Senbi, 28 Qantar 2023
Alystaghy bauyrym 16450 261 pikir 11 Shilde, 2019 saghat 13:12

Qaraqalpaq jazushylarynyng hali mýshkil (Ýshbu hat)

Redaksiyadan: Jaqynda «Abai.kz» aqparattyq portalynyng elektrondyq poshtasyna tuysqan qaraqalpaq qalamgerlerding janayqayy jazylghan ýshbu hat kelip týsti. Onda Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynyng qazirgi mýshkil hәli turaly egjey-tegjeyli bayandalghan eken. «Bizge qoldau kórsetinizder, bauyrlar» dep jazghan Seydin Ámirlan myrzanyng maqalasyn qaz-qalpynda jariyalaudy jón kórdik.


Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy ashylghan 1932 jyldan beri búrynghy Odaq kólemindegi respublikalar arasynda ózine layyqty ornyna ie bolghan shygharmashylar úiymy. Sebebi, búl úiym – (odan aldynghy aqsaqaldardy aitpaghanda) jankeshti qalamger, qaraqalpaq halqynyng ardaqty túlghalarynyng biri Ámet Shamúratovtan bastap, jaqyn onjyldyqta aramyzdan ótken týrki dýniyesining asa kórnekti ókilderining biri, aqyn Ibrayym Yusupov pen ataqty prozaiyk, qaraqalpaqtyng enseli túlghasy, qarymdy qalamger Tólepbergen Qayypbergenov basqarghan kezderde de barsha  qúrmetteytin, ziyalylar bas qosatyn qadirmendi úiymdardyng biri boldy.

Tólepbergen aghadan keyin «uaqytsha osy úiymgha basshylyq etken» Orazbay Ábdirahmanovtyng kezinde de QJO (Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy) óz bedelinen aiyrylghan joq. QJO ýshin  kezinde KSRO-gha tanymal bolghan jalyndy jurnalist, belgili jazushy Orazbay Ábdirahmanovtyng etken enbekteri orasan zor.

Tólepbergen aghanyng ornyna, sonyn ala óz qatar-qúrbylary arasynda әrtýrli laqap attary bar, al әdeby esimi boyynsha «Kenes Kәrimtekli», resmy aty-jóni Kenes Kәrimov degen sayasatshysymaq kelgeli beri Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghyndaghy jaghday kýrt ózgere bastaghany shygharmashylyq adamdary men Odaq mýshelerining alandaushylyghyna sebep boluda. ÓITKENI:

Birinshiden, K.Kәrimov – aqyn-jazushylar arasynda túlgha retinde tanylmaghan әri moyyndalmaghan (búryn-sondy búl kiyeli úiymdy tek qana kórnekti túlghalar basqaryp kelgeni belgili);

Ekinshiden, qay jerde istese de, qoghamgha jaqsylyq jasamaghan, tek mansap oryndyghyn oilaghan, sayasy nauqandarda kózge týsuge tyrysqan jәne әleuetti toptyng arqasynda ghana songhy lauazymyn iyelengen;

Ýshinshiden, tek Tashkentke jәne sayasy qoldaushylaryna ózining syrtkózge qoyday juas kórinetin týrimen únay bilgeni ýshin qazirgi lauazymyn kópten beri qoldan shygharmay kele jatqan mansap qarauyly;

Tórtinshiden, ol – óz uaqytynda Ózbekstan Jazushylar odaghymen bir kezende ashylghan «Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy» úiymynyng atauyn «Ózbekstan Jazushylar odaghynyng Qaraqalpaqstan bólimi» etip ózgertuge keliskenderding biri (Baghymyzgha oray, bastapqy atau Orazbay Ábdirahmanovtyng kýreskerligi nәtiyjesinde saqtalyp qalghany Odaq mýshelerine belgili jәit);

Besinshiden, búrynghy Jurnalister odaghy qaytadan ashylghanda ony da basqarghan jәne «Ózbekstan Jurnalisteri shygharmashylyq úiymynyng Qaraqalpaqstan bólimi» etip qayta rәsimdeuge atsalysqan (búrynghy atymen ashugha jýregi daualamaghan), oghan basshylyq etken әri ony da eshkim bilmeytin óli úiymgha ainaldyrghan tabansyz basshy;

Altynshydan,  K.Kәrimov ózi basqarghan songhy on segiz jyl ishinde  Jazushylar odaghyna jana mýsheler qabyldauda óte-móte әbes, ersi tirlikterge jol qoyyp kelgen. Mәselen, halyq tuyndylaryna ózinshe avtor bolyp, ghasyrlar boyy qalyptasqan halyq maqaldarynyng úiqasyn búzyp, qara sózge ainaldyryp jibergen, sony kitap etip shygharghan, qaraqalpaq tilinde jaza almaytyn ishki ister salasynyng bir qyzmetkeri jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldaghan. Tipti, birde-bir kitaby shyqpay túryp mýshe bolghan әuesqoy qalam iyeleri de bar! [Negizinde, mýshelikke eng kem degende, eki kitaby shyqqan, baspasózde tanylghan, qoghamda moyyndalghan shygharmashylyq iyeleri alynuy tiyis. Nemese әdebiyet synshylary, osy salagha qatysty zertteu jýrgizushiler, al basqalar emes! Odaqqa mýshe bolugha qayta-qayta qújat dayyndap, qatynay-qatynay tabany tozghan, birneshe kitaby jaryq kórgen, elge tanymal qalamgerler әli jýr! Sebebi, olardyng qoldaushysy joq! Biz búl jerde anausynyng da, mynausynyng da atyn atamay otyrmyz. Búl jalpy óz aldyna talqylaudy qajet etetin mәselening biri];

Jetinshiden, (osy kisi basqarghannan bastap) birneshe belgili qalamger memlekettik ataqtargha úsynylghan, biraq olar emes,  K.Kәrimovten ýstem bolghan jәne ony qoldaghan, ol qoldaghan Odaq mýsheleri ghana ataq alghan. Taghy bir qyzyghy, búl kisining ózi sonsha ataghy bolsa da: shәinekting qaqpaghy men vazelinning qútysynan basqa ónirge taghatyn temir-tersekting bәrin alsa da, syilyq, marapatqa toymaydy eken [Ol syilyqtarynyng bәrin mansap oryndyghynda otyryp alghan]. K.Kәrimov әr jyly tek ózin eki-ýsh mәrte joghary ataqtargha úsynyp kelgen. Biyldyng ózinde ýsh mәrte úsyndy! Al, Jazushylar odaghy mýsheri arasyndaghy jasy egde, el qamyn oilaghan belsendi aqyn-jazushylardyng ataq aluyna yqylas tanytpaghan. Yaghni, tiyisti oryndar aldynda olardy qorghay almaghan, enbegin baghalaudy qiyalyna da keltirmegen. Zady, ol ózinen basqany tipti oilamaydy, oilamaghan da! Asyly, әrbir sala basshysy qaramaghyndaghylar taghdyryna jauapty emes pe?

Segizinshiden, Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy qazir quyrshaq úiym sanatynda… Odaq basshylyghy aldyna qoyylghan manyzdy mәseleler sheshimin tappay qalyp kete beredi.  Ol Tóragha bolghannan beri jazushylardyng jalpy jinalystary (tek birneshe yqpaldy adamdardyng bas qosuymen) jasyryn ótip kelgen nemese qaghaz jýzinde ghana ótken. Sol sebepti, Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynyng bedeldi mýsheleri, halyq tanityn qalamgerler Odaqqa bas súghudan qalghan. Cez nemese Qúryltay ótkizu mәselesi mýlde úmytylghan. Jaqynda dayyndalghan jana redaksiyadaghy Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynyng Jarghysy da eshkimge kórsetilmey, qabyldanghan;

Toghyzynshydan, Tóraghanyng úiymdastyra almauy sebebinen, Ýkimet qaulysymen ashylghan Odaq qasyndaghy «Dóretiyўshiliyk» qory (qaraqalpaqsha: «Shygharmashylyq») jabylyp qalghan, al qazirgi «Ijod» (ózbekshe: «Shygharmashylyq») qorynyng ónirlik bólimi – Tóraghanyng jekemenshik qoryna ainalghan! Olay deytinimiz, ol Qordy óz qolynda ústau ýshin: 9 ay boyy qayta-qayta arasyna týsip, әri әrtýrli iske júmsap otyrghan jýgirdegi Biysenbay Bekmúratovty qorgha bastyq etip, júmysyn qúpiya jýrgizudi bastap jiberdi. Qorgha maman etip balasy Quat Kәrimovty, al esepshi etip – Odaqtyng bas esepshisi (óz adamy) Zinatdin Seytmúratovty qoyyp otyr;

Onynshydan, memleket tarapynan nesheme qaulylar qabyldanyp, birneshe bastama kóterilgen bolsa da: K.Kәrimov syrtqy әdeby baylanystar mәselesine selqos qarap otyr. Mәselen, byltyr Preziydent tapsyrmasymen bizge eng jaqyn ónir bolghan Qazaqstannyng Aqtóbe oblysymen әdebiy-mәdeny jәne ekonomikalyq baylanyslar boyynsha kelisim-sharttar jasaldy, Memorandumgha qol qoyyldy. Solay bola túra, Tóraghamyz dýniyeden erte ótken daryndy aqyn Ótejan Nurghaliyevting Aqtóbe oblysynda ótkizilgen 80 jyldyq mereytoyyna Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy mýshelerining óz esebinen baryp qatysuyna da qúlyq tanytpady. Bayandamalarymyzdy úsynsaq ta ózimiz bara almay, úyatty bolyp qala berdik. Búl bir ghana mysal, múnday jәitter tipti kóp-aq;

On birinshiden, Tóraghanyng nemqúraylylyghy sebebinen Ýkimet tarapynan bekitilgen tizimdegi kóptegen mereytoylar men sharalar ótkizilmey qalyp jatyr. Ótkizilgen sharalar da Odaqtyng bastamasymen emes, al mereytoy iyelerining úl-qyzdary, búryn birge istegen újymy tarapynan úiymdastyrylghan. Olardyng 2012 jyldan qazirge deyingi tolyq tizimi qolymyzda. Ótken jyly Preziydent Abay shygharmalaryn nasihattau boyynsha da qauly qabyldady. Biz Halyqaralyq «Abay» klubynyng resmy ókili retinde Abay shygharmalaryn qaytadan baspadan shygharudy úsynys etkenimizde, ony kózimizshe qoldaghanday boldy da, sonynan tym-tyrys qaldy. Ol bylay túrsyn, osy kezge deyin Berdaq aqynnyng akademiyalyq basylymyn әzirleu jóninde qanshama pikirler aitylyp, ol boyynsha shyqqan jinaqtargha syn bildirilip jatsa da bir mylq etpes sirә?!;

On ekinshiden, K.Kәrimov Odaqty basqarghan kezende negizgi mәselelerdi qaraudyng ornyna, mýsheler turaly, qyzmetkerler jayly únamsyz materialdar jinaumen  ainalysty. Eng soraqysy, búrynghy Preziydentting kezinde ziyalylargha jasalghan arandatushylyq әreketter búl kisining qyzmetimen әli de óris aluda. Biz sonyng búryn da, qazir de zardabyn tartyp otyrghandardyn, teperish kórgenderding birimiz. Búl kisining sybaylastarynyng kim ekendigi de bizge attyng qasqasynday belgili. Múny Odaq mýsheleri de óte jaqsy biledi.

Endi negizgi mәselege ótsek, biz ózimiz kelgennen bergi (2018 jyldyng qantar aiynyng ekinshi jarymy) anyq bilgen ishki jaghdaylar jayly Sizderdi  habardar etpekshimiz:

– Bizge deyin, әdeby kenesshi lauazymynda Joldasbay Tәjetdinov degen kisi istegen. Sonymen birge, Odaqqa mýlde janaspaytyn Fatima Abduraimova degen kelinshek te jalaqy alyp otyrghan. Ózi orta bilimdi jәne Odaq mýshesi bolmaghan F.Abduraimova qalaysha osynday qyzmette bolyp, búl  úiymnyng esebinen jalaqy alyp kelgeni tandandyrmay qoymaydy. Negizi, ol basqa jerde júmys isteydi, Odaqqa tek jalaqy alatyn kezde ghana keledi. Ózim de búl jaghdaydy birneshe mәrte kózimmen kórdim, ózgeler de múny óte jaqsy biledi.  F.Abduraimova qaraqalpaqsha jazyp ta, sóilep te bilmeydi. Tipti, ózbek әdeby tilinde de sóiley almaydy. Orysshany ghoy, týk qaqpaydy! Sóitsek, búl kelinshek – Tóraghanyng syrlas, tabaqtas dosynyng qazirgi әieli eken!..

 

Joldasbay Tәjetdinov degen kisi qaraqalpaqtyng mandayyna bitken jalghyz әdeby basylymy – «Ámiyўdәriya» jurnalynyng jartysyn ózbekshe shygharudy úsynghan qalamger. Óz uaqytynda búl mәsele baspasózde de jaryq kórgen [«Aydyn jol» gazeti. – Qazaqstan: Aqtau, 2008, -№2]. Onsyz da qaraqalpaq tilindegi basylymdardyng basym kópshiligining jartysy ózbek tilinde shyghady. Tashkentten sonsha ózbekshe basylymdar shyghyp túrghanda, qaraqalpaq gazet-jurnaldary tiline jәne ózbekshe aralastyru qajet pe edi?

Júmys babynda taghy bir andaghanym, negizinde Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynda ýsh adam ghana jazumen shúghyldanady eken.

Birinshisi – Tóragha (K.Kәrimov). Onyng negizgi júmysy – jeke shygharmashylyghy. Tóragha bolghannan keyin songhy jyldardaghy jeti romanyn da osy jerde otyryp jazghan. Sondyqtan, Odaq mýshelerin qabyldaugha, olardyng problemalaryn sheshuge, Jazushylar odaghynda kýn tәrtibindegi manyzdy mәselelerdi talqylaugha uaqyty bolmaghan tәrizdi.

Ekinshisi – jauapty hatshy. Qazirgi kezde osy lauazymdaghy B.Ernazarov negizinen barlyq úiymdastyru júmystaryn alyp barady jәne qújat isterin qazirge deyin jalghyz ózi jýrgizip kelgen.

Ýshinshisi – әdeby kenesshi. Bizden búryn istegen әdeby kenesshi J.Tәjetdinov degen kisi bir-eki hattamagha qol qoyghany bolmasa, onyng dayyndaghan basqa qújattaryn taba almadym. Biz júmysqa kelgende  Tóraghanyng ózi de, jauapty hatshy da ol turaly: «Jókeng – sharshaghan adam, tek әiteuir sýlder bolyp kelip-ketip jýrdi» dedi. Negizinen shygharmashylyqpen ainalysatyn mekemede qolynan jazu-syzu keletin әri is-qaghazdaryn jýrgizuge adam jetispey jatqanda, Tóragha «sharuashylyq mengerushisi» degen shtat birligin engizip, oghan ózining tughan jiyen nemeresi Ámirhan Allahanov degen orta bilimdi jas balany alghan.

«Sharuashylyq mengerushisi» degen shtat engizilgenimen búl mekemede júmys isteu ýshin jetkilikti mýmkindikter joq. Jaghday tek Tóraghanyng ózi jәne bas esepshi ýshyn ghana jasalghan. Hatshy qyzdyng da jaghdayy jaman emes. Aytpaqshy, «Ijod» qory újymy ýshin de jaqsy jaghday jasalghan.

Jeldetkish mәselesi

Jazy súmdyq ystyq bolatyn Qaraqalpaqstanda sәuirden qyrkýiekting sonyna deyin qapyryq kabiynetterde otyryp júmys isteu mýmkin bolmay qalady. Týnimen esik-terezesi jabyq túratyn kabiynetter tanerten  saghat 8-de kelip ashyp qoyghannyng ózinde, salqynday qoymaydy. Sәskeden keyin kýn tipti janyp ketedi.

Tóraghanyng ózi kondisioneri bar keng kabiynette otyryp, múrtynan kýlip otyrady (Búl onyng kәduilgi әdeti). Sol jerde rahattanyp, jeke shygharmashylyghymen ainalysady. Odaq mýsheleri jayly mәlimet jetkizip túratyn tanystary kelgen kezde birneshe saghattap esikti jauyp qoyyp, salqyn kabiynetinde syrly súhbattyng kórigin qyzdyrady.

Esepshi men hatshy qyzdyng da otyrghan kabiynetterinde jeldetkish (ventilyator) bar.

Osy mekemening negizgi jýgin kóterip jýrgen jauapty hatshy men әdeby kenesshi ýshyn múnday jaghday jasalmaghan. Tipti, Odaq kezindegi kishkene ventilyator da joq!..

Kompiuter mәselesi

Negizinen, Tóraghanyng jeke júmystaryn jazatyn hatshy qyzdyng da, esepshining de kompiuteri jana markada.

Basty jazulardy jazatyn – jauapty hatshy men әdeby kenesshi tehnologiyanyng múnday jetistiginen maqúrym.

2018 jyldyng qantarynda júmys bastaghan biz kompiutermen qamtamasyz etudi ótingenimizde, nauryz aiynda istemeytin bir eski kompiuterdi «Qarlyghash» jurnaly redaksiyasynan alyp berdi. Búl kompiuter – jauapty hatshynyng (B.Ernazarovtyn) óz ýiinen әkelip qoyghan eski markadaghy jeke mýlki eken. Ekrany ashylmaytyn kompiuter bizding aldymyzda 1 jyl boyy túrdy. Qaghazdyng barlyghyn týste jәne keshke ýige barghanda, jeke kompiuterimde jazyp әkelip jýrdim. Hatshy – memlekettik tilderdi bilmeytin, orta bilim iyesi bolghandyqtan, bir materialdy ýsh-tórt mәrte qayta jazady.

Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynyng osy hatshysy kezinde jazylghan is-qaghazdaryn kórseniz, qateden kóz túnady!

Bizding qayta-qayta talap ete bergenimizden song printeri joq taghy bir eski kompiuter әkelindi. Ol da jiyi-jii búzylyp qala beredi, sharuashylyq mengerushisi ony jyldam jóndetip bere qoymaydy. Jóndetip әkelgen song endi jaza bastasan, hatshy qyz «Tóraghanyng shygharmalaryn jazamyn» dep klaviaturany әketip qalady. (Hatshy qyz – mekemedegi Tóraghadan  keyingi ekinshi «qúday»!).

Tóraghanyng shygharmalary jazylyp jatqan kezde, basqa asyghys qol qoyylugha tiyis qaghazdar onyng aldynda jinalyp qalady. Qolmen jazylatyn qaghazdar jauapty hatshygha tiyesili. Ol kompiuterdi endi ýirenip jatqandyqtan, qolda jazudy ynghayly sanaydy.

Hatshy qyzdyng shala sauattylyghy sebebinen, B.Ernazarov qúrastyrghan «Qaraqalpaq balalar әdebiyaty antologiyasy» jinaghyn bastan-ayaq ýidegi óz kompiuterimde jazyp  shyqtym. Ol da ýsh mәrte ózgertildi. Birinshi mәrte ony kirill alfaviytinde terdim. Sóitip, ony qayta terip shyqqanymda, K.Kәrimov poeziya menen prozany bóludi tapsyryp, ony taghy da júmys qyldym. 2016 jyly alfavit ózgerip, jana alfavit boyynsha kitapty qaytadan terip shyghu kerek boldy. Baspagha tapsyrylghannan keyin de ol jerde basqasha shriftilerden paydalanuyna baylanysty, jinaqty taghy da ýsh mәrte tekserip shyghugha mәjbýr boldym. Sonyng sebebinen, antologiya 2018 jyly jaryq kórdi, onyng qarjysyn tiyisti oryndarmen kelisip sheshtik jәne tegin istedik. Kompiuterge baylanysty búl bir ghana jaghday.

Kompiuter degennen shyghady, kompiuter búzylyp qalsa, onyng ishindegi qújattardyng joghalyp ketu qaupi bar, solay boldy da! Tóraghadan terrabayt aludy súraghanymyzda, maqúldaghanday boldy. Terrabayt týgil, qyzmetkerlerding barlyghy fleshkamen tolyq qamtamasyz etilmegen eken. Sondyqtan, әrkim óz aqshasyna alugha mәjbýr boldy.

Negizi, janadan alynghan tolyq komplektili kompiuter men noutbuk kabiynettden oryn tappay, Tóraghanyng ýiine «kóship ótken» kórinedi.

Telefon mәselesi

Kompiuterdi aityp otyrmyz-au, búl jerde qyzmet telefony da problema eken. Biz júmysqa kelgenimizden keyin әdeby kenesshi ýshin qyzmet telefony qajettigin aitqanymyzda, Tóragha әperuge uәde berdi. Biraq, uәde 1 jyl 6 aidan song oryndaldy. Oghan deyin qol telefonymyzdan paydalandyq. Bir qyzyghy, әrtýrli jinalystargha, kezdesulerge, mәdeny is-sharalargha shaqyru mәselesimen hatshy emes, jauapty hatshy ainalysyp kelgen.

Odaq – toy-merekening shaqyrushysyna ainalyp qalghan. Áldekim toy berse, Odaqtyng barlyq mýsheleri osy jerden habarlandyrylady. Oghan da az degende eki-ýsh kýn uaqyt ketip, negizgi sharualar óz jónine qalady. Toydyng óz habarshysy, yaghni, shaqyrushysy bolmay ma? Janaza bolsa eken, qaraly shanyraqqa jәrdem retinde kórsetilgen qalys qyzmet bolar edi. Qazir shaqyrushylyq mindeti  – jauapty hatshy men әdeby kenesshining moynyna jýktelgen!

Telefon arqyly habarlasu kóp bolghandyqtan,  úyaly telefonymyzdyng aqshasy tez bitip qala beredi. Keyde jauapty hatshynynng kabiynetindegi telefonnan paydalanugha mәjbýrmiz. Jauapty hatshy: «Kóp sóilese berme, inim, aqshasyn qaltamnan tólep otyrmyn» deydi. Shynymen de, Odaq esebinen jauapty hatshynyng qyzmettik telefony ýshin qarjy bólinbey, óz qaltasynan tólep otyrghan eken. Qabyldau bólmesinde Tóraghany kýtip otyratyn qonaqtar, qalamgerler, jeke sharuasymen kelgender kóp bolghandyqtan, ol jerdegi telefonnan sóilesip túru ynghaysyz. Onyng ýstine Tóragha múndaydy únatpaydy, әr shyqqan sayyn ala kózimen bir qarap ketedi. Bas esepshi bolsa, ornynda bola  bermeydi. Tóraghanyng sharualarymen jýrgen shyghar deymiz de qoyamyz, aptasyna birer kýn ghana tóbe kórsetedi.

Qazirgi kezde tiyisti oryndar bizden ótkizilgen әrbir is-sharanyn  fotosuretterin jiberudi talap etude. Jazushylar odaghyna  bir shtattaghy fotograf kerek nemese bir android telefon qajet. Múnday telefondy Tóragha Odaq  qarjysyna tek ózine ghana alghan.

Internet mәselesi

Tóragha bizge kompiutermen birge, internetti qosyp berudi de uәde etken-di. Óitkeni, bizding qoghamdyq mindetimiz – Halyq qabyldauhanasynyng osy úiymdaghy  ókilimiz. B.Ernazarovtyng bergen kompiuteri eski bolghandyqtan da, internet jyldamdyghy óte tómen. Keyinirek qabyldau bólmesinen shyqqan kompiuterdi alghanymyzdan song internetti jalghatqan edik, biraq odan paydalana almadyq. Tóraghanyng tapsyrmasymen bizge tiyisti jelini jii ýzip qoyady. Bas esepshiden súrasam, ýndemey qútylatyn. Aqyry, «ýnemdep jatyrmyz» deytindi shyghardy. Qajetti is qaghazdardy jiberetin kezde, internet istemey qala beredi. Sóitsek, osy jerde kýni boyy otyratyn Tóraghanyng balasy Quat Karimov, jiyen nemeresi Ámirhan Allahanovtar men hatshy qyz – Mýbәrek Saparbaevalar kóbinese qoly bos bolghandyqtan internetten kino tartyp alyp kóredi eken. Arasynda eden juushy qyz Sayathan Asqarova da solardyng qasynda otyryp kino kóretinin bayqap qaldym. Biraq, internetti paydalanushylar – ana ýsheui! Sondyqtan, Bas esepshi múny aita almay jýrgen eken.

«Onyng ornyna televizor kórse bolady ghoy» dep oilasaq, kitaphana zalyndaghy jas qalamgerler ýshin alynghan ýlken plazmaly televizor әldeqashan Bas esepshining ýiining dualynan oryn alypty!

«Kitap oqysa bolady ghoy» desek, kitaphanada tek eski jurnaldar men eshkim oqymaytyn kitapar qalghan. Basqalarynyng barlyghy Tóraghanyng kabiynetinde jinalyp túr! Keybireulerin kitap dýkenine aparyp, basqa kitaptarmen almastyryp túrghanyn da bayqap qaldyq. Shartty núsqadaghy kitaptar men Odaqqa tiyesili  basylymdar da Tóraghanyng kabiynetinen syrtqa shyqpaydy.

Osy orynda eske salatyn bir mәsele, ótkizilip jatqan kitap aksiyalaryna biz óz aqshamyzgha satyp alynghan kitaptardy aparamyz, al Tóragha Odaq  ýshin shartty núsqada keletin jәne jeke avtorlardyng kitaphana ýshin әkelgen kitaptaryn tapsyryp jýr.

Ájethana mәselesi

Biz basqa problemalargha toqtamay-aq әjethana jaghdayyna kelsek, ol jyl on eki ay boyy birde istep, birde istemeydi. Istese de, onyng kilti Tóraghanyng ózinde nemese hatshy qyzda bolady. Barlyq qyzmetkerlerding әjethanagha shyghu mýmkindigi joq. Sondyqtan, ghimarattan syrtqa shyghyp, әjethana izdeuge mәjbýr bolamyz. Hatshy qyz abalaghan ittey arpyldap túratyn bolghandyqtan, basqalar odan kilt súray almaydy (Hatshy qyzdyng anayy әreketteri Odaqqa kelushiler tarapynan narazylyqqa tap bolyp, bizderge birneshe ret eskertildi).

Auyz su mәselesi

Qazir barsha mekemege arnauly týrde jәne әr aptada, әr kabiynetke tazalanghan su әkelip beretin jeke mekemeler kóp. Mekemelerding barlyghy osynday qyzmet týrinen paydalanyp ýlgerdi. Ásirese, jaz mezgilinde Qaraqalpaqstanda taza auyz su tabu problemasy bar.

Biz bolsaq, Tóraghanyng qabyldau bólmesindegi hatshy qyz paydalanatyn ydysty tútynyp, sol jerden su ishemiz. Ótken jyly hatshy qyzdyng ókpe auruyna shaldyghyp, emdelip jýrgenin bilgen song su izdep kóshe kezip ketetin boldyq.

Kólik mәselesi

Jazushylar odaghynda kópshilik ýshin kólik mәselesi sheshilmegen. Respublika basshylyghy bermekshi bolghan kólikti de Tóragha almaghan kórinedi. Sol sebepti, qala ishindegi, qala syrtyndaghy, respublika aumaghyndaghy barlyq jiyndargha biz de, Odaq mýsheleri de óz aqshamyzgha  baramyz. Jazdyng mynaday ystyq kýnderinde әskery garnizondardaghy kezdesulerge biz taksiymen baryp jýrmiz. Tóragha Odaqqa kelgennen beri birneshe jeke kólik alsa da, memlekettik kóligin bizge mingizgisi joq. Sonyng saldarynan qarjy bar kezde qala ishindegi is-sharalargha qoghamdyq kólikpen, qarjy joq kezde jayau baryp jýrmiz. Sonda qyzmettik mashina Tóraghanyng tek bir ózi ýshin be? Is-saparlar ýshin qarjy da Tóraghadan basqagha tólenbeydi.

Jalpy ishki jaghday osynday bolghan jerde, odaq mýshelerin әleumettik jaqtan qorghau, kitaptaryn shygharu jayly aitpasa da bolady! Búl mәselede qanshama qauly qabyldanghanyna qaramastan, Tóragha sausaghynyng úshyn da qimyldatpay otyr.

Qysqasy, Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy – K.Kәrimtekli esimdi myrzanyng jeke menshigine ainalyp ketip, úiym óz bedelin óte týsirip alghan. Jazushylar әzil týrinde ózbekshelep búl úiymdy «Oilaviy pudrat» deytin boldy. Sondyqtan, Odaq mýshelerinin, qyzmetkerlerding Tóraghadan da, júmys barysynan da kónili  suyghan. Odaq – jalpy aqyn-jazushylardyng emes, shygharmashylardyng emes, ósek-ayanmen shúghyldanatyn jazarmandardyng bas qosatyn ordasyna ainalyp ketken.

2004 jyly «Qaraqalpaqstan Respublikasyna enbegi singen jurnalist», 2013 jyly «Qaraqalpaqstan halyq shayyry» qúrmetti ataqtaryn alghan, 2015 jyly Ózbekstan Respublikasynyng eng joqarghy nagradalarynyng biri «El-ngrt ҳurmati» ordenimen marapattalghan, endi «Ózbekstan qaharmany» bolghysy kelip jýrgen әri Birinshi Preziydentting sýiikti adamy retinde: 2009 jyly Qaraqalpaqstan Respublikasy Joqarghy Kenesining deputaty, 2012-2014 jyldary Ózbekstan Oliy Majliysi senaty mýshesi, 2015 jyly Ózbekstan Respublikasy Preziydentin saylaў boyynsha №1 Qaraqalpaqstan saylau okrugi bastyghy qyzmetin atqarghan, 2017 jyly Qaraqalpaqstan Respublikasy Joqarghy Kenesining Reglament jәne deputattyq ədeptilik məseleleri komissiyasy tóraghasy bolyp saylanghan, sonynan jәne quyrshaq deputat bolghan K.Kәrimov (Kenes Kәrimtekli) myrznyng Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy ýshin etken «enbegi» osynday.

«Halyq qalaulysy» degen mәrtebeli ataqty iyemdenip, Birinshi Preziydentti ózining «myqty tiregi» sanaghan K.Kәrimovtyng qúzyreti keneygenimen, Odaqtyng ishki bazasyn nyghaytugha kýshi jetpegeni – onyng jigersizdigi emes pe? Negizinde ol Odaqty emes, qara basy men bala-shaghasynyng qamyn oilap qana otyr. Múnday Tóraghadan ne ýmit, ne qayyr? Qaraqalpaqstannyng otyzdan asa gazet-jurnaly jabylghanda, ataqty Nókis poligrafkombinaty óz júmysyn toqtatyp, kóptegen basylymdar kórshi Horezm uәlayatynan shyghyp jatqanda júmghan auzyn asha almaghan Tóragha kimdi úshpaqqa shygharady?

Búl kisining eng jaqsy kórgen aghalarynyng biri búghan ózi biletin qolaysyz laqapty da tegin bermegen tәrizdi. Óitkeni, ol bireudi izine erte almaydy, ózi de kóshten qalyp qoyady. Búl – qorqaqtyqtyng basty belgisi. «QARAQALPAQSTAN» degen atty Qaraqalpaqqa alyp bergen, osy atpen respublikanyng negizin salghan Allayar Dosnazarovqa baylanysty ótkizilgen is-sharalargha da qorqaqtyghynan bara almady. Jazushy A.Súltanovtyng «Dóҳmet» («Jala») kinoromany negizinde shygharylghan «El perzenti» atty kitaptyng Qaraózek audanynda ótken tanystyrylymyna da ózi bara almaghan son, onyng ornyna biz baryp, A.Dosnazarovtyng Qaraqalpaqstan ýshin istegen úly isterin, erligin, jazushy A.Súltanovtyng búl baghyttaghy sauapty enbegin aityp, Tóraghanyng ornyn bildirmedik.

A.Súltanov Kareliyagha baryp, A.Dosnazarovtyng qabirine qúlpytas qoyyp, ol jerden topyraq alyp kelip, ony Tóraghagha da, basqagha da aitugha jýreksinip jýrgeninde búl jaytty biz esty sala baspasózde jariyalatyp jiberdik. Sonyng nәtiyjesinde qogham ókilderimen kezdesuler, sonynan búl janalyq boyynsha Qaraqalpaqstan televiydeniyesinde arnauly baghdarlama da úiymdastyryldy. K.Kәrimov solardyng birde-bireuine qatysa almady.

K.Kәrimovting shygharmashylyghy jayly sóz qozghamasaq ta bolady. Ózin «úly jazushy» sanap jýrgen K.Kәrimovtyng shygharmalary qanday dengeyde ekenin «Ústaz joly» gazetining biylghy 27 mamyr kýngi sanynda auyl múghalimi-aq jazghan eken. Redaksiya onyng maqalasyn qysqartyp basqan kórinedi. Sonyng ózinde maqala K.Kәrimovting tek jazushylyq qyzmetin emes, qaraqalpaq tilin qanday dәrejede shúbarlap jýrgenin ótkir syngha alghan. Qaraqalpaqtyng úly perzenti A.Dosnazarov qayta jan bitirgen ana tilimizding taghdyry da bizdi asa alandatady.

Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghy – qaraqalpaq tilin, qaraqalpaq halqynyng aryn, namysyn qorghaytyn, elding býgini men ertenine jauap beretin birden-bir ziyalylar úiymy! Múnday kiyeli jerge óz qara basyn baghatyn pende emes, halyqtyng aryna shabatyn AZAMAT basshy ghana kerek!!!

Jalpy, qaraqalpaq jazushylarynyng hali mýshkil. K.Kәrimov býkil bir әdebiyetti qúrdymgha jibergeli túr. Bizdi osy masqarashylyqtan qútqarar kýsh bar ma eken? Bizge qoldau kórsetinizder, bauyrlar!

P.S. Osy maqalanyng baspasózde jariyalatyny jayly biz Qaraqalpaqstan ziyalylaryn aldyn ala habarlandyrdyq. Ózbekstan Jazushylar odaghynyng jauapty qyzmetkerlerine auyzsha da, jazbasha da bildirdik. Teziysimizdi úsyndyq. Óitkeni, mәsele ózimizden tysqa shyqpay, kәneky ornynda sheshilse, kemshiligimizdi syrt bilmese eken degen oy edi. Onymen, bizge qúlaq asar qúzyretti oryndar bolmady. Sondyqtan ózderinizge joldaugha mәjbýr boldym.

Seydin Ámirlan

Halyqaralyq «ABAY» klubynyng Qaraqalpaqstan Respublikasyndaghy resmy ókili,

«Ortalyq Aziya halyqtary mәdeniyeti Assambleyasy» Halyqaralyq qoghamdyq qozghalysynyng mýshesi,

Qally Ayymbetov atyndaghy «Halyq danalyghy» foliklor klubynyng jetekshisi,

Qaraqalpaqstan Respublikasy halyqqa bilim beru salasynyng ýzdigi,

Ózbekstan jәne Qaraqalpaqstan Jazushylar, Jurnalister odaqtarynyng mýshesi,

Qaraqalpaqstan Jazushylar odaghynyng әdeby kenesshisi.

Abai.kz

261 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1899