Abay Qúnanbaev jayyndaghy derekter ishinen Qúnanbay turasynda kezdesetin jazbalar; Qazaqstannyn, Ombynyn, Peterburgtyn, Mәskeuding arhivterindegi Tobyqty elining jay-kýii bayandalatyn derekterdegi Qúnanbay turaly jazbalar.

Kórsetilgen derek kózderi Abay qoryq-múrajayynyng qoryna әr jyldary jinaqtalyp, ghylymy ainalymgha kirgen bolatyn. Qúnanbay jayly izdenis jasaushylargha Abay muzeyindegi derek qory molynsha kómek bereri anyq.

Ahat Shәkәrimúly: «Qúnanbaydyng denesi óte symbatty, tolyq, boyy zor, jýzi núrly, bota kóz, mandayly, qyr múryn, súlu bolghan. Balghyn zor denesi – baluandyqqa, ótkir kózi – erlikke, basy – aqyldylyqqa sәikestene bitken»,- dep jazady.

Qúnanbay jastayynan ózdiginen oqyp, shaghatay tilin mengerip, týrikshe jaza da bilgen. Keyin zamanynyng talabyna say orys tilin de barynsha mengerip,  qara jayau bolmaghan degen de derekter kezdesedi.

Zerek, alghyr, óte úghymtal, sonymen qatar qatal, pysyq, eti tiri Qúnanbay jastayynan ózindik qasiyetterimen kózge týsip ósedi. Atasy Yrghyzbay siyaqty 15 jasynan bastap kýreske týsip, el arasyndaghy ózi shamalas baluan degenderdi jyghyp, baluan atanghan. Kókirek kózi ashyq, әri batyl Qúnanbay әuel bastan nayza ústap, batyrlyq pen baluandyqtyng maydanyna qatar bel sheshe kiredi. Aytuly úrystarda da qorqyp-qaymyqpastan bir shetinen týre tiyip, myqty, er, nayzager atanady. «... odan shyghyp, sózge, sheshendikke, biylikke aralasyp, aitqysh, ótkir tildi, alghyr ekendigin kórsetedi»,- deydi Jiyrenshiyn.

Mine, jastayynan baluan, nayzager bolghan, qatal da әdildigimen erekshelengen Qúnanbay Óskenbaydyng tәrbiyesimen el biyligine aralasyp, әke múrasy, ata tizginin ústaydy. 20-25 jastaghy Qúnanbaydyng Tobyqty eli qonystaghan Shynghys tauynyng ishi-syrtyn qalay qorghap-qorghashtap janúshyrghanyn arhiv derekteri, M.Áuezov jazbalary, abaytanushy ghalymdardyng enbekteri aighaqtaydy.

Jastayynan әkesining janynda jýrip el biyleu isine aralasyp jón-josyq kórip qalghan Qúnanbay biylik júmysyn tez iygerip ilgeri alyp ketedi. Onyng el biyleu әdisteri әkesi Óskenbaydan ereksheleu bolady. Keybir minez, biylik kesimderi әkesinen asyp týsedi. Qaysar, qatal minezdi Qúnanbay әrdayym alghan betinen qaytpaytyn, alysqanyn alyp jyqpay qoymaytyn, jer dauy, jesir dauy, kýn dauy jәne sonday el arasyndaghy dau-janjaldargha biylik aitarda búltarmay, jaltaqtamay biylikti kese-kese batyl aitatyn aduyndy da qatal by bolady. El biyleui 1831 jyly әkesining ornyna Kýshik-Tobyqty bolysynyng starshyndyghyna saylanudan bastalady. Osydan 1856 jylgha deyin biylik tizginin qolynan shygharmaghan.

  • 1844 jyly 30 shildede – Kýshik-Tobyqty bolysynyng upraviyteli bolyp saylanady.
  • 1846 jyly 11 mausymda Kenesary Qasymovtyng qozghalysyna qatysty horunjiy ataghy berildi.
  • 1846 jyly general Vishnevskiydin arnayy ekspedisiyasyna qatysady.

Qúnanbay óz zamanynda bilim beru isine de erekshe mәn bergen. «Eski tam» degen jerde mektep ashyp, onda oryssha sauatty Ghabithan Ghabdynazarúly degen noghaydy múghalim etip taghayyndaydy. Sóitip, óz balalary men rulastarynyng balalaryn oqyta bastaydy. Óz balalary Qúdayberdi, Tәnirberdi, Abay (Ibrahiym), Ysqaq, Ospan, Haliollalar alghashqy sauatyn osy mektepten ashqan.

1847 jyly bir top el basshylary Omby general-gubernatoryna baryp, Qarqaraly músylmandary ýshin meshit salugha rúqsat súraghan. Akt jasap, qol qoishy 16 adam bolghan. Onyng ishinde myna adamdar bar:

  1. Áyteke-Sarym bolysy – Janqútty Botantaev
  2. Núrbiyke-Shanshar bolysy – Tәtimbet Qazanghapov
  3. Kәrsón-Kerney bolysy – Esbergen Sadyrbaev
  4. Kýshik Tobyqty bolysy – Horunjiy Qúnanbay Óskenbaev t.b.

Meshit salugha rúqsat sol jyly alynghanmen 1851 jyly Qúnanbay Óskenbayúly Qarqaraly duanyna agha súltan bolyp taghayyndalghan song meshitting salynuyn úiymdastyrghan. «Osy meshitke birinshi imam Hasan Sayfulla úly Sarytaulyq taghayyndalghan edi...», - dep jazady Qúrbanghaly Haliyd. Búl meshit músylmandardyng diny ortalyghy bolyp kóp jyldar qyzmet etti. Meshit ashylghannan bastap, Kenes ýkimeti ornaghangha deyin halyqqa qyz­met kórsetip, tarihy oryndardyng biri retinde músylman qauymnyng uaghyz-nasihat aityp, әdeptilik, әdet-ghúryp pen dindi qatar jetektep kelgen qasiyetti orny bolghan. Qazirgi tanda da osy meshit imandylyq pen adamgershilikting úitqysyna ainalyp otyr.

Qúnanbay óz elin otarshylyqqa, eginshilikke ýiretu maqsatynda, el arasyn jaylaghan apat-sheshekke qarsy egin júmysyn jýrgizuge, kedey jataqtargha zeket-jәrdem jiyp, bólip, berip kómektesuge niyet etken alghashqy qyzmetteri de arhiv qaghazdarynda kórinis berip otyrady. Sonymen qatar:

  • 1850 jyly el arasynda joqshylyq jaylap, qayyrshy-ashtar kóbeyip ketkende zeket-jәrdem jighyzghan;
  • 1851 jyly Batys-Sibir general-gubernatoryna hat jazyp, Qaraghayly degen jerge kedey-jataqtardy ornalastyryp, olardy eginshilik kәsippen shúghyldandyru ýshin rúqsat súrap alghan;
  • 1850 jyly әr bolystan bir úl baladan jinap alyp, sheshek auruyna qarsy egu oquyna jibergen;
  • Ombydaghy Batys-Sibir әskeriy-gubernatory úiymdastyrghan jinalystargha qatysyp jýrgen. Tәttimbet Qazanghapovpen birge qatysqan degen derekter bar.

Qúnanbay 1849-1853 jyldary Qarqaraly okrugining agha súltandyghyna saylanady. Qarqaraly okrugi 1824 - 1868 jyldar aralyghynda qúrylghan 8 okrugting ishindegi eng ýlkeni. Okrugting ashylu qarsanynda onyng qúramynda 20 000 asa shanyraq jәne 80 000 asa halyq bolady. Keyin, yaghny 1868 jyly Qarqaraly Semey oblysynyng qúramyndaghy uezdik qala bolyp bekitiledi.

Qúrbanghaly Halid «Tauarih Hamsa» kitabynda: «...Qúsbek alynghan song ornyna Tobyqty Qúnanbay myrza Óskenbay úly 1849, yaky 50 jyly agha súltandyqqa saylandy. Múnan búryn agha súltandar bolar-keter bolyp ótken bolsa, búl saylanysymen, sol jyly-aq meshit saldyryp, qúrbandyq shalyp resmy ashty. Onyng tәuir-aq әdilettiligi men jomarttyghy da bar edi, alayda keshikpey jaqyndarymen bir daushargha kiyligip qaqtyghys bolyp, 1855 jyldary ornynan týsti. Qúnanbay ornynan alynghan son, tobyqtynyng kóbi Semeyge qarap ketti», - deydi.  IYsi Saryarqagha ataghy keng taraghan, qaradan shyghyp han atanghan, qarapayym qazaqtardyng arasynan jaryp shyghyp, Qarqaraly duanyna agha súltan bolghany Qúnanbay Óskenbayúlynyng qazaq tarihyndaghy kórnekti túlghalardyng biri bolghanyn dәleldeydi.

Agha súltan Qúnanbay Óskenbayúlynyng atyn ýsh jýzge әigili etken is – 1851 jyly shilde aiynda Arghyn ishinde Qambar ruy jaylaghan Kókjaydaq degen jerde әkesi Óskenbaygha bergen úly dýbir as. Óskenbay by 1850 jyly 72 jasynda qaytys bolady. «Qúnanbay әkesine bergen asty Shynghystauda emes, jer ortasy Qarqaraly, Kókshetaugha tayau ken, alqap, jazyq jerde ótkizedi. Búl asqa qalyng Arghynnyng jeti momyn, bes meyram rularyn, qosymsha Uaq, Kerey, Nayman ghana emes,  Kishi jýz, Úly jýzding de bay baghlandaryn shaqyrady. Búl as búrynghy, songhy astardyng eng irisi bolady», - dep jazady Á.Jiyrenshin «Aqynnyng ómiri» atty maqalasynda.

Asyna Óskenbaydyng el jinaldy,

Bas qosyp ýsh jýz birdey múnarlandy.

Boyynda Qarqaraly, Qu, Ereymen,

Myng san qol bútsha shógip jatyp aldy

Qaynaghan qybyr-qybyr qúrttay bolyp,

Saryarqa mal men basqa ketti tolyp.

Tenizdey jer qayysqan kelgen jangha,

Túmanday shang tozany kókti sholyp. (I.Jansýgirov)

Osy astyng úly dýbir as bolghany turaly sol asqa qatysqan Balta aqynnyng Qúnanbaygha aitqany:

Ýsh jýzdi jiyp as berdin,

Kelistirip sәikesin.

Arghyndy týgel biyledin,

Alshysy men tәikesin, -

degen óleni dәlel.

Qúnanbay Óskenbayúly 1874-75 jyldary qajylyq jolmen Mekkege barghan. «Qúnanbay el basqaru júmysyn balalaryna qaldyryp, ózi taghat, ghibadat, oraza, namazgha boy úryp ýiine otyryp qaldy dep jogharyda jazghan edik. Endi ol kisi jetpis bir jasqa kelgende barlyq balalaryn jinap alyp: «Qaghybatolla, qúday ýiine – Mekkege baryp tauap qyp qaytayyn dap edim», - dep aqyldasady. Oghan balalary qarsy bolmaydy. Kóp mal satyp, jetkilikti qarajat jinap berisedi.

Abay ózi basqaryp Mekke jaqtyng jolyn, jónin jazyp berip jәne auyzsha úqtyryp jiberedi. Ol kýnde jol qatynasady óte qiyn, Semeyden at-arbamen shyghyp Qarqaralygha soghyp, odan Omby qalasyna baryp poezgha minip, Qara tenizden parohodqa otyryp kóp mihnat kórip bir aidan asqanda Mekke qalasyna jetedi», - dep jazady Árham Kәkitayúly esteliginde.

1911 jyly jaryq kórgen «Týrik, qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresinde» Shәkәrim Qúdayberdiúly: «1874 jyly qajygha barghanynda qazaq qajylary týsetúghyn Mekede bir tәkiyә, yaghny ýy satyp alyp, qúdayy qylyp edi. Osy kýnde kishi tәkiә dep ataydy. Marqúm qajynyng din turaly qylghan isterin týgel aityp, búl kitapshagha sighyza almaspyn, qazaq ishinde atyn ýsh jýzding qazaghy týgel biletúghyn orny bar edi. Biraq búl kýnde ertegi sóz syqyldanyp úmytylghan shyghar», - deydi.

M.Áuezov jazbalarynan: «Sonymen qajygha baryp, qajydan qaytyp kelgen son, 8-9 jyl ómirin ylghy din jolyndaghy qúlshylyqpen ótkizgen. Búl jyldardaghy ómiri ózining jaratylysynda boyna bitken qattylyq, beriktigining belgisimen erekshe kýide ótken. Mekeden kelgen song «dýnie sózin sóilemeymin» dep, eshbir janmen til qatpay qoyyp, onasha ýide shymyldyqtyng ishinde jalghyz otyryp, qúdaygha qúlshylyq qyluda bolghan... Osymen Qúnanbay 1886 jyly 82 jasynda qaytys bolghan», - dep jazady.

Qúnanbay Óskenbayúly ózining qystauy Kishi Aqshoqyda jerlendi.

El arasynda Qúnanbay aitty degen naqyl sózder keng taralghan, onyng el arasyndaghy bedelin jyr etken Balta, Quanyshbay siyaqty aqyndardyng ólen-jyrlary bar.

Abayday kemenger túlghanyng әkesi Qúnanbay Óskenbayúlynyng últtyq ruhaniyatymyzdan, tarihymyzdan alatyn orny erekshe.  Preziydentimiz aitqanday Qúnanbaydy tolyq tanyp-bilu baydy da múqiyat oqyp-zertteuimizge septigin tiygizedi.

Jandos Áubәkir,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Abai.kz

4 pikir