Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Kýbirtke 9540 48 pikir 4 Sәuir, 2019 saghat 13:07

Reseyding AES-i Jambyl audanynyng Ýlken auyly manyna salynady

Keshe Mәskeude qazaq preziydenti Qasym-Jomart Toqaev pen orys preziydenti Vladimir Putin kezdesti. Ekeuara biraz mәselening basyn shalyp, birneshe kelisim jasasty. Sol kelisimderding biri orys basshysynyng qazaq jerinde atom elektr stansiyasyn salu turaly úsynysy boldy. Úsynysty Vladimir Putin aitty. Toqaev múqiyat tyndady.

«Birlese otyryp júmys jýrgizuding jana formasyna kóshudi úsynamyn. Qazaqstanda Resey tehnologiyasy boyynsha AES saludyng mýmkindigi turaly menzep otyrmyn» dedi Putiyn.

Al býgin Qazaqstannyng energetika viyse-ministri Maghzúm Myrzaghaliyev atomdy elektrstansiyasyn salugha qatysty Senat dәlizinde túryp pikir bildirdi.

«AES salu turaly sheshim әli qabyldanghan joq. Biz әzirge ony salatyn oryndy ghana anyqtadyq. Sosyn ghana qanday tehnologiyany qoldanatynymyzdy kelisemiz. Biz búl mәseleni qosymsha zertteudi úsynamyz. Alayda songhy sheshim әli qabyldanghan joq. Qazirge tek ornyn anyqtadyq. Almaty oblysyndaghy Ýlken degen auyl» dedi viyse-ministr Myrzaghaliyev.

Keshe Vladimir Putin AES salu turaly úsynys aitty. Býgin ministrlik ony salatyn oryndy belgiledi. Ol – Almaty oblysyna qaraytyn Ýlken degen auyl eken.

Ýlken auyly - Almaty oblysy, Jambyl audanynda ornalasqan. 2009 jylghy sanaq boyynsha atalghan auylda 1982 túrghyn túrady. Audan ortalyghy - Úzynaghashtan soltýstik-batysqa qaray 325 km-dey jerde, Balqash kólining ontýstik-batys jaghasynda ornalasqan.

Putin qazaq jerinde atom elektr stansiyasyn orys tehnologiyasy boyynsha saludy aitty. Jalpy Qazaqstanda atom elektr stansiyasyn salu turaly әngime alghashqy ret aitylyp otyrghan joq.

Qaysybir jyly osy mәsele qoghamnyng qyzu talqysyna salyndy. Qúrylys júmystaryn 2018 jyly bastap ketedi degen. Qogham narazylyghynan son, búl is keyinge shegerildi. Al 2014 jyly AES salatyn oryn retinde Shyghys Qazaqstandaghy Kurchatovty tandap alghan edi. Keyin Almaty oblysynda salatyn boldy. Tipti, 2015 jyly Japoniyanyng premieri Sindzo Abe men eks-preziydent Nazarbaev kezdesken. Sol kezdesude Nazarbaev pen Abe әlgi atom elektr stansiyasyn japon tehnologiyasymen salatyn bolyp kelisken.

Jalpy bizge atom elektr stansiyasy kerek pe? Qazaqstan elektr energiyasyna, janaghy Reseyding AES-ine qanshalyqty múqtaj?

Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 2017 jyly Qazaqstan halqyna joldau jasap, energiya óndirude «jasyl energetikagha» kóshetinimizdi aitqan. Ol tehnologiya tiyimdi әri ekologiyalyq qauipsiz ekendigi de dәleldi týrde kórsetilgen. Bizdi, el-halyqty sol sózderge sendirgen. Tipti, Ýkimetke 2030 jylgha qaray alternativti energiya kózderin aludyng ýlesin 30 payyzgha jetkizu turaly tapsyrma bergen.

Ol az deseniz, alternativti energiya kózin tabu atty úranmen milliardtaghan aqsha shyghyndap, Astanada «EKSPO-2017» Halyqaralyq kórmesin de ótkizgen joq pa edik?! Eger ainalyp kelip, atom elektr stansiyasyn salatyn bolsaq, milliardtaghan shyghyn shygharyp ótkizgen «EKSPO» degeniniz әdire qalghany ma? Osynyng barlyghy kim ýshin, ne ýshin ótkizildi, sonda?

Jogharydaghy súraghymyzdy qaytalap qoyayyq, bizge atom elektr stansiyasy kerek pe? Kerek bolghan jaghdayda ony orys tehnologiyasymen salu qanshalyqty tiyimdi? Orys tehnologiyasynyng qanshalyq sapaly ekeni Chernobylide belgili boldy emes pe. Almaty oblysynda salatyn stansiya Chernobyliding taghdyryn qaytalamasyna Putin kepildik bere me? Osyghan deyin Reseyden satyp alghan úshaqtarymyz jii apatqa úshyrap, qanshama sarbaz sheyit ketti. Onyng súrauy qayda?

Semeyda san ret jarylys jasap, zardabyn qara halyq tartqanda soqyr tiyn shyghyndamaghan Resey, Bayqonyrdan úshyrghan zymyrany qazaq dalasyna qúlap, geptiylinen u shashylghanda moyyndamaghan Resey erteng "kýl bolmasan, býl bol" demesine kim kepil?

Qazaqstan ózin 100 payyz energiyamen qamtamasyz etip otyrghan memleket. Dýnie júrty jasyl enegriyagha kóship jatqanda qazaqqa eng qauipti AES salatyndan ne múqtajdyq tudy?

Múhtar Tayjan, sayasatker:

- AES salu turaly aitylyp jatyr. Biraq biz búghan jol bermeuimiz kerek. Óitkeni ol óte qauipti. Qazaqqa mýlde qajeti joq. Qazaqstan ózin-ózi energiyamen qamtyp otyrghan el. Bizde múnay da bar, jel de bar, kýn quaty da bar. Ásirese Qazaqstannyng ontýstiginde kýnnen elektr quatyn óndiru potensialy joghary.

Sondyqtan AES-siz de ómir sýruge bolady. Ásirese Almaty oblysynda ózender óte kóp. Gidro elektrstansiyalaryn salugha bolady. Ol absoliutti ziyansyz. Bir jaghynan enegiya óndiretin stansiyalar kóbeyedi. Ol ózara bәsekelestikti tudyrady.

Al bir ghana AES salatyn bolsa, janaghy elektr quatyn sol ghana óndiredi de, ol óz kezeginde monopolizmge jol beredi.

Ekinshi jaghynan Resey tehnologiyasy - eng senimsiz tehnologiya. Basqasyn aitpaghanda, Bayqonyrdan úshyryp otyrghan zymyrandarynyng ózi keyde úshady, keyde úshpay qúlap jatyr ghoy. Resey jemqorlyqqa әbden batqan el. Sondyqtan múnday kýrdeli tehnologiyamen bizding jerde synaq jasaugha jol bermeuimiz kerek. Eshqanday senim joq.

Biz AES-ke múqtaj emespiz. Mysaly, elektr energiyasyna eng kóp qajettilik Almaty oblysynda bolsa, ony Qapshaghaydaghy GES óndirip, qamtyp otyr. Yaghni, defisit joq.

Qazir bizde elektr jelileri eskirgen. Ózimiz óndirip otyrghan elektr quatynyng 30 payyzy janaghy eskirgen jelilerge shyghyndalyp otyr. Bizge solardy janartu kerek. Sonda qosymsha taghy 30 payyz elektr quatyn alatyn bolamyz.

Ýshinshi mәsele, janaghy AES-ti salugha qanshama milliard dollar aqsha kerek. Ony qaydan alady? Áriyne, qazynadan, búl jaghyn da eskeru kerek.

Ashat Asan, jurnalist:

- Qazaq jerinde atom elektro stansasyn salu turaly mәsele kóterilgeli biraz jyldar bolyp qaldy. Bizding biylikti onday pighylgha iytermelep otyrghan, әriyne,  Resey kórshimiz. Áytse de, búl әngime әli de pәtuasyn tappay keledi. Jyldar boyy Semey poligonynyng zardabyn shegip, әli de sol tajaldyng saldarymen kýresip  kele jatqan el ýshin múnday qúrylystyng jaqpaytynyn biylik te, biylikting «dostary» da jaqsy týsingennen bolar, taqyryp ashylyp baryp, jabylyp qala beretin.

Shyndyghynda, Qazaqstangha AES-y kerek pe?

Qazaqstan múnay, gaz, kómir, uran syndy energetika shiykizat kózderine bay әri energetikalyq derjava sanalady. Óndiriletin energiya kólemi 103 -105 mlrd kVt.  saghatqa para par. Búl auqym eldi tolyq qamtamasyz etip qana qoymay, onyng artyq qalghan 5 mlrd kVt.s.-qa juyghyn syrtqa satugha mýmkindik bar.     Elektr energiyasynyng 70 payyzgha juyghyn kómirden, 14, 6%-yn sudan alsaq, gazben isteytin stansalarda 10,6 % óndirilip , múnaygha sýiengen stansalar  4,9 % energiya beredi.

Odan keyin, 2017-shi jyly dýbirletip EKSPO ótkizdik. Úrany – jasyl energetika. Biraq, ol úran sol kýii qalghanday. Búl baghytta auqymdy bir isterding atqarylghany esh bayqalmaydy. Áytpese, kýn shuaghy az emes, dalamyzda jel «erkin sayran salatyn»  el emespiz be? Nege myqtap qolgha alyp, jýzege asyrmasqa?Memleketting túraqty damuy ýshin qajet arzan quat kózderi emes pe? Búl mәsele jolgha qoyylsa, túraqty tútynatyn tabarlardy da arzangha shygharugha mýmkindikter tuar edi. Qanshama júmys oryndary ashylar edi. Óitkeni, qosymsha qúny joghary taza elektr energiyasyn óndire otyryp, Qazaqstan qúrylys, mashina jasau, eletro tehnika salalarynda  túraqty joghary dengeyli júmys oryndaryn ashugha mýmkindik alar edi. Mysaly, elding ontýstik shyghysy (AES salugha oryn dayar túrghan Almaty oblysy) kómir, múnay, gaz ken oryndarynna shalghay jatqanymen, kýn men jelge, taudan qúlap aghyp jatqan ózenderge kende emes. Investisiyany osy baghyttaghy qondyrghylar jasaugha mashyqtanatyn kәsiporyngha nege tartpasqa? Ózimizde shyqqan qúral-jabdyq ta arzan bolar edi...  Mysaly, Almatyda «Almaty mashina jasau zauyty» bolghan. Demek, óndiris alany bar. Yaghni, «dostar» úsynyp, uaqytsha preziydent moyynsúnyp otyrghan AES-tyng týkke de qajeti joq!

Men óz basym, Resey salmaqshy atom stansasynan zor qauip kóremin. Óitkeni, búl el – tehnologiyalyq damudyng jogharghy satysynda emes, kerisinshe, damudan kesh qalghandyghynan, ylghy da tehnogendik apattargha jii úshyrap otyratyn memleket.  Ony alysqa barmay-aq, Bayqonyrdaghy «bylyqtarynan» bayqaugha bolady. Otyz jylday eline, jerine synaq jýrgizip, halqyndy «tәjiriybe ýshin qajet qoyan» dep qana sanaghan kórshiden ne ýmit, ne qayyr...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

48 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2694
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773