Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Túlgha 3169 18 pikir 30 Nauryz, 2019 saghat 15:38

Qojakeev...

«Qojakeevten dәris aldyq...», «KazGU jurfagynyng dýrildep túrghan kezi Qojakeev basqarghan jyldar edi», «Sonda Qojakeev aitqan eken...», «Temkeng aitpaqshy, jurnalist degen bylay bolu kerek», «Qojakeevting sharapaty sonda bir tiyip edi»… Agha buyn jurnalisterding qay-qaysysy da jurnalistika nemese studenttik ómir turaly әngimening әlqissasyn osylay bastaydy. 

Qazaq jurnalistikasynyng jәne satirasynyng tarihyn zerttep, bir jýiege týsirgen Temirbek Qojakeevti bilmeytin jan kemde-kem. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin jiyrma jyldam astam uaqyt basqaryp, temirdey tәrtip ornatqan Temagha qazaq әdebiyeti men baspasózining teoriyasyn qalyptastyrghan ghalym. Qarymdy publisist, shәkirt tәrbiyelegen bilikti ústaz.

Temirbek Qojakeev 1926 jyldyng 17 jeltoqsanynda Jambyl oblysy, Merki audanyna qarasty, Oital auylynda dýniyege kelgen. Dýniyege shyr etip kelip, kózin ashqanda bir jaghynan quanyp, bir jaghy sol kezde qiyn ómirding tauqymetinen ózderi ýshin emes, balalary, bolashaqtary ýshin qorqyp, ata - anasy jas sәbiyding qúlaghyna qazaq halqynyng ejelgi salt-dәstýri boyynsha temirdey berik bolsyn degen niyetpen ýsh qaytara «Temirbek» dep dauystapty. Bala kýninen sol kezenning auyr kýnderin kórse de, eshqashan moyymady. Árdayym algha jyljyp, ómirge degen sýiispenshiligin dәleldep, ýlken jetistikterge jetuge bolatyndyghyn aiqyndyp berdi. Ata-anasynyng aq tilegi qabyl bolyp, ómirding ystyq suyghyna tótep berip, bar sanaly ghúmyryn shәkirt tәrbiyelep, úzaq jyldar boyy respublikamyzdyng baspasózimen búqaralyq aqparat qúraldarynda qyzmet atqaratyn jurnalist kadrlaryn dayyndaugha atsalysyp, qarapayym oqytushylyqtan ghylym doktory, professor dәrejesine kóterilgen Temirbek Qojakeevting enbegi eren ekendigi dausyz.

Temirbek Qojakeev 1953 jyly QazMU-di bitirip, sonda oqytushylyq  qyzmetke taghayyndalghannan bastap, sanaly ghúmyryn sol bilim ordasyna arnady. 1970-1986 jyldar aralyghyn­da jurnalistika fakulitetinde dekan boldy. Temkeng turaly nebir anyzgha bergisiz qyzyqty әngimeler de osy tús­tarda órbidi. Kóz kórgender onyn, aldymen, óte qatal basshy bolghanyn, fakulitette temirdey tәrtip ornatqa­­nyn aitady. Ol jóninde belgili jurnalist Ghazizbek Tәshimbay Temirbek Qojakeev turaly bylay eske alady: «Alghashqy kýnnen-aq ýzildi-kesildi shart qoyghan: «Sabaqqa keshikpeysinder, týgel qatysasyndar, berilgen tapsyrmany uaqtyly oryndaysyndar. Óitpegen jaghdayda oqumen qosh aitysasyndar». Aytty – bitti, kesti – ýzildi.

Tipti, basqa leksiyalargha birde  kelse, birde kelmey jýretin bir jigitimiz bar edi. Biz oqityn fakulitette qamqor­shysy, qoldaushysy  bolghandyqtan ózin erkin ústap, erkin jýretin.  Sonyng ózi Temirbek aghaydyng leksiyasynan qalmaytyn boldy. Suyrtpaqtap syr tartqanymyzda «ústazdyng ýrmeti ýshin» ghoy dep jauap beretin». [1]

Ásirese, Temirbek Qojakeev­ting әdildigi men әrbir studentining aty-jó­nin, otbasylyq jaghdayyn, qiyn­dyqtaryn, minez-qúlqyn, bәrin bilip jýretin adamgershiligin erekshe tebirenispen әngimeleydi. «Kezindegi jurfakta mek­tep bitirip, student atanghandargha birer kurs boyy «Qazirgi qazaq tili» degen pәn jýretin. Talghat Sayrambaev syndy keremet ghalymdar oqytatyn. Bir ýtir qoymay ketseniz – «eki», bir sóilemdi sintaksisten dúrys qúrmasanyz – «eki». Mine, bizdi sauatty jurnalist etken sol kezdegi dekanymyz Temirbek Qojakeev jaryqtyq edi», – dep jazady elimizge tanymal, qalamy qarymdy jurnalist Qaynar Oljay. [2]

Ghazizbek Tәshimbay taghy bir estelgiginde, aghaydyng tapsyrmagha bergen kurs júmysyn kóbi oryndamay kelipti. «Al, sóilender!» depti Temirbek aghay. Batyldau bir jigit túryp: «aghay, uaqytymyz jetpeydi. Sharshap jýrmiz, keshiriniz» demesi bar ma!. Múny beker-aq aitqan eken. Aghayymyz salghan jerden «Pyshaqty súghyp alyp, keshirim súraudyng qajeti joq!» dep  jer-jebirimizge jetip sybap bersin. «Besikten beldering shyqpay jatyp sharshaysyndar, ә? Uaqyt tappaysyndar, ә? Al anau 50-ge kelgende doktorlyq dissertasiya qorghaghan Hayyr­jan Bekqojin aghalarynnyn  shyqpay jýrgen jany-әi, ә!» dep  omyraulatyp baryp  toqtapty. Sóitsek, jurna­listika bólimin­de jalghyz ghylym doktory Hayyrjan Bekqojin aghayymyz eken. Sony menzep túrghanyn anghardyq. [3]

Belgili satirik jazushy Ghabbas Qabyshúlynyng «Temirbek Qojakeevti satyp ta ala almaysyn, atyp ta ala almaysyn» dep jazuy kóp nәrseni angharsa kerek. Oghan sebep jazu­­shy Qadyr Álimqúlov  mynaday bir qyzyq jәitti aitqany bar eken: «Kurstarynda bir jigit Temirbek aghaydyng sabaghynan   emtihan tapsyra almay jýrse kerek. Sodan bir qu: «ýiine bir qoydyng etin  aparyp berseng boldy, qoyyp beredi»,  ghoy depti әzildep. Ony anau shyn kórip, aitqanyn istepti. Ýidegi jengey Temkeng tapsyrys bergen shyghar dep oilap, kim әkelgenin súrap alypty. Ertenine leksiya ýstinde Temken: «al, Pәlen­sheev, túr ornyn­nan» deydi.  Sodan әlgi paqyrdy  túrghyzyp qoyyp elu student­ting aldyn­da: «mine, mynanyng syqpytyna qarandar, sabaq oqudyng ornyna baghany satyp almaq. Bizding ýige et alyp kelipti. Professordyng ýiinde et joq dep kim aitty saghan? Óitkenshe sabaq oqysang etti», — dep jer-jebirine jetip, júrttyng kózinshe әbden úyaltypty. Búdan keyin ol kisining sabaghyn oqymay kór!» [4].

1986 jyly Jeltoqsan kóterilisinen keyin qazaqtyng kóptegen narqasqa últ ziyalylary ýshin auyr kýnder bastalyp, búl qughyn-sýrgindi professor Temirbek Qojakeev te kórip, partiya qatarynan shygharyldy, qyzmetinen shettetildi. Bir ózi ghana emes, býkil últ ziyalylaryna tóngen qara búltty auyr kezender qaysar professordyng saghyn syndyra almady, órshelene aqqan asau ózenge qarsy jýzip, ghalym retinde kóptegen qúndy enbekter jazdy. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng janynan ashylghan syqaqshylardyng «Nayzager» qauymdastyghyn ashyp, últtyq satira-imor janryn damytugha eleuli ýles qosty.

IYә, Temirbek Qojakeev –  qaytalanbas túlgha. Ol qazaq jurnalisterining maqtanyshy, ýlgi tútary, jurnalistik jolyndaghy shamshyraghy. Satiranyng da damuyna tyng jol ashqan ghalym. «Qazaq satirasy», «Qazaq sovet satirikteri», «Satira jәne dәuir», «Adam. Qogham. Satira», «Satira – kýshtiler qaruy» taghy basqa enbekteri qazaq satirasyna qosqan zor ýlesining bir parasy ghana. Onyng enbegi jazghan tuyndylarymen ghana emes, tәrbiyelegen shәkirtterimen, sol shәkirtterining qazaq satirasyna, baspasózine qosqan ýlesimin de ólshenedi.

«Qazaq uniyversiytetining filo­logiya, jurnalistika fakulitetinde qyrqynshy, eluinshi jyldary oqyghan adamdar estetikalyq ilim jaghynan óz qatarlarynan oq boyy ozyq túratyn mamandar... Nege deseniz, olar әdeby bilim jaghynan Áuezov mektebinen shyqqan adamdar. Dәl osy úly mektepte pisip jetilgen mening talantty dostarymnyng biri – Temirbek Qojakeev!», – depti qazaqtyng marghas­qa azamattarynyng biri Zeynolla Qabdolov.

Otanyna adal qyzmet etken jaysang jan, ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Joghary mektebi Ghylym akademiyasynyng akademiygi, «Qazaqstan Respublikasynyng bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri», Temirbek Qojakeúly 16 jyl jurnalistika fakulitetining dekany, 25 jyl kafedra mengerushisi bolyp qyzmet atqaryp, talay talantty shәkirtter tәrbiyelep, Qazaqstan ghylymynyng órkendeuine óz ýlesin qosyp ketti. Ol kisi dekan bolghan kezinde jurnalistika fakuliteti sabaq ýlgerimi jaghynan, studentterding ýlgili tәrtibi jóninen uniyversittetting kósh basynda jýrdi.

Qazaqty baghy janghan halyq deuge bolady. Óitkeni aldynghy qúrsaq analar dýniyege alyp kelgen úldardyng bizde osaly joq. Temirbek aghamyz bir ananyng emes, tútas elding ýmitin aqtaghan azamat. Atamyzgha qansha tandanyp , darynyna, adamdyq kelbetine tәnti bolghanymyzben tughan jeri turaly sóz bolghanda eshkim tanyrqamaydy. Óitkeni, talay alyptardy ósirgen qasiyetti topyraqta búnday tau túlghanyng ómirge kelui de zandylyq edi. Atamyz turaly derekterdi oqyghan sayyn sananyng bir týkpirinde ókinish qylang berip, kónilde qyjyl payda bola bastaydy. Óitkeni, bizding buyn Qojakeevti kórgen joqpyz, onyng mektebinen ótken joqpyz. Qojakeevti tanyp, taghylym alghan әrbir jas Temirbek aghamyzday Tau-túlgha bolyp ósse dep tileymiz. Óitkeni, bizding qoghamymyzgha Qojakeevtey úly túlghalar asa qajet-aq…

 Payladanghan әdebiyetter tizimi:

  1. Tәshimbay Gh. Temirdey tәrtip ornatqan Temirbek. //Almaty aqshamy, 16 qantar 2015.
  2. Kamal N. Qazaq jurnalisterining maqtanyshy. //Talas tynysy». 5 qyrkýiek, 2015. 7 b.

Almabek Ibrayymov

Abai.kz

 

18 pikir