Senbi, 6 Nauryz 2021
Áne, kórding be? 1829 1 pikir 2 Sәuir, 2019 saghat 11:12

Qazaq "avtomattandyrudyn" qúrbanyna ainalady

XXI ghasyr ghylymy tehnologiyanyng damyghan zamanyna ainaldy. Soghan sәikes, damudyng jana baghyty - robottar dýniyege kele bastady. Robototehnikanyng keng óris alghany sonshalyqty, "adamnyng ornyn robot basty" degen naqty  derekterding qatary da artty. Shyndyghynda, adam bolu qoltemirding qolynan keler is pe? Qauipting dengeyi qanshalyqty?

Jeke baghyttar men bólek ekonomikalyq mamandyq iyelerin robottarmen almastyrudy qarastyratyn zertteuler sany býginde jýzden astam. Ekonomist Karl Frey men Maykl Osbornnyng zertteulerine jýginsek, robottandyru nәtiyjesinde AQSh-ta 2033 jylgha qaray býgingi 47% júmys oryndarynyng joyylyp ketu qaupi bar. Dýniyejýzilik bankting esepteuinshe, Qytayda búl kórsetkish, tipten, 77%-dy qúraydy. Halyqaralyq enbek úiymynyng derekterine sýiensek, Kambodja, Indoneziya, Filippiyn, Vietnam, Tailand jәne Qazaqstan sekildi memleketterding ózinde 56% júmysshylar "avtomattandyrudyn" qúrbanyna ainaluy mýmkin. Biylghy jyly eksporttaugha arnalghan alma jinaushy robottardan bastap, túrghyn ýilerde kýzetshi bolyp jýrgen qoltemirlerge deyin óz qyzmetterin bastady.

Eng manyzdysy, mamandyq iyelerining ornyn robottar basatyn bolsa, adamdargha bilim aludyng qajeti ne? Japondyq otbasynda dýniyege kelgen Amerikandyq professor, "Niu-Yorktyng eng aqyldy adamy" atanghan Mitio Kaku "The New York Times" gazetine bergen súhbatynda "Eng bastysy - oqu-bilim aldaghy uaqytta este saqtaugha negizdelmeydi. Jaqyn arada kompiuterler men Google Glass kózildirikteri (Android jýiesindegi smartfondargha arnalghan Google kompaniyasynyng ónertabysy) barlyq qajetti mәlimetterdi jýkteuge mýmkindik beretin shaghyn linza týrinde shygharyla bastaydy" degen bolatyn. Qazirgi uaqyttyng ózinde búl kózildirikter kóptegen memleketterde satylymgha qoyylghan, Qazaqstanda Google Glass-tyng baghasy 200 myng tengeni qúraydy. Demek, adamdar kompiuter sekildi oilansa, olardyng bilim dengeyi de bir kózildirikpen ólshenbek.

Mamandardyng aituynsha, robottandyru nәtiyjesinde 57 mamandyq adamdardy qajet etpeui mýmkin. Olardyng ishinde esepshiler, sarapshylar, zangerler men jurnalisterding qyzmetke qajettiligi qarapayym qoyma qyzmetshisine qaraghanda әldeqayda tómen. 2018 jyly ótken Superjob saualnamasynyng nәtiyjesi boyynsha, call-ortalyqtardyng operatorlary, naubayhanashylar men turizm menedjerlerining jartysynan astamy aldaghy 10 jylda olardyng qyzmetin tolyqtay nemese jartylay formada robottar atqaratynyna senimdi. Eger mamandyqqa qauip tónse, tyghyryqtan shyghudyng eki joly bar - mamandyq dengeyin arttyru (mysaly, qyzmetshi buhgalterden bas buhgalter dengeyine kóterilu) nemese jana mamandyqtardy mengeru.

Avtomattandyrylghan qoghamda abyroyly әri tabysty túlgha bolyp qalyptasu ýshin ne isteu kerek? Professor Mitio Kakudyng pikirinshe, ol ýshin robottargha qoljetimsiz qabiletterdi damytu qajet eken. Soghan sәikes, adamdardyng endigi júmysy intellektualdy, shygharmashylyq baghyttardy shyndau bolmaq. Sebebi, eshqanday jasandy intellekt adam intellektisining ornyn basa almaydy.

Qoryta aitqanda, robot psiholog, muzykant, suretshi nemese әnshi bola almaydy. "Men, robot" filimindegi bas keyipker Uill Smit «Robot simfoniya jazyp, kórkem tuyndyny qúrastyra ala ma?» - degen súraq qoyghan edi. Jauaby da belgili - búl mýmkin emes. "Tehnika qanshama jetilgenmen, damyghanymen, bәribir kýresting qúraly retinde qalady. Adamnyng jan-dýniyesi – úrysta eng qaterli, kózge kórinbeytin qaru. Jan dýniyesine zang boyynsha birinshi oryn tiyesili, oghan kýsh-quaty jaghynan teneser kýres qúraly joq jәne bolmaydy da" - degen Bauyrjan Momyshúlynyng danalyq sózi adamnyng qaytalanbas jaratylys ekendigining naqty aighaghy desek artyq bolmas.

Shynar Tóleuhan

Abai.kz

1 pikir