Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Jón-aq 1976 1 pikir 30 Nauryz, 2019 saghat 15:24

Cәule Aytpaeva. Bolashaq úrpaq ýshin Jer kýnin atap ótu kerek

28 nauryz kýni Senat otyrysynda deputat Sәule Aytpaeva Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri A.Ú. Maminning atyna deputattyq saual joldady. Onda bylay delingen:

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

2009 jyly BÚÚ Bas Assambleyasynyng 63-sessiyasynda bekitilgen halyqaralyq kýnder kýntizbesinde eki Jer kýni bar ekeni belgili. Birinshisi - 20 nauryzdaghy kóktemgi kýn men týnning tenelui, ekinshisi - 22 sәuir. Birinshi Jer kýnining bitimgershilik jәne gumanistik mәni bar әri Qazaqstan osy kýni ózimizge tәn danalyqty, ózara qúrmet pen Otangha sýiispenshilikti býkil әlemge pash ete otyryp, damudyng jana kezenine kóshti.

Jer-Ana kýni retinde jariya etilgen 22 sәuir qazirgi jәne keleshek úrpaqtyng ekonomikalyq, әleumettik jәne ekologiyalyq súranystarynyng әdil tendigine qol jetkizudi, әr adamnyng qorshaghan ortagha úqypty qarauyn, ony qorghauy men kórkeytudi maqsat etedi.

Ornyqty damu maqsattaryn oryndau jónindegi mindetterdi ózimizge ala otyryp, biz Jerdegi ómirdi ekologiyalyq iygi isterdi saqtap qalugha әri adamzatty ekologiyalyq apattardan qútqarugha qabiletti adamdy qalyptastyru iydeyasyn jariya etip otyrmyn.

Birikken Últtar Úiymynyng mәlimetteri boyynsha, dýniyejýzilik múhittarda 270 myng tonna qoqys, 5,25 trln tonna plastik búiymdar qalqyp jýr, 1,8 mlrd adam lastanghan auyz sudy paydalanuda, tenizder men ózenderde ómir sýretin tirshilik iyeleri jappay qyrghyngha úshyrauda. Biz qys mezgilinen kóktemge auysqan kezende Qazaqstanda osy jaghdaydyng qalay bolghanyn anyq kórip otyrmyz. Jer-Ana qoqystan óte bayau arylady, qalpyna kelu men jana kýsh jinau jәne tirshilik iyelerin azyqtandyru ýrdisi qiyn jýredi.

Jerding toza bastauy, biologiyalyq aluandyqty joghaltu ýrdisin toqtatu, auanyng lastanuy, osynyng bәri, әsirese balalarda, kóbinese tynys alu organdarynyn, asqazan-ishek joldarynyng aurularyna jәne jýrek-tamyr aurularyna әkelip soghady.

2003 jylghy 8 qazandaghy Orhus konvensiyasyna lastaushy zattar men shygharyndylardy tirkeu turaly hattama kýshine endi, ol júrtshylyqtyng ekologiyalyq aqparatqa qol jetkizu qúqyghyna kepildik beretin birinshi halyqaralyq kelisim boldy. Energetika ministrligi Ekologiyalyq kodeks pen Qazaqstan Respublikasynyng 2018-2020 jyldargha arnalghan halyqaralyq sharttar jasaudyng perspektivalyq josparyna ózgerister engizudi josparlaghan bolatyn. Alayda, býgingi tanda búl mәsele әli kýnge deyin ashyq qalyp otyr.

Qúpiyalardan basqa lastanu turaly aqparattyng ashyq týrde berilui halyqtyng ómir sýru men densaulyqty damytudyng yqtimal joldary, ósimtaldyqtyng saqtaluy turaly habardar bolu dengeyin arttyra týsedi.

Osyghan baylanysty mende birqatar súraqtar men úsynystar bar:

- auany lastaytyn zattardyng tizimine fenol, formalidegidter, kýkirtsutegi, hrom jәne onyng qosylystary, qorghasyn men onyng qosylystary qosyla ma?

- bizding elimizding barlyq kenistigin: dalany, su aidyndaryn, sayajay alqaptaryn, avtomobili joldary men temirjol aumaqtaryn plastikten jasalghan zattardan, qúrylystar men ózge de sharalardyng qaldyqtarynan tazartu sharalaryn jýzege asyru;

- qajetti normativtik qúqyqtyq aktilerdi qabyldau arqyly qalyndyghy 15 mikronnan az polietiylen paketterin óndiruge, importtaugha jәne satugha tyiym salu (60-tan astam elde polietiylen paketterin shygharudan bas tartty);

- qorshaghan ortagha әserlerin, jergilikti shiykizatty tandau jәne onyng shyqqan jerlerin baqylaudy jәne organikalyq ónimderding ýlesin úlghaytudy eskere otyryp, jauapty memlekettik jәne biznestegi qyzmet kórsetulerding prinsipterin damytu;

- biznestegi barlyq qyzmet týrlerin qorshaghan ortagha ziyandy әserdi qysqartugha jәne qorshaghan ortany qorghaugha baghyttau;

- ghimarattardy, qúrylystardy, ýilerdi paydalanbaghany jәne sanitarlyq jaghdayda kýtip ústamaghany ýshin iyelerge qatysty ekologiyalyq baqylaudy belgileu;

- barlyq tabighy su kózderin: su qoymalaryn, búlaqtardy, ashyq qúdyqtardy tazalau;

- Qazaqstannyng talantty balalary ata-analarymen birge elimizding әr ónirinde 22 sәuirde jәne jyl boyyna kóshet otyrghyzu ýshin aghash aleyalaryna arnalghan alqaptar bólu mýmkindikterin qarastyru. Býginde qazaqstandyq balalar daryndar reytinginde 100 el arasynda 12-shi oryngha ie bolyp otyr.

- elimizding әr aimaghynda malta tastardan sensorly joldar jasau ýshin oryndar bólu mýmkindigin qarastyru. Ártýrli tastardy jәne basqa materialdardy irikteu jәne sementteu arqyly jasalatyn osynday jolda qarapayym jýru kezinde adam tabanyna ong әser etetini belgili. Aumaghy shaghyn Koreya elinde payda bolghan su-djok emi adam tabany men sausaqtardaghy biologiyalyq belsendi nýktelerge әser etuge negizdelgen. Ol nýktelerge yqpal etu ýshin tabangha әser etu kerek. Qarapayym әri әrkim qol jetkize alatyn osynday em ýshin parkter men skverilerde, balalar alanqaylary men sport alandarynda arnayy sensorly joldar jasaluy kerek. Ony barlyq túrghyndar, әsirese qozghalys-tirek apparaty búzylghan, autizmmen auyratyn balalar tegin paydalana alar edi. Sondyqtan osy maqsatta auqymdy isterdi jýzege asyru ýshin jergilikti atqarushy organdargha myna mәseleler boyynsha tapsyrma beruinizdi súraymyn:

- búl mәselege baylanysty balalargha erte jastan ong pikir qalyptastyru.

- balalar men ata-analardyng izgi isterdi birge jasauyna manyz bere otyryp, týrli jaghdaylar men oqighalargha oraylastyryp jyl boyyna auqymdy otbasylyq-ekologiyalyq festivalidar, balalar men jasóspirimderge arnalghan tәrbiyelik sharalar ótkizu. Dúrys ekologiyalyq tәrbie býkil adamnyng tolyq túlghasyn qalyptastyrugha ghana emes, sonymen qatar balany qoghamnan syrt ainalugha yqpal etetin kóshe әserinen alshaqtatugha mýmkindik beretini dәleldendi;

- mektepter men oqushylar ýilerinde ekologiyalyq ýiirmeler qúru, olardyng osy sala qúrylghylarymen eng az dengeyde jabdyqtaluynyng ózi ekologiyalyq tәrbiyening tiyimdiligin aitarlyqtay arttyrady. Balalardyng jaghalau men sayabaqtardy, kóshelerdi kórkeytuge, aghashtardy otyrghyzugha qatysuy oi-órisining kenenine de, óz júmysynyng nәtiyjelerine qol jetkizu ýshin tyrysugha yqpal etedi;

- balalardyng ýlkendermen birge tabighat ayasyndaghy daghdylar erejesin eske týsiretin, túrghyn ýy ekologiyasy turaly, ýidegi jәne qorshaghan ortadaghy adam ómirining qauipsizdigi, ósimdikter men januarlardyng paydasy turaly aitatyn ekologiyalyq-biologiyalyq ortalyqtar ashu.

Kolledjder men mektepterdegi oqu barysynda jahandyq, aimaqtyq jәne jergilikti mәselelerdegi ekologiyanyng ózara baylanysyn ashyp,  oqushylardyng sana-sezimderine, sanasyna әser etu, oilanugha jәne әreket etuge mәjbýrleu.

Halyqaralyq Jer kýnin osy sharanyng bastamasy retinde belgilenip, túraqty týrde atap ótilui tiyis.

«Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq zanynyng 27-babyna sәikes, deputattyq saual nәtiyjeleri turaly zanda belgilengen merzim ishinde jazbasha jauap berudi ótinemin.

Sәule Aytpaeva, Parlament Senatynyng deputaty

Abai.kz

1 pikir