Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 6931 55 pikir 3 Sәuir, 2019 saghat 09:57

Shynghys tudy Arqardan...

Shynghys qaghannyng ainalasyndaghy adamdardyng da, ru-taypa  attarynyng bәri de tek qana qazaqqa tәn. Olar, Esekey, Altan, Qúshar, Saghabek, Temir, Tastemir, Shynghys, Ólen, Bórte, Jibek, Maral, Jamúqa, Belgitay, Qasar, Naqu-Bayan, Bauyrshy, Targhytay, Jelme, Altan, Múqaly, Jemeney, Esen, Bóken, Janay batyr, Ýgedey, Jolshy (Joshy), Tóle, Dәritay, Shaghatay, Tayshar Qarasaqal, Jebe t.b. Onyng ýstine Qiyat, Jadyran, Jary, Aday, Bayúly, Manghyt, Kerey, Nayman, Merkit, Jalayyr, Qonyrat, Úighyr, Jabal t. b. ru-taypa ataularyn qosynyz. Jer jýzining barlyq elderinde, adam attarynda ózderining últtyq erekshelikteri bolady. Al qazirgi zamannyng tilimen aitqanda últtyn, memlekettin  «tólqújaty» siyaqty.

Sol kezdegi jogharyda kórsetilgen ru-taypalardyng bәri qazirgi qazaq halqynyng qúramynda túr. Mysaly, adamnyng tegine «ov», «ev» (Ivanov, Rublev, Sidorov) jalghaulary qosylsa onyng últynyng orys ekenin, «ko» (Solomenko, Kostenko, Prihodko) ukraiyn,  «ogly» (Bul-Bul ogly, Mamed ogly) әzirbayjan ekenin birden bilemiz. Búl qaghidany býkil dýnie jýzi elderining bәri de qoldanady. Ejelgi qazaqtar  óz atyna da,  tegine de eshqanday jalghau sóz qospay jazghan. Mysaly, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shaqshaq Jәnibek, Janys Tóle bi, Eskeldi Sýgir, Kete Jýsip t. t. Bolyp ruynyng (atasynyn) aty birinshi aitylyp, jalghasyp kete beredi. Búl jaghdaydy qazaq últynyng shyghu tegin ózge últtar men salystyrghanda, tipti әride ekenin kórsetedi, - dep tújyrymdaugha әbden bolady.

Sonymen qatar Shynghyshannyng ainalasyndaghy adamdardyng  kópshiligining attarynyng qasyna «Ad», «Day», «Aday», «Jary» degen tegi (kazirgishe aitqanda familiyasy) qosylyp otyrady. Mysaly, «Jajiyr-Aday», «Tuhu-Aday», «Bóri-Aday» (186 bet),  «Noyaq-Aday», «Qaran-Day», «Buda-Ad», «Dahal-Aday», «Arul-Ad» (187 bet), «Day-seshen» (190 bet), «Jary-Aday» (200 bet), «Shyrghy-Aday Batyr», «Jajir – Adaylyq Jamúqa» (220  bet), «Jyrghy Aday (Jebe)» (223 bet), «Jýrme Aday» (234 bet), «Jary Adaylyq Qarydar» (239 bet), «Jýrshe Aday» (240 bet), «Bary Adaylyq Nayaan» (251 bet), «Jýrje Day», «Doly Aday» (259 bet), «IYdik Aday», «Qynkiya Aday» (260 bet), «Jary Aday-Egen» (265 bet), «Alshy Aday» (271 bet). (Iliyas Esenberlin «Asyl anyz» Mongholdyng kәdimgi jinaghy. Almaty, 2002 jyl Kóshpendiler baspasy).

Dýbun-Bayannyng (Dýiim-Bayan M.Q.) eki balasynyng aty Bilge-Aday, Bekje-Aday. (Ábilghazy. «Týrik shejiresi» 46 bet).

Búl jaghday eski tarihy jazbalarda kóptep kezdesetin «Ad», «Day», «Altay»  elderining Adaylarmen bir tekten shyqqanyn jәne qazirgi Adaylardyng sol ejelgi Ad, Day, Altaylyqtardyng zandy jalghasy, yaghny solardyng qarashanyraghyn ústap qalghan býgingi úrpaghy ekendigin kórsetedi. Atalarymyzdyng «Attyng ornyn tay basar (Adtyng ornyn day basar)» degen maqalynynda syry osy. Altaylyqtardyng san myndaghan jyldardan beri auyzdarynan tastamay jyrlap kele jatqan «Man Aday Qara» dastanynynda syry osy (Býkil әlem elderi óz tegininde, mәdeniyetininde Altaydan bastalatynyn jaqsy biledi). Mannyng atyn Manqystau, Adaydyng atyn Aday, Qaranyng atyn «Týpqaraghan (Qaraghantýp)» yaghny barlyq qaralardyng shyqqan týbi kýni býginde de ústap otyr.

Sonymen qatar, Shynghys hannyng ata-babalarynyng jәne onyng ainalasyndaghy adamdardyng esimine qazaq halqynda kýni býginde de qoldanysta jýrgen «batyr», «mergen», «sheshen», «bek (begi, beki)», «han», «qaghan»  degen elden erek, býkil halyq moyyndaghan qúrmetti ataqtary men lauazymdary qosylyp jazylghan. Mysaly, «Nashyn-batyr», «Búltegi-batyr», «Bartan-batyr» (187 bet), «Esugey-batyr» («189 bet), «Sýbetey-batyr» (210 bet), «Aushy-batyr» (220 bet), «Taqoy-batyr» (225 bet), «Gýri-batyr) (229 bet), «Qadaq-batyr (241 bet), «Múqaly Shylayyn-batyr» (264 bet)   «Horyshar-mergen», «Borjyghytay-mergen», «Dobun-mergen», «Barqúday-mergen», «Qorylartay-mergen» (183 bet), «Dýmbilay–sheshen» (187 bet), (Day-sheshen» (190 bet), «Qúiyldyr-sheshen» (241 bet), «Toqta-beki», «Qúdyq-beki», «Belgi-beki» (220 bet), «Alaq-beki» (276 bet), «Van-han» (202 bet), «Toruyl-han» (204 bet), «Daldúr-han» (212 bet), «Búiryq-han» (220 bet), «Tayan-han», «Kýshlik-han» (246 bet), «Altan han» (282 bet), «Qabyl-qaghan», «Qútyla-qaghan» (187 bet), «Ambaghay-qaghan» (192 bet). Iliyas Esenberlin «Asyl anyz». Sonymen qatar, osy enbekting 19 betinde: «HII  ghasyrdyng ortasynda monghol (múnal) rulary bólek-bólek túrghan. Ásheyinde olar әr týrli toptargha birikken: taypagha, nemese úlystargha, halyqqa, «halyq iyeligine» bólindi. Úlys ýlkendigi men kýshine baylanysty әrtýrli boldy: úlys iyeliginen bastap alghashqy memlekettik qúrylysqa deyin: «Ejelgi mongholdarda, - dep jazdy B.Ya. Vladimirovsov,-kósemge, hangha, noyangha, tayshygha, batyrgha, t.b. baghynyshty boluyna qaraghanda, rulardyn, taypalardyn, әulettin  birikken qúrylymy «úlys», «úlys-halyq»,  «halyq-el»,  «osynday  bir  úlysqa  birikken  halyq», nemese  «úlys  iyeligin  qúrushy», «memleket-iyeligin qúrushy halyq», «memleket» - dep ataldy dep jazdy. Mongholdardy, naghyz kóshpendilerdi, búl týsinikte onyng territoriyasy emes, halqy qyzyqtyrady». Úlys basynda mal sharuasymen ainalysatyn ataqty ru basylary túrdy. Qúrmetti atau iyesi – noyandardan: bahodyr – batyr, iymen – aqyldy, mergen – qúralaydy kózge atqysh, bilgen – aqyldy, býke «búqa» - kýshti, tayshy – hanzada, t.b.

Múnday úlys iyesi, bahadúr – batyr titulyna ie bolghan, Temujinning әkesi Esugey de boldy» deydi.

Múnal shyndyghy boyynsha, bizde noyandyq shen – beki qoyatyn dәstýr bar. Bodanshardyng ýlken úly Baarynnyng túqymdary osynday shenge ie bolghan...» («Múnaldyng qúpiya shejiresi». 154 bet.)

Týsinikteme: Manghystaudaghy Jetibay kenti (Qaraqiya audany) men Shetpening (Manghystau audanynyng ortalaghy) arasyndaghy alqap men eldi meken kýni býginde de sol dәuirding tiri kuәsindey «Beki», Kaspiy – Aral aimaghy Jem ózeni boyynda Kazbek degen jer, qazirgi Gruziyanyng Alandar elindegi (soltýstik Osetiya) tau men eldi meken «Kazbek», yaghny Qazaqtyng begi dep atalady. Áskerding Bas qolbasshysy «begler begi» dep ataldy. Sol siyaqty Bek, Beki, Beken, Bekjan, Bekibay, Bekmúrat, Bekqali, Bektúrghan, Qazybek (Qaz dauysty Qazybek biy), Kazbek esimderi el arasynda jetip artylady.

Shynghys hannyng tegi  Qazaq, Alshyn, Bayúly, Aday ekendigin «Asyl anyzdyn» myna derekterinen de anyq kóruge bolady:  «Sonda Ýrýiitting Jýrgetayy men Manghyttyng Qúiyldyry Jamuhanyng ol jerden ketuin kýtip, odan qalys qalyp, Shynghyshangha ózinin, Ýrýiitteri men Manghyttaryn bastap keldi. Sonday-aq bastapqyda Jamúha da ózining jeti úlymen Shynghyshangha qosyldy» (I.Esenberlin «Asyl anyz». 215 bet).

«...Búl habardy estigen Shynghyshan: «Úrytty» Jýrme Aday aghay, eger sizdi aldynghy shepke taghayyndasam, qalay qaraysyz?»-dedi. Jýrme Aday auzyn ashyp ýlgermesten, Manghyttyq Qúiyldyr-seshen: «Andamnyng dәl aldynda men shayqasamyn! Mening jetimekterime qamqorlyq jasau-andanyng erki» - dedi. –Joq,- dedi Jýrme Aday, biz ekeumiz de Shynghyshannyng kóz aldynda shayqasamyz: «Úryt jәne Manghyt!» Osy sózdermen Jýrme aday men Qúiyldyr Shynghyshannyng bet aldyna ózderining Úryttyqtary men Manghyttaryn sapqa túrghyzdy. Olar sapqa túryp ýlgermesten, jýrkelikter basqarghan jau jaghy kelip qaldy. Ol kelgennen keyin Úryt pen Manghyt soqqy berip, Jýrkelikterdi taptap tastady. (Asyl anyz. 234 bet).

Týsinikteme: Adayymyz sirә Aday ghoy. Al, ol zamandaghy Manghyt degenimiz qazirgi Kishi jýz qazaqtary qúramyndaghy taypanyng aty. Manghyt ejelgi Manghystaudy mekendegen Mandardyn, yaghny Man atanyng úrpaqtary degen  maghyna beredi. Manghyttar keyin Noghay han biylik jýrgizgende Noghaylyqtar, Manghyttar jәne Qazaqtar  dep qatar ataldy. Osy aitylghandardyng tolyqtay dәleldemesin ataqty jyraular Múrat Mónkeúly men Múryn jyrau Sengirbekúly jyrlaghan «Qargha boyly Qaztughan» jyrynan tabamyz. Altyn Ordanyng songhy biyleushisi Adaydyng Múnalynyng úrpaghy «El qamyn jegen er Edige» by osy Manghyt taypasynan delinedi.

«Man ata» asuy men Man atamyzdyng molasy Manghystaudyng qara oiynan qyrgha kóteriler jerde kýni býginde de bar.

Shynghyshannyng tegi Múnaldyng Qiyan (Qiyat) ruynan ekendigin, onyng Aday Bayúlynan taraytynyn  «Múnaldyng qúpiya shejiresin de» anyq kórsetilgen. «Sodan keyin Shynghyshan Onghyr (keybir derekte Ýngir) – aspazshygha: «Sen menimen bir ýiding balasynday boldyn. Sen, Mýngeti – Qiyannyng balasy Onghyr «Búltty kýni – joldan adaspadyn, jekpe-jekte jenilmedin, janbyrly kýni birge su boldyq, ayazda – birge tondyq. Qazir saghan qanday syy kerek?» - «Eger maghan rúqsat etsen, - dep jauap qaytardy Onghyr, - eger maghan tandaugha rúqsat etsen, maghan әr qiyrda bytyrap, jan-jaqta shashyrap jýrgen  Bayúly bauyrlarymdy bir jerge jinap alayyn». – «Jaraydy, -dedi ol, - Bayúly bauyrlaryndy jinap aluyna rúhsat beremin sen olargha mynbasy bol» (151 bet).

Týsinikteme: Shynghyshannyng Múnaldyng Qiyat (Qiyan) ruynan ekendigi búl kýnde býtkil jer betindegi birde – bir tarihshygha kýmәn tughyzbaydy. Búl әlem moyyndaghan shyndyq. Endi myna sózge nazar audarayyq. Onghyr – aspazshynyng ruy da Qiyat (Mýngeti - Qiyannyng balasy). Ol Shynghyshannyng rulas – bauyry, sondyqtanda Shynghyshan oghan ózining de, býtkil әskerining de  ómirin senip-tapsyrdy, bas aspazy etti. Onghyr jan-jaqta  shashyrap jýrgen Bayúly bauyrlaryn  Shynghyshannyng rúqsatymen bir jerge  jinady. Búl jóninde osy «Asyl anyzdyn» 50 tarmaghynda: «Bartan – Batyrdyng tórt úly boldy Mýngeti-Qiyan, Nekýn-Tayshy, Esugey-Bahadýr, Dәritay-Otshyghyn. Qútyqty-Mýngirding úly Bóri-Bóke boldy. Onon shatqalyndaghy toyda Belgitaydyng iyghyn jaraqattaghan dәl osy edi» deydi. Búdan  Ýngirding әkesi Mýngeti men Shynghystyng әkesi Esekeyding bir atanyn   balalary ekendigi anyq kórinip túr emes pe?! Taghy sol siyaqty 120-shy tarmaghynda «Týni boyy úiyqtamay jol jýrdi. Jan-jaghyna qaraghan olar kelesidey taypalardyng jaqyn kelgenin kórdi. ...Mýngeti – Qiyannyng úly Ýngir ózining Shanshuyttary jәne Bayúlylarymen  deydi.

Osy derekten Shynghyshan men Ýngirding bir-birine nemere tuys, Qiyattyng da, Múnaldyng da Bayúly – Alshynnan (Kishi Jýz-Begarys) taraytyny «taygha tanba basqanday» bolyp, anyq kórinip túrghan joqpa?! Shejire de Múnaldy Adaydyng kenje nemeresi, al Adaydy Bayúlynyn, sonymen qatar býtkil qazaqtyng kenjesi, yaghny qarashanyraghynyng iyesi delinedi.

Osy tújyrymnyng aqiqattyghyn eshqanday dau-damaygha jibermeytin derekterdi Ábilghazynyng «Týrik shejiresinen de» tabamyz.  Onda Shynghys hannyng tegi Qiyan, Oghyz han, Qarahan, Múnal han, Alynsha han» dep, kórsetilgen. Búghan kýmәn keltiruge eshkimning de qúqy joq. Sebebi, qazaq óz ata-teginen eshqashanda janylysqan emes, janylyspaydy da. «Tegin bilmegen teksiz» dep ondaylardy adam qataryna sanamaghan. Al, búl shejireni jazyp qaldyrghan qarapayym adam emes, HÝ11 ghasyrdaghy basynda Kaspiy-Aral óniri qazaqtary, artynan Hiua hany, әri әigili  Shynghys qaghannyng tikeley úrpaghy Ábilghazy bahadýr han bolyp tabylady.

Osy aitylghandardyng toponomikalyq aighaqtamasy Manghystaudaghy Shayyr auyly manynda Qiyan atty alqap pen Jary (Jarty) atty әulie qorym kýni býginde de osylay atalady. Osy kórsetilgen derekter Alshyn shejiresimen de 100 payyz sәikes keledi. Onda Qiyannyng (Qiyattyn) tegi Jary – Múnal – Aday – Bayúly – Alshyn delingen.

Mýngeti, Mýngir, Múnghyl búlardyng bәri Múnaldyng sinoniymi. Biz ony «Múng (Mýn)» degen sóz týbirinen, yaghny óz týbinen, óz atasynan aiqyn kóremiz.

Qazaqtyng - Kishi Jýz (Begarys) – Alshyn - On eki ata Bayúly men onyng kenjesi Aday ruynyng Shynghyshan zamanyndaghy jaghdayy jayly Ábilghazynyng «Týrik shejiresi» atty enbegining «Bayúly elining bayany» tarauynda bylaysha beriledi: «Bayúly – kóp ruly el, ishindegi kóbiregi de, jaqsyraghy da eki ru edi, onyng bireuin Aday Bayúly, ekinshisin Mekireyin Bayúly der edi. Onyng sebebi olar Aday jәne Mekireyin degen eki ýlken ózenning jaghasynda otyrar edi. Júrttary Oirat júrtyna jaqyn bolar, múnaldyng dórlikin ruynan airylady».  Búl derekterden ol kezde Bayúlynyng ru,taypa emes «el» (memleket degen maghyna da), Aday men Múnaldyn, Qiyan men Nukuzding dәrlýkin ruynan aiyrylatyn  tuys taypa, ru  ekendigin kóremiz. Al, Múnaliyada  Aday  ózeni kýni býginde de solay atalady.

Osy aitylghandardyng taghy bir aighaqtamasy Ábilghazynyng jogharyda kórsetilgen «Týrik shejiresinde» bylaysha beriledi: «Barsha týrik rularynyng birin qaldyrmay týgendep aityp shyghu bir adamnyng qolynan kelmes, ózimizdin  hәl-qaderimizshe birsypyrasyn aityp shyqtyq, endi múnal nәsilinen bolghan rulardyng tarihyn sóz eteyik» dep kelip osy jerde  merkit, qonyrat,  ormauyt, qonqamar, baday jәne qyshlyq, dýrban, baran jәne suqat, jalayyr, bayúly elderin múnalmen nәsildes (túqymdas), bir atadan taraghan dep Aday – Bayúly jayly jogharydaghy derekterdi keltirgen (40-44 better). Búl derekterden de múnal men aday-bayúlynyng atalas ekeni kórinip túrghan joqpa?!

Orys patshalyghy jәne onyng jalghasy Kenester ýkimeti Shynghyshandy da, onyng ata júrtynda barynsha jek kórip, ata jauy sanady. 1917-35 jyldardaghy arnayy «qasaqana» úiymdastyrylghan «genosiyd» - te qazaq halqynyng 5-ten 4 bóligi qyrghyngha úshyratyldy. Olar jazghan barlyq әdeby shygharma jәne tarihy enbekterde Shynghys hannyng halyqqa jasaghan jaqsylyqtary men olargha arnaghan danalyq-ósiyetterining birde-biri aitylmay, atamyzdy tek qana «qúbyjyq» etip kórsetti. Eger biz múny «dúshpanyng jek kórgen «túlgha» sol elding bagha jetpes, kózining qarashyghynday saqtaugha tiyisti asyly bolyp tabylady» degen qaghidagha salsaq  Shynghys qaghannyng qazaqtyng bir tuar úly ekendigi dәleldenip túrghan joq pa?!

Taghy da Ábilghazynyng «Týrik shejiresine» jýgineyik: «Alanko (qazaq shejiresinde Áleuke) osydan keyin ýsh úl tapty... Ýshinshisi – Búdynjar (Búdyng Jary) Múnal, ony han kóterdi, Shynghys han jәne Múnaldyng kóp rulary sonyng nәsilinen bolar. Búl ýsh úldan bolghan elderding bәrin nirun der edi, nirunnyng maghynasy – «aru túqym ruy» degeni, óitkeni múnaldyng týsinigi boyynsha, ol ru núrdan payda boldy» (47 bet).

Týsinikteme: Shejire deregi boyynsha Jary ruy Adaydyng Múnalynan taraydy. Búl derekten Shynghyshannyng arghy atasy Budyng jarynyn  Múnal ruynan taraytyny anyq kórinip túr emes pe?!   Atasynyng aty (ruy) Múnal bolghanda, odan taraghan úrpaq Múnal bolmay kim bolady?!  Qashaghan jyraudyng «Aday núrdan jaralghan» dep jyrlaghany osydan bolatyn.  

Býkil Qazaq, Týrikting qarashanyraghynyng iyesi (kenjesi) Bayúly (Alshyndardyn) qazirgi Múnal dalasynda (Shynghyshan) biylikke kelip, onyng býkil qazaqtyng basyn qosyp, Úly jýz, Orta jýz aimaghynan ótip, býkil batysty baghyndyryp, ejelgi ata-mekenderi qazirgi Kishi jýz aimaghyna kelip túraqtaghanyn Múhamedjan Tynyshbayúly da jazyp ketken: «12-14 ghasyrlarda alshyndardyng (Bayúly) negizgi toby orys dalasynyng ontýstik jәne ontýstik-shyghys bóligin mekendedi. Olardan ontýstik-shyghysqa qaray basqa eki top (Qarakesek pen Jetiru) qonystandy. Jogharyda keltirilgen jylnamalyq derekter 14-ghasyrdyng sonynda alshyndardyng bir atasynyng ózi Ontýstik Resey ghana emes Litva, Polisha, Bolgariya, Serbiya, tipti alystaghy Vizantiyanyng da tikeley tizesin qaltyratqan Noghay ordasynyng negizgi úiytqysyn qúrady. Búl oraydy Úly jýz qazaqtarynyng Altyn Orda jerinde eshtene bilmeytin, Orta jýzde ol jóninde qypshaqtar men arghyndardyng ghana azdap sóz ete alatynyn eske týsirsek alshyndardyng barlyq anyzdary men jyrlary tek Altyn Orda men Noghayly ómirin tilge tiyek etuden túrady. Kishi jýzding noghaylardyng qúramyna kirgendiginde esh kýdik bolmasqa kerek, búl qyzyqty da kýrdeli mәsele erekshe zertteu taqyrybyna әbden layyq. Alshyndardyng jadynda Toqtamys, Edige turaly Noghay ordasynyng belgili biyleri men myrzalary Ysmayyl, Qazy, Músa, Oraq, Mamay, Ormanbet turaly jyr-anyzdar kóp-aq. Olarda alshyndardyng noghaylarmen qatynasy Noghay ordasynda ótken ýzdik-sozdyq soghystar jayynda kóp aitylady. Áygili aqyn Múrat Mónkeúly ózining «Ýsh qiyan» atty tamasha tolghauynda: «Ormanbet by ólgen jer, on san noghay býlgen jer...Noghay da shulap bosqan jer» - dep, Altyn Ordanyng ydyrauy men noghay úlysynyng shayqaluyn jyrgha qosty. HÝ-ghasyrdyng ortasynda alshyndardyng kóp bóligi Ábilqayyrdyng qol astynda bolghanymen, onyng ómiri kezinde-aq Edige úrpaqtarynyng arasyndaghy alauyzdyqtyng saldarynan bólinip ketti» deydi. (Qazaq shejiresi. 39-40 better).

Búl jerde aitayyn degenimiz, osy enbek sol M.Tynyshbayúly aitqan «erekshe zertteu taqyryby» bolyp tabylady. M.Tynyshbayúlynyng mýlt ketken, nemese әdeyi aitpay, nemese aita almay ketken jeri sol atyshuly Noghay (Qazaq) ordasynyng negizin qalaghan ózegi, yaghny qozghaushy kýshi  tap sol Alshyndardyng ózi bolatyn. Keyinnen úly Orda ekige bólingende Altyn Ordamyz Shyghys týrik qaghanaty, al Noghay úlysy Batys týrik qaghanaty bolyp, Altyn Ordanyng biyligi Múnaldarda, al Noghay ordasynyng biyligi Tobyshtarda bolghan bolyp shyghady.

...Keshegi Dýiyim Bayan ketken son

Alty jyl anyq ótken son,

Ar-sar bolyp jýregi,

Qangha tolyp bilegi,

Shynghys tudy Arqardan?.(1)

Onyng tughan túqymy

Patsha bolyp taralghan.

Osy bir sózder kónilime

Búrynghy ótken ýlkennen

Qaghida bolyp qalynghan.

Shejire bolyp jazylghan

Tilimi týzu baghytty

Kónilim zerek qalypty.

Andaghan jaqyn, alysty,

Boljaghan qisyq, shalysty,

Búrynghy qart atamnyng sózderin

Qúlaghym estip, kórgenin

Osynday qúraly kelgen jerlerde

Shygharyp jýrmin jaryqqa.

Sharighat qarap, jol pәmdep.

Músylmangha ýmbet dep,

Atasyn anyq bilmegen,

Aytsa bolar mýrdet? dep..(2) (Qashaghan Kýrjimanúly (1841-1929) ózining «Aday tegi»).

Shynghys qaghannyng tegin aityp otyr. Osy bir auyz sózben Shynghys qaghannyng tegining qazaqtyng Adayy ekeni anyq kórsetilgen. Sebebi, eng alghash ret dala any Arqardy qolgha ýiretip, qoy men qoshqargha ainaldyrghan, býgingi kýnde qoy men qoyshynyng piri retinde dәripteletin Qazaqtyng ataqty úly Shopan ata bolatyn. Shopan Ata qorymy Eski Ózen qalasynan Beket Atagha (Oghylandygha) barar joldyng 50-shi km-de ornalasqan. Shynghyshan elining de, biz eshqanday rugha jatpaymyz dep, jýrgen tórelerding de (Atasyz úl bolatyn ba edi?) úrany «Arhar» bolatyny osydan. Han Ordasy (Bókey) auylynyng qasyndaghy «han ziratyndaghy» qúlpytasta: «Arqar rughy Núraly han» degen jazba tanbalanghan. Búnday jazba sol qorymdaghy qúlpytastyng bәrinde bar.

Atasyn bilmeytinderdi kәpir, yaghny «tiri ólik»  dep otyr.

                 «Atamyz Aday – Múnaldyn

Kishi jýzding ishinde

Qarasam qatar teni joq,

Shashylghan dabyl-danqynnyn

Bayany bolsa kemi joq.

Býgingi jýrgen adamnan

Dәrejesi artyq jaralghan,

Adaydan Múnal bolghanda

Túsynda ozghan eshkim joq

...Dýiimbayan, Shynghyshan –

Nәsiling núrdan jaralghan

Halqyna әdil qaraghan

Auyz tiymey paradan,

Paqyr-miskin, bay men bek,

Jarly, jalsyz, az ben kóp

Bәrinde birdey sanaghan» (Qazaqtyng halyq aqyny Sәttighúl Janghabyúly «Jyr-dariya» 252 bet). Shynghys qaghan jәne ol qúrghan Múnal qaghanaty jayly qazaqtyng aqyn-jyraularynyng shygharmalarynda múnday madaq joldar óte kóp kezdesedi.

Týsinikteme: Dýiim Bayan – Dýiim Bayúly degen sóz. Biz ony qazirgi qoldanysymyzdaghy Dýiim júrt degen sóz tirkesterinen aiqyn kóremiz. Al,  Bayan – on eki Ata Bayúlynyng qysqartylghan núsqasy bolyp tabylady. Aday shejiresi boyynsha «12 ata Bayúly» Qazaqtyng qarashanyraghy bolsa, Bayúldarynyng kenjesi Aday bolady. Biz ony Qazaqtyng rulyq shejiresinde Adaylardyng «qarashanyraq» atanyp, on eki ata Bayúlynyng eng sonynda túrghanynan kóremiz.   

Shynghys qaghannyng balasy Ýgedey han jazdyrghan «Múnaldyng qúpiya shejiresinde» Shynghys hannyng arghy tegin Bórte Bóri men onyng zayyby Maral súludan bastap, odan beri qaray onyng toghyzynshy buyn úrpaghynyng esimin Qiyat Bórjigin deydi. Odan bergisi Dýiim Bayan men Alang gua delinedi. Key tarihshylar ony Dobun mergen nemese Dombauyl mergen dep jazady. Aday shejire-dastandary ony Dýiim Bayan – Shynghys han dep jyrlaydy. Al, Shynghys qaghannnyng ózi Qiyat Bórjiginderding kósemi Esugey bahadýrding ýlken úly.

«Shynghys qaghannyng tegi: Tәniri baqytty etip jaratqan Bórte Bóri zayyby Maral súlumen birge talay-teniz dariyany keship kelip Onyn ózeni bas alghan Búrhan Qaldyn tauyn túraq etken kezde, Batshaghan degen bir úl tuady.

Batshaghannyng úly – Tamasha, Tamashanyng úly – Qorishar mergen, Qorishar mergenning úly – Újym Buryl, Újym buryldyng úly – Sәl Qashau, Sәl Qashaudyng úly – IYkin Údyn (Badyraq kóz), IYkin Údynnyng úly - Shinsoshi, Shinsoshiyding úly – Qarshu. Qarshudyng úly – Borjyghyday (Bórjigin Aday M.Q.) mergen edi» delinedi. ("Múnaldyng qúpiya shejiresi" Almaty-1998. 26 bet).

«Kók Tәnirding jebeuimen, tenizden ótip kelgen Bórte Shynua men Súlu Maral ekeui Búrhan Qaldyn degen taudy meken etipti. Ekeuining túnghyshy bolyp Batsaghan tuady. Batshaghannyng balasy – Tamasha, Tamashanyng balasy – Qoryshar mergen, onyng balasy – Ujym Buryl, al onyng balasy Sәly Qaljau. Sәly Qaljaudyng balasy Ýlken kóz degen edi. Ýlken kózding balasy Semsoshy, onyng balasy Qarashash, Al, onyng balasy Búrhan Qaldyn tauynyng etegindegi Botaqan Buyrshyn degen jerde tughan Borshyghyntay (Bórjigin Aday) edi («Altan Tobysh» Almaty-1998 14 bet).

Ózderiniz kórip otyrghanday, Batshaghan – Batsaghan, Tamasha – Tamasha, Qorishar mergen – Qoryshar mergen, Újym Buryl – Újym Buryl, Sәl Qashau – Sәly Qaljau, IYkin Údyn (Badyraq kóz) – Ýlken kóz, Shinsoshy – Semsoshi, Qarshu – Qarashash, Borjyghyday – Borshyghyntay, yaghny Bórjigin Aday dep beriledi.

Týsinikteme: Shynghys qaghannyng arghy atasy Bórte Bóri, anasy Maral súlu. Al, Shynghys qaghan solardyng tolyp, tolysqan toghyzynshy buyn úrpaghy.

Bórte Bóri – Bórte óz aty, Bóri tegi bolady.    Kaspiy men Aral ónirinde Alshyndardyng Bórte degen biyleushisi bolghany jayly ejelgi derekterde jazylghan.

Bóri (Kók bóri) – Bóri men Alshyn sinoniym. Bóri – Alash, Alty Alash, olardyng qarashanyraghy Alshynnyng laqap (madaq) aty. Al, Kók – kóke (әke) degen sóz.

Maraldyng týbiri Aral. Aral tenizining atauy sol anamyzdyng atyn saqtap otyr.

Shynghys qaghan qúrghan Altyn orda atauyndaghy, Altyn atauynyng Alshynmen týbirles ekenin kóremiz. «Manghystau da «Bórjigin (Bóri jigining (ruynyn) balasy») degen toponomikalyq atau kýni býginde de bar.

Atalarymyz "Qúl bolghyng kelse itten, tәuelsiz el bolghyng kelse Bóriden ýireninder" degen úlaghatty sózdi beker aitpaghan.

Jyr alyby Sýiinbay Aronúly Atamyzdyng «Bórili mening bayraghym! Bórili bayraq kótersem, qozady qay-qaydaghym" dep jyrlaghany da, Manghystaudyng qara oiyndaghy Qarataudyng eng biyik shyny Otpannyng basyna salynghan «Aday Ata tarihy keshenine» kókke qarap úlyp túrghan bórining beynesi qoyylghany da osydan.

Qiyat Bórjigin degeni – Qiyat Alshynnyng úly degen sóz.

Dombauyl mergen – dombyra, sadaq jәne jebe eli degen sóz.

Dobu mergen degenimizde de Adaydyng «Sadaq tartyp túrghan salt atty» tanbasyn menzep túr. Adaydyng «Sadaq» pen «Jebe» tanbasy da osy mergendikke baylanysty.

«Úly babang Dombauyl» - dombyra jasaushylar auyly. (Qara: «Dombyrany dýniyege әkelgen qazaq ruy» http://abai.kz/post/44512).

Dombauyl babamyzdyng kesenesi Qarakengir ózenining jaghasynda, Úlytau audany jerinde ornalasqan. Salynu tarihy belgisiz. Shejire derekteri ony sonau Ghún zamanynan qalghan jәdiger degendi aitady.

Sol zamanghy tarihy enbekterde Bodanshardy – Bodanshar múnal dep, ru (ata) atymen qosyp jazghan.

Qytay jәne ózge shyghys tarihshylary Ýgedeydi - Aq Aday, Shaghataydy – Shah Aday  dep hattaghan.

Shynghys qaghan Qiyattardyng kósemi Esugey bahadýrding ýlken úly, yaghny taq múrageri bolsa, Altyn Orda biyleushisi Joshy han da Shynghys qaghannyng ýlken úly, yaghny taq múrageri bolyp tabylady.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly

Abai.kz

 

55 pikir