Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
«Soqyr» Femida 9363 36 pikir 21 Mausym, 2019 saghat 11:08

Halyqty qynaday qyrasyz ba, Birtanov myrza?

Qazir bizding elimizde bir nәrseni mindetti týrde reformalau qajettigi  degen nәrse «jazylmas syrqatqa» ainalghan synayly. Qanday da ministr kelmesin, ol júmysyn eng aldymen óz salasyn mýldem janghyrtudy myqtap túryp qolgha alady. Al múnday janghyrtu sol baghyttaghy júmysty jaqsarta ma, qayta mýldem aqsata ma, onda mýldem sharuasy joq.  Eng jamany, múnyng ózi býkil halyqtyng jaghdayyn mýshkil halge týsiru tipti de ghajap emes. Ol әsirese eng bir kýiip túrghan densaulyq mәselesine kelip tirelse, tek bir Qúdaydan ghana ýmit kýtuden basqa eshtene de qalmaydy.

Halqymyz qazir dәl osynday asa auyr jaghdaydy bastan keship otyr desek, shyndyqqa qiyanat jasay qoymaspyz.  Jaqynda osy densaulyq saqtau ministrligimiz «endi barlyq dәrihanadaghy dәri-dәrmekter dәrigerlerding arnayy reseptisinsin satylmasyn» degen bet qaratpas sheshim qabyldady. Ol qazir jedel kýshine enip, әbden qaharyna minip túr. Endi jaghdaydyng qalay kýrt ózgeretinin elestetuding ózi qorqynyshty. Mәselen, siz kópten beri jýreginiz qysylatyn  syrqatqa úshyradynyz delik. Betin aulaq qylsyn, әriyne. Alayda búl syrqat elimizde kóp taraghanyn eshkim de joqqa shyghara qoymas. Endi búrynghyday janynyzdaghy dәrihanagha baryp, kerekti dәrini ala qoyayyn degen armannan arylynyz. Ol ýshin eng aldlymen óziniz bekitilgen emhananyng uchaskelik dәrigerine jazylasyz. Al ony keminde bir jeti, ne on kýn kýtesiz. Tipti búdan erterek qabyldandynyz degenning ózinde ol kisi sizdi salalyq dәriger, yaghny kardiologqa jiberedi. Oghan endi qaytadan jazylasyz. Búghan da onshaqty kýn ketedi. Mine bas-ayaghy jiyrma shaqty kýnnen keyin asa kýtken reseptiniz qolynyzgha tiyip, aqyryndap ózinizding dәrihanananyzgha qaray ayaldaysyz. Oghan jete alsanyz, әriyne.

Júrttyng jýrek auruynan basqa da syrqattary jetip artylady emes pe? Mәselen, ayaq astynan qan qysymynyz qatty kóterilip, tósek tartyp jatyp qaldynyz delik. Ou, onday jaghdaydy basynyzgha bermesin. Endi qan qysymyn týsiretin, әnsheyinde óziniz ishetin dәrini "alyp kel" eshkimdi de dәrihanagha jibere almaysyz. Olar qazir "hal ýstinde jatyrmyn" deseng de bermeydi. Óitkeni ministrimizding sheshimi osynday. Endi ne isteu kerek? Oghan atalmysh ministrlikting tauarlar men qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin tekseretin komiytetting tórayymy Ludmila Burabekovanyng jauaby dayyn. «Qinalsanyz, "jedel jәrdem» shaqyrynyz", - deydi ol. "Au, múnday auru asa qauipti emes tórtinshi sanatqa jatatyndyqtan oghan janaghy "jedel jәrdem" kele qoymaydy ghoy. Onyng ýstine emhanalardyng barlyghynda birdey kýndiz-týni kýzetetin "jedel jәrdem" mashinalary da joq. Demek, syrqat adam ony tang atqansha kýte ala ma?" degen súraqqa, esh qinalmastan: "Ol bizdin, yaghny farmasevterding mәselesi emes. Ol medisinalyq kómekting qanshalyqty dúrys úiymdastyryluyna baylanysty" dep qarap otyr. Endi búdan artyq ne deuge bolady?

Jalpy, múnday asa kýrdeli dýniyelerdi qolgha almas búryn, oghan qanshalyqty jaghday bar degen saualgha jauap izdelmes pe edi? Alayda oghan bizding ministrligimizding basy auyrmaytyn sekildi. Al dәrigerlerding jetispeui elimizde basty problemagha ainalghaly qashan. Eger sol dәrigerlerding ózi asa qat bolyp túrghanda oghan kiruding ózi qansha uaqytqa sozylatynyn aityp jatudyng ózi artyq qoy. Mәselen, ózgeni bylay qoyghanda bizding Qostanay oblysynda ghana  350 dәriger jetispeydi. Múnyng 100-ge juyghy auyldyq jerlerge qatysty. Onyng ýstine oblysymyzdaghy barlyghy 1 777 dәrigerding basym kópshiligining zeynetkerlik jasqa jetip qalghanyn da eskeriniz. Osynyng saldarynan bir mamangha týsetin ortasha salmaq bizde 2600 adamdy qúraydy. Al elimizde búl kórsetkish 1700 adamdy qúraydy. Demek, búl mәsele bizde asa kýrdeli әri jaqyn arada sheshile qoymaytyn problema. Múnday derekti anau-mynau adamnan emes, oblysymyzdyng densaulyq saqtau basqaramasynyng basshysy Vyacheslav Dudnikting óz auzynan estidik.

Maqalamyzdyng sonynda  myna bir jagha ústatayn jaytty aita ketudi jón kórdik. Qostanaylyq  Diana Beysembaevanyng aituyna qaraghanda ol kisi jaz shyqqan sayyn qyshyma auruyna úshyraytyn kórinedi.

- Men endi allergiyamdy sәl de bolsa basatyn qarapayym dәrilerdi satyp ala almaymyn, - deydi ol. - Mәselen, qazir diazolin nemese tavegil degender kózden búl-búl úshty. Mening ýide kishkentay eki sәbiyim bar. Balalaryma antivirustyq preparattar da asa qajet. Al allergolog-dәrigerge kemi bir ay búryn jazyluym kerek. Men olarmen qalay úzaqqa sozylghan kezekke túra alamyn? Aqyly dәrigerlerge kórinuge mýmkindigim joq.

Minekey, bizding densaulyq saqtau salasyndaghy býgingi qalyptsyp otyrghan asa kýrdeli jaghnday osynday. Búghan Birtanov myrza ne der eken?

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz

 

36 pikir