Senbi, 28 Qantar 2023
Anyq 8489 35 pikir 13 Mamyr, 2019 saghat 03:13

Qazaqstan "úlyderjavalyq shovinizm shouynyn" sahnasyna ainaldy

«Bessmertnyy polk». Búl jeti-segiz jyl búryn orystar oilap tapqan beysayasy aksiya edi. Býginde býtin bir elding iydeologiyalyq qaruyna ainaldy. Ásirese, Kremli Qyrymdy anneksiyalaghan son, «Bessmertnyy polk» jәne osy tektes aksiyalar orys әlemining propogandalyq sayasatynyng bir bólshegi canalatyn boldy.

9 mamyr sayyn Ekinshi dýniyejýzilik soghys ardagerlerining kózi tirilerine qúrmet kórsetip, qúrbandaryn eske alatyn dәstýr bar edi. Endi oghan «Bessmertnyy polk» deytin qosyldy. Búl biz ýshin bóten dәstýr. Bireuler bilmey shyqty, ras. Al endi bireuleri bilip túryp, bilgenin istedi. Al búghan bizding biylik maqúldyq kórsetti. «Mәngilik polk», «Mәngi ólmes polk», «Jaujýrek polk» dep atauyn toqsan týrli ózgertip alghany da ras. Odan ózgerip ketken dýniyeni kórmedik. IYә, bireuler ózderining maydanda mert bolghan atalarynyng suretterin ústap jýrdi. Al bireuleri bayaghyda-aq, qanqasy qúlaghan Sovetting qan qyzyl jalauyn jelbiretip, atalarymen birge qandyqol qasapshy Iosif Stalinning portretin tóbelerine kóterdi. Tәuelsizdigin jariyalaghan memleket ýshin búdan ótken basynu bar ma?!

Sonymen shyjyghan kýnde sheruletip jýrgen qyzyl kóshti de kórdik. Qazaqstannyng birneshe qalasynyng әkimdikteri «Bessmertnyy polk» sheruine rúqsat berdi. Tarqatyp jazamyz...

Núr-Súltan

Tәuelsiz Qazaqstannyng astanasy, bas qalasy. Basqasyn qoyyp, bas qalanyng búghan jol beruin qalay aitsanyz da, aqtay almaysyn. Qazaq Eli monumentinen bastap Otan qorghaushylar monumentine deyin 3,5 shaqyrymdy jýrip ótti, әlgiler. Byltyr búl sheruge 25 mynnan astam adam qatysypty. Biyl da sol shamalas boluy kerek.

(Elordadaghy sherushiler)

Biyl bas qaladaghy «Bessmertnyy polkqa»  Reseydin, Armeniyanyn, Qyrghyzstannyn, Tәjikstannyn, Týrkimenstannyn, Ózbekstannyng Qazaqstandaghy elshileri birge qatysqan eken.

Almaty

Almaty ghoy. Azattyqtyng altyn besigi deytin Almaty Stalindi tóbelerine kótergenderdi kóshesimen jýrgizdi. Astana alanynan qozghalghandar 28-panfilovshylar parkine deyin 2 shaqyrymdy jayau jýrdi. Azattyqtyng jazuynsha, Almatydaghy aksiyagha 120 myng adam qatysqan eken. Soraqysy sol, Sovetting qyzyl jalauyn jelbiretken kóshting basynda Tәuelsiz Qazaqstannyng әskeriyleri, әskery orkestri jýrdi.

(Almatydaghy sherushiler)

Núr-Súltan men Almatydaghy aksiyagha úzyn-yrghasy 140 myng adam qatysypty. Al ózge qalalarda she?

Sheruletkish shirkinderding sany Pavlodar  men Aqtauda 5 myn, Petropavl men Oralda 10 myng adamnan asady. Shymkent pen Aqtau altynshy, Qaraghandy jetinshi jyl qatarynan ótkizip keledi. Biyl respublika boyynsha 14-15 qalada ótti. Ánsheyinde, ýsh qazaqtyng basy qosylsa, әkimdikting basyna әngirtayaq ornatarday týneretin polisiya bú joly qyzyl kóshting basynda jýrdi. Qostanayda, oblys basqaratyn Arhiymed deytin әkim әlgi kóshting ashyluyna qatysyp, sóz sóilegen eken, tipti.

(Shymkenttegi sherushiler)

(Qaraghandydaghy sherushiler)

(Qostanaydaghy sheru. Anau ketip bara jatqan oblys әkimi Arhiymed Múhambetov)

(Qyzyljardaghy sheru)

(Oraldaghy sheru)

(Aqtóbedegi sheru)

(Óskemendegi sheru)

(Atyraudaghy sheru)

Mine, kórdiniz be?! Eldegi iydeologiyalyq jaghday osy. Jenis meyramyn toylaghan, súm soghystyng zúlmatyn kórgenderdi úlyqtaghan, úmytpaghan dúrys. Úmytpau kerek eken dep, bóten sayasattyng soyylyn soghyp ketpeu de kerek!

Soyylyn soghu degennen shyghady, bizding biylik basqasyn qoyyp, óz halqynyng aldynda Kremlige kiriptarlyghyn kórsetip qoyghan joq pa, osy? Olay bolmasa, Tәuelsiz kýnde, óz elining iri-iri qalalarynda, tipti Astanasynda óz azamattaryna Stalinning portret ústatyp, Kenesting qyzyl jalauyn jelbiretip  qoymas edi ghoy. Áy, olay bolmasa, Kremli iydeologiyasynyng qaruyna ainalghan «Bessmertnyy polkti» әkimdik sayttarynda әspettemes edi-au...

Úzyn sózding qysqasy, búl Soltýstiktegi kórshining kónili ýshin jasalyp jatqan dýniye. Basqasha aqtaugha jәne kelmeydi.

«Jau ketken song qylyshyndy boqqa shap» degen bar ghoy... Alayda aitpay jýrgen joqpyz. Osy bir bóten әdetti qoy turaly jyl sayyn aitamyz. «Bessmertnyy polkti» ótkizuge tyiym salu turaly byltyr da, aldynghy jyly da aityldy. Ataghynan atan shógetin aghalar aitty, atalar aitty. Estiytin qúlaq bolsa... Estimedi emes, estidi. Endeshe? Endeshe eki boljam jasaugha bolady. Ya, estip túryp, eregeskendey ótkizdi, ya sol soltýstikting pәrmeninen shygha almady... Boldy. Bitti.

9 mamyr jenisting 74 jyldyghy. Búl dóngelek data emes. Sóitse de, Qazaqstannyng qalalary sanasy imperiyalyq óktemdikpen tәrbiyelengen Kremli iydeologtarynyng úlyderjavalyq shoviniyzim shouynyng sahnasyna ainaldy.  Kremli búl arqyly – biz sekildi memleketterge orys әlemining yqpalyn tanytyp, ses kórsetti. Arada otyz jylgha juyq uaqyt ótse de búrynghy odaqtas elderde qyzyl jalaudy jelbiretti...

Alda 31 mamyr kele jatyr. Sayasy qughyn-sýrgin, yaghny repressiya qúrbandaryn, asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni. Últtyq aza tútu kýni. Búl janaghy júrt Qúdayynday tóbesine kóterip jýrgen Stalin qanqasabynyng qúrbandaryn, Alash arystaryn úlyqtaytyn kýn.

IYә, qazaq 30-jyldardyng basynda býkil Sovet odaghynyng halqy kórmegen ýlken tragediyany bastan keshti. Halyqtyng 3/1-i  qyryldy. Tarihy qújattar men derekterge sýiensek, 1920 jyldardan bastap qazaq jerinde 3 millionnan astam adam ashtyqtan kóz júmghan. 1,5 milliony bosyp ketken. Búl qazaqqa jasalghan qastandyq edi.

Alash arystary «Álhәmduilla, 6 million halyqpyz» dep jýrgende ózbek júrty 2-3 millionnyng ainalasynda bolghan kórinedi. Asharshylyq alqymnan alghan alaghay da búlaghay kezennen keyin halyqtyng 60 payyzy joyyldy. Qasaqana qoldan jasalghan ashtyq pen qughyn-sýrginning saldarynan joyyldy.

Kenes ókimetining tikeley múrageri – Resey. Ony ózderi de aiqaylay aityp jýr. Endigi mәsele – erding qúny, elding qúny. Mysal retinde aitar bolsaq, Ukrainadaghy asharshylyqty jarty әlem – «Genosiyd» dep tanydy. Al biz she?.. Biz «Bessmertnyy polk» ótkizip, Stalindi tóbemizge kóteremiz!

Jaqsy, erten, 31 mamyr kýni keshegidey Almaty men Astanada 140 myng adam asharshylyq qúrbandaryn eske alu ýshin alangha shygha ma? Shyghar-au, al oghan jergilikti biylik rúqsat bere me? Qaydam! Sebebi – qorqady. Miting bolyp ketuden qorqady.  Halyq aidaladaghy alayaqtyng aitaghyna erip kete me dep qorqady. Sóitedi de, «beybit sheru ótkizuding tәrtibi bar» degen jeleumen, aldap-sulap qaytarady. Biz soghan kónemiz. Óitkeni, biylikting tizginshilerine «Alash sheruin ótkizinder» dep pәrmen beretin basqa eshkim joq. Óitkeni, Alash arystaryn úlyqtau qazaqtan basqa eshkimge kerek te emes! Olay emes dep kóriniz...

Ary ait ta, beri ait, әlgi sheru ótti ghoy. Ony basqasyn qoyyp әkimdikter darday qylyp jazdy, óz sayttarynda. Pәlen dedi, týgen dedi. Aty ózgergenmen zaty ózgermegen sol sheruge rúqsat berdi. Endigi ne isteu kerek?

Orystyng «Bessmertnyy polk» sheruin ótkizgen jogharghy biylik, jergilikti atqarushy biylik – «Alashqa taghzym» sheruin ótkizui mindet! Qashan? 31 mamyr kýni! Stalindik repressiyagha úshyraghan Alash-Orda qazaq últtyq avtonomiyasy, Alash qozghalysy qatysushylarynyn,  qazaq intellegensiyasynyng portretterin ústaghan jastar barlyq qalalardyng kóshelerimen jýrip ótui tiyis! Respublikalyq barlyq aqparat qúraldary Alash arystaryn nasihattauy kerek!

Biz Alashtyng 100 jyldyghyn, últ kósemi Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghyn jetim qyzdyng toyynday ótkizdik! Keshegi «Bessmertnyy polkti» dәriptegendey Alash arystary dәriptelgen joq! Bes-alty ghalym-jazushyn bes-alty kitap shyghardy. Bes-alty jerde jiyn ótti. Basqa ne isteldi?

«Alashqa taghzym» sheruin biyl ótkizege sebep te joq emes!

Biyl:

Teljan Shonanovtyng 125 jyldyghy,

Asylbek Seyitovting 125 jyldyghy,

Qayretdin Bolghanbaevtyng 125 jyldyghy,

Sadyq Amanjolovtyng 130 jyldyghy,

Baqtyghaly Beysenovtyng 130 jyldyghy,

Bijanghaly Janqadamovtyng 130 jyldyghy,

Esenghaly Qasabolatovtyng 130 jyldyghy,

Seyilbek Janaydarovtyng 135 jyldyghy,

Múhamedjan Tynyshpaevtyng 140 jyldyghy,

Satylghan Sabataevtyng 145 jyldyghy,

Baqtygerey Qúlmanovtyng 160 jyldyghy. Búl qol jetimdi derekterdegi bizding bilgenimiz. Biyl zertteushiler Alash qayratkerlerining tolyqtyrylghan tizimin jariyalady. Onda 700 adamnyng esim-soyy belgili.  Búlardyng barlyghy da repressiya qúrbandary bolghan.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jylgha juyqtady. Qazaqtyng azattyghy jolynda sheyit bolghan arystarymyzdy úlyqtaytyn uaqyt әbden jetti. Jaltaqtap boldyq. 32 men 37-de qyrylghan qazaqty joqtaytyn sherli sherudi ótkize almasaq, qyzyldardyng sheruining de, ony ótkizgen biyliktegi biyshikeshterding de qúny kók tiyn!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

35 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898