Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Janalyqtar 1904 0 pikir 30 Mausym, 2011 saghat 05:10

Bekbolat Tileuhan, deputat. Oral orystyng qalasy ma?

Deputat Bekbolat Tileuhan QR Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke joldaghan deputattyq saualy.

«Turizm - el imdiyjine әseri erekshe sala. Sol tónirekte beriletin aqparattyng da el jóninde pikir týngine yqpaly aiyryqsha. Sondyqtan osy baghyttaghy aqparattargha erekshe nazar audaru - memleket qauipsizdigine  qatysty shara der edim.

Aytqaly otyrghanym Qazaqstandaghy eki ýlken aviakompaniyanyng biri  Skat  aviakompaniyasynyng bortyndaghy  «Let's go» orysshasy  «Poehali» (5 nomer 2011jyl.) jurnalynyng ishindegi aqparat. Avtory Artem Rusakovich deytin adamnyng jazghan maqalasy Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik ústanymyna qayshy, últarazdyqty qozdyrugha baghyttalghan dýniye. Terretoriyalyq pretenziya, memlekettik tilding damuyna narazylyghy bar maqala.  Ondaghy «V obshem spesialino uchiti kazahsky yazyk dlya vizita v Kazahstan net neobhodimosti» degenin ne dep týsinuge bolady?!  Kim Bangladeshke baru ýshin sol eldin  tilin ýirenipti? Japoniyagha turist bolyp  baru ýshin japon tilin kim ýirenedi?  Sonda avtor ne degisi kelgen? Búnyng ar jaghynda qazaq tilining damuyna degen narazylyq aiqyn kórinip túr.

Deputat Bekbolat Tileuhan QR Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke joldaghan deputattyq saualy.

«Turizm - el imdiyjine әseri erekshe sala. Sol tónirekte beriletin aqparattyng da el jóninde pikir týngine yqpaly aiyryqsha. Sondyqtan osy baghyttaghy aqparattargha erekshe nazar audaru - memleket qauipsizdigine  qatysty shara der edim.

Aytqaly otyrghanym Qazaqstandaghy eki ýlken aviakompaniyanyng biri  Skat  aviakompaniyasynyng bortyndaghy  «Let's go» orysshasy  «Poehali» (5 nomer 2011jyl.) jurnalynyng ishindegi aqparat. Avtory Artem Rusakovich deytin adamnyng jazghan maqalasy Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik ústanymyna qayshy, últarazdyqty qozdyrugha baghyttalghan dýniye. Terretoriyalyq pretenziya, memlekettik tilding damuyna narazylyghy bar maqala.  Ondaghy «V obshem spesialino uchiti kazahsky yazyk dlya vizita v Kazahstan net neobhodimosti» degenin ne dep týsinuge bolady?!  Kim Bangladeshke baru ýshin sol eldin  tilin ýirenipti? Japoniyagha turist bolyp  baru ýshin japon tilin kim ýirenedi?  Sonda avtor ne degisi kelgen? Búnyng ar jaghynda qazaq tilining damuyna degen narazylyq aiqyn kórinip túr.

Avtor maqalanyng sonyna taman  birneshe qalalargha toqtalyp turistik sipattama bere kele,  Oral qalasyna kelgende  «Uralisk - russkiy gorod, voley sudeb okazavshisya v Kazahstane. Istoriya Uraliska tesno svyazana s Rossiey, a s Kazahstanom pochty ny kak» deydi. Búl ne degen sóz? Oral deytin sózding týp-tórkini týrkining sózi.  Oral Bayghonysúly,  sizding esiminiz de Oral emes pe?! Oral degen sózding mghynasy qazaqsha «qayt» oryssha «vernutisya», «keri qayt, eline oral»  degendi bildiredi. Slavyan tilinde múnday sóz týbirimen joq. Múrnynyzdyng astynda túrghan Tóle by jatqan Tashkennen, Áyteke by jatqan Tamdy men Núratadan, Áset jatqan Ayaqqamyr Tarbaghataydan airylyp qalghan qazaqqa, orystan jer tartyp alatynday  kýshti qazaq bayghúsqa kim beripti?!. Kýni keshe ghana qazaqqa astana bolghan Orynbordan aiyrylyp otyrghanymyzda, kýy atasy Qúrmanghazy jatqan Astrahan ónirinen aiyrylyp jatqanymyzda, «Edilding boyy en toghay el qondyrsam dep edim» deytin  Mahambet aitpaqshy, ya bolmasa

«Edilding boyyn en jaylap,

Shalghynyna bie biz baylap,

Oryndyqtay qara sabadan boz bala men

kýlip-oynap qymyz isher kýn qayda?» dep kezinde Dospambetter  jyrlaghan  Edilding boyy býginde bóten elding terretoriyasynda qalyp jatqanda, ýlken Oral siyaqty qalany orystan tartyp alatynday qúdiret qazaqqa qashan bitpti. Búnymen ne degisi kelgen avtor?!

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!  Qazir qazaq últynyng namysyna tiyetin, últarazdyqty qozdyratyn maqalalar, әrtýrli shabuyldardyng seriyasy bastalyp ketkenge úqsaydy. Mynau sonyng bir jalghasy ispetti. Búghan tez arada toqtau salu ýshin, Ýkimet tarapynan arnayy jinalystar, dóngelek ýstelder, ya bolmasa basqada bir naqty sharalar qajet dep bilemiz».

 

Deputattyng saualyn QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyn  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr

 

0 pikir