Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 2807 0 pikir 1 Shilde, 2011 saghat 09:55

Erlan Tósbayúly. Ana jәne amanat

Ana! Osy bir úghym jaratylystyn, dýniyenin, kenistiktin, uaqyttyn, tarihtyng balamasy, tipti ózi sekildi. Osy bir úghym adam balasynyng ómirge kelgende aitar alghashqy sózi. Bәlkim, amanat shaghynda oiyna oralar aqyrghy sózi de shyghar. Dýniyede ana meyirimine, ana mahabbatyna, ana qúshaghynyng kendigine, ana sezimining jomarttyghyna teng keler ne bar eken?

Áyel - Ana taqyrybyna qalam terbegenderding ishinde, asylynda, qazaqta Ghabit Mýsirepovtin, orysta Maksim Gorikiyding orny, әsirese, erekshe edi. Ghabit Mýsirepovting «Úlpany», «Aqlimasy», «Ashynghan anasy», «Ananyng anasy», «Ananyng arashasy», «Er anasy» bolsyn, Maksim Gorikiyding «Anasy», «Adamnyng anasy», «Ólimdi jengen anasy» bolsyn ana tabighatynyng jasampazdyghy men jenimpazdyghyn, ana jýregining qanshalyqty nәzik bolsa sonshalyqty myqtylyghyn, ana kónilining qanshalyqty ýrkek bolsa, sonshalyqty batyldyghyn dәripteydi, madaqtaydy, ómirding jalanash shyndyghyn kórkem shyndyqpen kórkeytedi.

Ana! Osy bir úghym jaratylystyn, dýniyenin, kenistiktin, uaqyttyn, tarihtyng balamasy, tipti ózi sekildi. Osy bir úghym adam balasynyng ómirge kelgende aitar alghashqy sózi. Bәlkim, amanat shaghynda oiyna oralar aqyrghy sózi de shyghar. Dýniyede ana meyirimine, ana mahabbatyna, ana qúshaghynyng kendigine, ana sezimining jomarttyghyna teng keler ne bar eken?

Áyel - Ana taqyrybyna qalam terbegenderding ishinde, asylynda, qazaqta Ghabit Mýsirepovtin, orysta Maksim Gorikiyding orny, әsirese, erekshe edi. Ghabit Mýsirepovting «Úlpany», «Aqlimasy», «Ashynghan anasy», «Ananyng anasy», «Ananyng arashasy», «Er anasy» bolsyn, Maksim Gorikiyding «Anasy», «Adamnyng anasy», «Ólimdi jengen anasy» bolsyn ana tabighatynyng jasampazdyghy men jenimpazdyghyn, ana jýregining qanshalyqty nәzik bolsa sonshalyqty myqtylyghyn, ana kónilining qanshalyqty ýrkek bolsa, sonshalyqty batyldyghyn dәripteydi, madaqtaydy, ómirding jalanash shyndyghyn kórkem shyndyqpen kórkeytedi.

Álemde anasyn sýimeytin, qasterlemeytin halyq joq. Biraq qazaq halqynyng anagha qarym-qatynasy men qúrmeti alabóten ózgeshe. Qazaq ýshin Ana - bәri. Barlyq qúndylyghy, barlyq qasiyettisi, kiyelisi, barlyq tazalyghy men pәktigi, adaldyghy men adamdyghy ana úghymymen baylanysty. Ana úghymynan bastau alady, ana úghymymen túiyqtalady. «Júmaq ana tabanynyng astynda», «Mekkege anandy arqalap barsan, bir kýn¬dik paryzyndy óteysin» degeninen-aq búl halyqtyng anagha degen izeti men iltipatyn angharugha bolady.

Qazaqtyng qay anasynyng bolmasyn taghdyry, tauqymeti, mahabbaty men saghynyshy, ýmiti men tilegi, batasy men amanaty adamzat qúndylyqtary biyiginen aitugha túrarlyq. Áyel - Ana úghymy óz mәn-maghynasyn joymayynsha qazaq úghymy da mәngilik asqaq túra bermek.

Biz býgin qazaq halqyna adal azamat, atpal túlgha, últqa qyzmet etudi bәrinen úlyq qoyghan perzentti - general-leytenant Amangeldi Shabdarbaevty ómirge әkelgen, onyng ósui men qalyptasuy jolynda ghaziz janyn taldyrghan, ghadil ómirin sarp etken Ana - Ajar apa turasynda, ananyng batasy men amanatynyng quaty jayynda qúrmetti sóz aitudy jón kórdik.

Amangeldi Shabdarbaev - úzaq jyldar KSRO-nyng qauipsizdik organynda qyzmet atqaryp, últtyng ayauly perzenti Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyn, tәuelsizdigimizdi alghannan keyin Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng jeke kýzetinde, son¬day-aq Memlekettik tergeu komiyteti Tóraghasynyng orynbasary, Últtyq Qauipsizdik Komiytetining Tóraghasy qyzmetterin abyroymen atqarghan, býginde Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Kenesshisi qyzmetinde jýrgen túlgha. Memleket aldyndaghy adal qyzmeti ýshin 2 dәrejeli «Danq» ordenimen marapattalghan, sonymen birge shet memleketter Yu. Andropov ordeni, D. Donskiy ordeni, Úly Petr ordenine layyqty dep tapqan. QR Qauipsizdik Kenesinin, TMD Elderi qauipsizdik organdary jetekshileri Kenesining mýshesi, Resey qauipsizdigi últtyq akademiyasynyng akademiygi.

...«Maqtasaq - әieldi maqtayyq ta, qúrmetteyik te әieldi. Áyel - Ana, barlyq qiyndyqty jenetin sarqylmaytyn kýsh, búlaq kózi emes pe!.. («Ólimdi jengen ana»).

Amangeldi Shabdarbaevtyng anasy - Ajar apa tamyryn terenge jayghan bәiterektey jayqalyp ósken әuletting qyzy. Ajar apanyng әkesi - Smayyl, anasy - Rәziya qarapayym, qanaghatshyl, kózin enbekpen ashqan kisiler bolghan eken. Qazaqy otbasynyng tәrbiyesin kórgen Ajar apa taghdyrdyng jazuymen jary - Smaghúldy jolyqtyryp, otau qúrady. Shabdarbaev Smaghúl - elge syily, oqyghan azamat. Respublikagha aty shyghyp, bes audangha elektr jaryghyn tartqyzyp, kolhoz, sharuashylyq basshysy sekildi birtalay qyzmetter atqaryp, esimi Ybyray Jaqaev, Týimebaevtarmen qatar atalyp, enbekting mereyine bólen-gen. Taghdyrdyng isine shara bar ma, qyryq tórtke qaraghan jasynda Shabdarbaev Smaghúl mәngilik sapargha attanyp kete barady. Túnghyshy - on tórt jasta, kenjesi - bir jastaghy bes balamen Ajar apa otyz alty jasynda óz taghdyrymen, bolashaq auyrtpashylyqtary men qiynshylyqtarymen betpe-bet qalady. Amanat shaghy tayanghan jary - Smaghúl janynda otyrghan Ajar apagha «Osy bes balany saghan amanat etip baramyn. Qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay, әkesiz ósti degizbey qamqor bol. Esindi jyi, ensendi kóter» dep, kóz júmady. Shabdarbaevtar shanyraghyna amanat úghymy alghash ret osylay engen edi. Amanatqa qiyanat jýrmeydi. Eri barda enseli ýige enkeymey kirer jas ana el ishinde jalghyz qalady. Úlynyng ajaly úrymtal jerden tiygen son, enirey jylap etegi jas¬qa tolghan qayyn enesi sol kýni Jaratushynyng jangha bergen shyraghy - qos janarynan aiyrylady. Qauqarsyz qariya men qorghansyz bes balany arqalaghan ana kolhoz dalasynda kýnning atysy, keshting batysy basyn jerden kótermey enbek etedi. Búl - qandy soghystan keyingi barlyq qazaq analarynyng basyndaghy ortaq taghdyr edi. Ortaq taghdyrdyng jýregin ortaq enbek qana jibite alsa kerek. Tókken ter ortaq bolghanmen, sher ortaq bola almaydy ghoy. Árkim óz taghdyrymen ózi kýresedi. Ákesinen ýsh jasynda qalghan Amangeldi Shabdarbaev ta erte eseydi. Erte enbekke aralasyp, anasyna qolghabys boldy. Soghystan keyin tughandar soghystyng saldaryn bir kisidey-aq tartty. Bala kýninen qos anasynyng qorghansyz halin kórip, qu tirlikting qamytyn erte kiyip, bala sekildi әldeneni armandaugha da, әldeneden ýmittenuge de batyly barmay, qatal túrmystyng ashy shyndyghymen dosynday syrlasyp, birde anasyn júbatyp, birde bauyrlaryna óbektep ósken bolashaq general-ley-tenant qanaghatshyldyq pen qamqorlyqtyn, adaldyq pen ayaushylyqtyn, amanat pen se-nimning maghynasyn, shyn maghynasyn óz jonarqasymen sezinip, boyyna sinirip óskenin kóremiz. Onyng keyin sheginuge, bir sәt bosansugha, jas baladay uayymsyz úiyqtaugha, qamsyz túrugha da haqysy joq edi. Ol sonyqtan da barlyq qyzyqtan sanaly týrde bas tartyp ósti, ózi-ózine tyiym saldy. Múnyng bәri bolashaq chekistting ishki dayyndyghy edi. Adam ózining jan-dýniyesimen, bolmys-tabighatymen qanday mamandyqqa layyqty bolsa sol mamandyq mindetti týrde aldynan shyghady. General-leytenanttyng ómirimen tikeley baylanysty «Qauipsizdik» úghymy Ajar apanyng taghdyrdyng tezinen balalary men keyuanasyn qyzghyshtay qorghauy men әke amanatyn saqtauy arqyly singen be dep de qalasyz. Amangeldi Shabdarbaevtyng «Otan qorghaushysynyng enshisine búiyrghan ýles - otan mýddelerining qorghanysynda túru» degen sózi osynyng kuәsi sekildi.

... «Bas ieyik te, qúrmetteyik te úly adamdardy tapqan anany! Aristotelidi de, Firdousiydi de ana tapty. Eskendir men soqyr Gomer de ananyng balasy. Bәrin de dýniyege jetektep әkelgen - ana. Ananyng úly orny qashan da - óziniki!» («Ólimdi jengen ana»)

Amangeldi Smaghúlúly: «Men ne istesem de anama quanysh syilaghym keletin. Jarystarda jeniske jetsem de, jetistik kórsem de - әueli anama asyghatynmyn. Biraq anam eshqashan da sezimin bildirip, mandayymnan sipamaushy edi» deydi bir esteliginde. Qazaq anasynyng osy bir er minezdiligi balasyn әkesiz ósirgen әrbir anagha tәn. Ákening qattylyghyn da (qatygezdik emes), ananyng meyirimin de bir jýrekke syidyrghan qayran qazaq anasy! Institutqa týskenin alyp úshyp jetkizgende anasy «Jaqsy» dep, al qolyna diplomyn alghan kezde de jay ghana qabyldapty. Ásili búl minez quanbaudy emes, quanyshyn kórsetpeudi, yaghny úlgha artqan ýmitting tym úlylyghyn bildirse kerek. Taghy birde sporttyq jarystan Qazaqstan chempiony bolghanyn aitqan úlgha «Jaqsy. Jaraysyn!» depti de, «Endi baryp egistikting jayyn kór» dep qoya salghan. Bәlkim, anasy úlyn jaqsy kórmeytin shyghar? Onda mynaghan qaranyz: jas Amangeldi syrqattanyp qalghan kezde anasy betine qarap otyrghan jalghyz siyryn Qúran oqytyp, qúrbandyqqa shalghan kezi de bolghan. Osylay ósken general-leytenant birde ózining joghary әskery shen - generaldyqty alghanyn anasyna kelip jetkizgende jaryqtyq ana su qúbyrynyng búzylyp qalghandyghy jóninde aitypty. Búl - úldy ósiruding qazaq anasyna tәn tәsili. Búl - jylasa jasytpau, quansa tasytpaudyng joly. Ana erkeletkendi ómir erkeletpeui mýmkin. Ana jýregi sony sezedi. Sezedi de, men emes, ortasy, halqy erkeletsin degenge den qoyady. Ghasyrdan ghasyrgha jalghasyp kele jatqan últtyq tәrbiyening osy bir tújyrymy ózining ómirshendigin de kórsetti. Ajar apa tәrbiyesining ómirshendigi - býgingi Elbasy Kenesshisining bitim-bolmysynda, onyng jýrip ótken joly men adal qyzmetinde jatyr. Ajar apa seksennen asqan shaghynda ýlken qyzmetter atqaryp jýrgen úlyna: «Balam, saq bol. Seni teledidardan kóp kórsetip jýr. Abayla, bayqa» dep eskertedi. Kózining tirisinde bes balasynan saqtalyp qalghan ekeuining tileuin tilep, bir Qúdaygha jalbarynumen ótken ghúmyrynyn, tókken terining jemisi - úlynyng ýlken adamgha ainalghandyghy. Ajar apa qazaq halqynyng úly perzentteri - Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevqa jәne Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa bata bergen kisi. Oljas Sýleymenov Ajar apanyng ýiinde qonaq bolghany jayly bir esteliginde bylay dep jazady: «Onyng jýzinen núr tógilip tú¬ra¬tyn... Qoshtasarda bizge «Úldary dostyn, analary da - dos» degen edi. ...Qazaqtyng anasy - ortaq». IYә, barlyq ortaq dýniyening úly anasy - halyq.

Birde, Amangeldi Shabdar¬baev¬tyng qara shanyraghy túrghan auylgha Elbasy is-saparmen baryp, qa¬zaqy salt-dәstýrding jónimen Ajar apa otyrghan ýige kirip, aq batasyn alady. Elbasynyng últtyq salt-dәstýrler qúndylyqtaryna degen qúrmeti erekshe ekeni belgili. Sonda 87 jasqa shyqqan Ajar apa batasyn beredi: «Mening enem 96 jasqa kelip qaytys boldy, ol kisi qasiyetti adam edi. Sizge tileytinim: sonday jasqa kelgenshe aman bolynyz, elinizben birge bolynyz, sol jasqa deyin taqtan týspeniz. Al mening Amanym - Sizge amanat». Keyin, sonyng artynsha-aq Ajar apa dýnie salghan song Elbasy: «Biz ýlken is jasadyq. Aman, sening anang tiri túrghanda batasyn alghanymyz jón bolghan eken» deydi ishki tebirenisin jasyrmay.

Amangeldi Shabdarbaev - ana amanaty men batasyn jýregine túmar etken túlgha. Shirkin, anamyzdyng kózi tirisinde batasyn alyp qalghangha ne jetsin!

Mine, qazaq halqyndaghy ana mahabbaty men meyiriminin, amanaty men batasynyng quaty osynday! Mine, ýlken túlghalardy ómir¬ge alyp kelgen analar tәrbiyesining jasampazdyghy!

«Ayqyn» gazeti

0 pikir