Seysenbi, 25 Qantar 2022
Pikir 2022 0 pikir 4 Shilde, 2019 saghat 10:34

Erlan Sairov: Últtyq kenes - yqpaldasudyng alghysharty bolary haq

Senim men ýmit. Mine, osy eki qúndyq qoghamdyq prosessting bas kategoriyasy bolyp tabylady. Zayyrly memleketting adayy memleketten aiyrmashylyghy, zayyrly memlekette azamattar meken etedi. Azamattardyng óz mún-mútajy men oilaghan oiy bolady. Áriyne, mún-múqtajdyng biylikting oilaghanymen sәikes kelmeytindigi anyq.

Osy jerde dialog bastalady. Dialog әrqashan beybit týrde iske aspaydy.Sondyqtan, azamattar mitingige shyghyp, ózining oiyn bildiredi. Yaghni, miting sayasy mәdeniyetting qúramdas bóligi. Dialogtyng taghy bir tetigi Biylik janyndaghy әr-týrli kenester men komissiyalar. Preziydent Q. Toqaev ózining qyzmetine kiriskendegi eng birinshi sheshimi Qoghamdyq Senim jónindegi Últtyq Kenes qúru boldy. Búl dúrys sheshim, óitkeni, biylik әr-týrli tetikter arqyly qoghamnyng mýddelerinen habardar bolyp otyruy kerek. Sonymen birge, búl Kenesting naqty atqarar isi boluy abzal.

Býgingi qoghamdy tolghandyryp otyrghan problemagha nazar audaru manyzdy. Eng birinshi problema, Parlamentte qoghamdyq sananyng barsha palitrasy joq. Parlament, qoghamnan tys, qaydan keletini belgisiz, "kýn tәrtibimen" ómir sýredi. Ózderi tomagha- túiyqtalghan, jeke memleket tәrizdi. Qoghamgha ýrke qaraydy. Parlament sapaly týrde ózgerui qajet. Parlament eng birinshi, qoghamnyng ainasy. Sol aina býgin qisyq, aiqysh-úiqysh.

Taghy bir mәsele, elde túraqtylyq ornatamyz degen jeleumen qoghamdyq- sayasy saladaghy zandardy "bankige tyghyp" tyghyndap tastaghan. Adamdargha aua jútatyn kenistik - sanylau joq. Azamattar sol "konserv bankisinde" túnshyghyp jatyr. Mine, osy zandardan tyghyndy alyp tastau qajet. Ol zandar: "Miting jónindegi", " BAQ", " Partiya turaly", "Saylau turaly" zandar. Býgingi redaksiyada býl zandar elding Konstitusiyasyna qayshy keledi. Osyny jóndep, retke keltiru kerek.

Býgingi basshylyq osyny týsine me? Mening oiymsha, týsinedi. Preziydent Q.Toqaev basshylyqqa kelgennen keyin, mitingilerdi eshqanday kedergisiz ótkizu, Kenesting qúryluy jónindegi sheshimder Preziydentting qoghammen birlese otyryp qordalanghan mәselelerdi sheshuge jigeri bar ekendigin kórsetedi. Al, qordalanghan mәsele, oblystarda jeterlik. Sol ýshin jergilikti Maslihattardyng statusyn arttyryp, olardyng baqylau funksiyalaryn keneytu, qoghamdyq- sayasy prosessti damytu óte manyzdy.

Qazaqstan tek Núr-Súltan men Almatydan ghana túrmaydy. Sayasy prosessti diyversifikasiyalau kýn tәrtibinde. Qoghamdyq Senim jónindegi Kenesting júmysy, sonymen birge, Últtyq yqpaldasudyng da alghysharty bolary haq. Óitkeni, әr- bir azamattyng jeke sayasy kózqarasynan bólek, odan joghary túratyn últtyq sayasy qúndylyqtar bar. Últtyq yqpaldasu, birlesu iydeyasy joghary iydeyal boluy mindet. Óitkeni, aumaly- tókpeli zamanda ómir sýrip jatyrmyz, memleketting tútastyghy, el birligi, qazaq ýshin osy ómirding kýre tamyry.

"Ýy artynda kisi bar" demekshi, demokratiya dep jýgirip, elding tútastyghyna syna jýgirtip alsaq, " kýrishting kókesin" sonda kóremiz. Biraq, evolusiyalyq jolmen damu ýshin azamattardyng mýddesin qorghay biletin, qazaqtyng damu kókjiyek belesine jol ashatyn jýie jasau óte manyzdy. Biz býgin "sayasy últ" dengeyine jettik, endi osy belesti "aghartylghan demokratiya" qúndylyghymen baylanystyru manyzdy. Mening oiymsha Q. Toqaev "aghartylghan demokratiya" jasaugha mýddeli. Demokratiyanyng bolashaq kepili ekendigin tereng týsinedi. Qoghamdyq Senim Kenesi sonyng birinshi testi bolmaq.

Qalay bolghanda da, qazaqtyng demokratiya men reformasiyadan biyik, elimiz ýshin eng negizgi jauapkershiligi bar ekendigin úmytpau kerek. Ol jauapkershilik Qazaqstannyng bas amandyghy, territoriyalyq tútastyghy, ýlttyq myzghymastyghy. Búl, bizding eng basty missiyamyz jәne tarihy jauapkershilik. Qazaqstan órlep, Órkendey bersin!

Erlan Sairov

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6058
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7770