Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Biylik 3493 10 pikir 29 Nauryz, 2019 saghat 09:33

Dimash jәne qazaq mәdeniyetining integrativtik modeli

Býginde әlemdik dәrejedegi alghashqy qazaq әnshisi atanyp jýrgen Dimash Qúdaybergenning halyqaralyq dengeyge kóterilgenine eki jyldan artyq uaqyt ótse de, ol turaly aqyn Onaygýl Túrjanovanyng kitapshasynan basqa terennen quzaghan tiyanaqty dýniye, tipti Qazaqstan kóleminde muzykatanushylyq maqala jazyla qoyghan joq. Esseist jazushy Maqsat Tәj-Múrat osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Dimash. Kogda jajdut krika» atty kitap jazyp bitirdi. Biz oqyrman nazaryna sol kitaptyng qazaq tiline audarylghan «Jer әlemdi sharlaghan qazaq әni» deytin tarauyn úsynudy jalghastyramyz. 

(Jalghasy. Basy myna siltemelerde: «Baghy barmen talaspa»Teniz týpten tebirenedi,Dimashtyng dauysy jәne әlemning 47 elindegi beytanys tanystar), Dimashtyng dinamikalyq konservatizmi, «Qyr balasy qol sozady aspangha»...

IYә, Qazaqstangha qosh keldiniz..

Dimashtyng jogharyda biz shetin basyp qana ótken dinamikalyq konservatizmi elimizdegi býgingi estradanyng jaghdayyna, keng kólemde alghanda mәdeny kenistigimizge qanshalyqty әser berip otyr degen mәsele óz zertteushisin kýtip túr. Oghan jekelegen tyndaushylar bolmasa, sarapshylar men mamandar jetkilikti nazar audara qoyghan joq. Búl ózi shyntuaytynda, qolmen qoyghanday týstep aityp beruge kelmeytin shetindeu qúbylys ta. Sebebi, býgingi kýni elimizding muzyka salasynda, jogharyda keltirgenimizdey, barshany tanqaldyryp ýstemelete shyghyp jatqan talantty jana esimderdi Dimashpen ghana baylanystyryp aitugha dәlel jetkiliksiz. Aytty-aytpady, Dimashtyng ózi de oghan deyin belgi bere bastaghan Ýrdisting — janaru tendensiyasynyng týiin saluy boluy mýmkin ghoy, al onymen jedeldes, tústas, jalghas shyqqan dýrmek sol tolqyndardyng soqpa-soqpasy bolmasyna kim kepil.

Osy orayda Askar Ashen deytin jeli paydalanushynyn: «Elimizding muzyka salasynda talanttardyng taban astynda qaulap shygha kelui әste kezdeysoq emes. Tipti 1990-shy jyldardyng ózinde balalardyng ýlken bir bóligi vokal, muzyka, beyneleu, by ónerimen jýieli týrde ainalysyp jatqan-dy jәne týrli satydaghy konkurstar jii ótkiziletin», – degen pikiri shyndyqqa keledi. Dimash ta osy lekten.

Onyng әnshi, muzykant retindegi alghashqy dayyndyq satylaryn qaranyz: Ahmet Júbanov atyndaghy muzyka mektebi janyndaghy balalar studiyasynyng fortepiano bólimi, qalalyq Oqushylar sarayy janyndaghy balalar hory, «Saz» balalar mektebi, A. Júbanov atyndaghy muzykalyq kolledjining klassikalyq vokal bólimi, Qazaq Últtyq óner uniyversiytetining estrada jәne djaz bólimi. Alty jasynda «Aynalayyn» últtyq konkursynyng fortepiano kategoriyasy boyynsha birinshi syilyghynyng iyegeri, on jasynda Bayqonyrda ótken jas әnshiler konkursynyng laureaty, osylay-osylay kete beredi. Estradamyzdaghy qazirgi qadau-qadau talantty dep jýrgen artisterimizding deni ýlken sahnagha osynday saty-saty dayarlyq jýiesinen ótip kelgender. Mysaly, operapop stiylinde aitatyn Zarina Altynbaeva, Bauyrjan Musiyn, Júldyz Uәlihan, Sýndet Bayghojiyn, Maqsat Maqúlbekov, tamasha vokalist pop-әnshiler Sәken Mayghaziyev, Sәken Qalymov, Álisher Kәrimov, Jiger Aupbaev, Ergen Seytimbetov, sintiy-pop ókili Ghalymjan Moldanazar, Sanda, Ademy (Dinara Qayyrova), Kental, Dinara Súltan, Dinara Qayyrova, djaz stiylindegi JCS, Motorolla toptary. Búlar ýlken sahnagha shyqqannan keyin jogharydaghy tolqyn tynshydy, sayabyrsydy, óitkeni sanaly regressans sayasatymen әdeyi jasaldy ma, әlde damudyng logikalyq qisyny solay boldy ma, әiteuir satylap dayarlau jýiesining júlynyn ýzip, qúrdymgha tastaghannan song estradany búryn bolmaghan qúrghaqshylyq jaylady. Sol basy býtin shou biznesting qolyna tiydi, al shoubiz zandylyghynda jogharydaghyday jýieden, mektepten ótken talantty algha jyljytu ýshin mol qarjy, kóp uaqyt kerek, onyng ýstine mektep, ýlgi-ónege kórip ósken, soghan say óz prinsipteri qalyptasqan búl talanttar jyldam reytingter men arzan tanymaldylyq ýshin piar-qulyqtargha bara bermeydi. Mine, osydan kelip estradada bos quys payda boldy da, júmyrtqadan jýn qyryqqan produserler әlgi keuek oryndy búryn auyl-aymaq kóleminen asa almay kelgen, mektep kórmegen, kәsiby dayarlanbaghan tómen dengeyli «ólenshilermen» toltyrdy. Áriyne, sonyng ózinde de halyq óz ishinen talanttar shygharmay túra almady jәne onday talanttar jalpy zamanauy ónerding demokratiyalyq sipatyna oray estradanyng әrtýrli baghyt, әrqily stiyli boyynsha aragidik bolsa da tóbe kórsetti. Alayda osy eki arada júlymyr pysyqay shou biznes halyqqa kýnige uaqyty ótken tamaq beru arqyly degenine jetti – kóp úzamay-aq júrttyng surrogatqa boy ýiretip alghany sonsha, әnshining sahnagha ne ýshin shyghatynyn aiyrudan qaldy.

Osylaysha eng tanymal qazaq reperi men bitmeykeri Striptonit (Ádil Jәlelov), taghy bir talantty rep aitushy Jan Kalib (Bahtiyar Mamedov), M-Bendte óner kórsetken Anatoliy Soy, basqa da oshang etip bas kótergender óz jerinen tyndarman taba almay, aqyry Mәskeuge ketuge mәjbýr boldy. Endi bir bóligi elde qalyp, sening jandy dauysta aityp túrghanyng da, fonogrammamen erin qimyldatqanyng da bәribir toghyshar tobyrdyng arasynda belgisizdik kýiin bastan keshiruge mәjbýr. Bylaysha aitqanda, olar óz ómirlerimen emes, sol ómirmen qosanjar basqa bir ómir sýrip jatqanday. Dimashtyng danqy kýnnen kýnge artyp bara jatqan qazirgidey kezende halyq arasynda «Qazaqstannyng býkil shou biznesi jinalyp bir Dimashtyng tyrnaghyna túrmaydy» dep keletin pikirler aitylyp qalady. Sol siyaqty reseylikterding de sanaly bir bóligi Dimash Resey estradasyn qoqystan, «pensionerlerden» tazartyp beredi dep ýmittenip, «Vygnati vseh «pevsov» estrady nashey, pusti Dimash poyot, eto to, chto neobhodimo ludyam s normalinoy psihikoy y chuvstvom prekrasnogo!» degen ýkim shygharyp jatyr.

Álbette, múnyng barlyghy da niyet. Dimash jalghyz ózi Qazaqstandaghy shou biznesti de jolgha qoya almaydy, Reseydegi jaghdaydy da jóndep bere almaydy. Búl jerde kóp nәrseni halyqtyng ózi sheshedi. Shynayy óneri biylikke emes, elge kerek. Belgili shyndyq – «Betege ketedi, bel qalady». Dese de Dimashtyng óneri, onyng airyqsha stiyli, әsirese elden jalghyz atty jolaushyday bop ketip, az uaqytta әlemdik arenagha shyghuy estradamyzgha, jalpy mәdeny kenistigimizge belgili bir dәrejede kóterilu, serpilu sezimin alyp kelgeni anyq.

Qazirgi tilmen aitqanda, Dimash – spoyler (tynyshtyqty búzushy). Qytaylyq Singer bizde toqyraugha úshyray bastaghan әn konkurstaryn ótkizu isine qayyra jan bitirgeni, onyng ong әserimen 31-arnada qazaqstandyq Aim Singer, «Qazaqstan» arnasynda bólek Silk Way Star, «Júldyzdy jekpe-jek» tәrizdi әn sayystary payda bolghanyn aituymyz kerek. Áyelder teleserialdaryn tastap, erkekter gazetterin qoya túryp, jandy dauyspen jýrekting qylyn qozghay aitylatyn naghyz әnge moyyn búra bastady. Shynayy ónerge kópting súranysy óz kezeginde surrogat emes, sapaly әnge ishtey qúmar, biraq shou biznesting arzan zandylyghyna amalsyz kónip jýrgen birqatar әnshilerimizge oy týsirmey jәne osy orayda Dimash syndy әnshini týisik dengeyinde bolsa da baghdar tútqyzbay túra almady. Múnda әdettegi әserlene elikteu de, sonymen qatar Dimashtyng ýzdik oryndau mәnerin, artistizmin, adamy qasiyetterin, óz auditoriyasyn, jalpy adamdardy qúrmettey biluin qadir tútu, sodan ýirenu talaby da bayqalady. Aynalyp kelgende Dimash estrada әnshilerine biz «kumiyr» dep jýrgen talant shyndyghynda qanday boluy kerek ekendigin kózapara kórsetti. Jogharydaghy qasiyetterge ie bolsan, dara shapqan daraboz ózi siyaqty әlemdik dengeyge qadam basugha bolatynyna sendirdi. Ol ýshin kýnige ter tógip enbektenu, tynymsyz izdenu, ózindik sony soqpaq qalyptastyru kerek ekendigin úqtyrdy.

Áriyne, dәl osynday týsinikten keyin sahnamyzda talant janbyrdan songhy qozyqúiryqtay qaptap ketti, al әlgi janbyrdyng aty Dimash edi deuden aulaqpyz, dese de, óz basym estradamyzda songhy kezde payda bolghan Marhaba Sәbi, Erbol Narimanúly siyaqty djaz, bluz stiylindegi oryndaushylardy, belgili bir dәrejede Dimash әserimen qalyptanghan buyngha jatqyzar edim. Reseylik TNT arnasy arqyly TMD-gha tanylyp ýlgergen Nәzima Jәnibekovanyn, «Slavyan bazary — 2018» konkursynda birinshi oryn alghan Ámirening (Ernar Sadyrbaev), Ukrainanyng «Dauys» reality shouynyng jenimpazy Daneliya Tóleshovanyng shygharmashylyghyna da Dimash ónegesi shapaghatty әserin tiygizgenin joqqa shygharugha bolmaydy. Zarina Altynbaevanyng 2018 jyly jazda Japoniyanyng muzyka festivalinde bas jýldeni iyelenui, bizge jiyen Kristian Kosovtyng Singer-2019-gha qatysuy da osy qatarda. Sonday-aq Dimash ýlgisimen últtyq muzykamyzdy әlemdik standarttargha kóshirip translyasiyalau stiyli Made in KZ tobynyn, MEZZO kvartetinin, TRISTAR triosynyng shygharmashylyq betinen aiqyn angharylady. Dimash stiylinde әn shyrqau keyingi tolqyn әnshilerding arasynda edәuir etek alyp keledi (әriyne, búl jerde Mayra Iliyasova oryndy eskertkendey shamaly saqtyq kerek, sebebi, Dimashtyng arhimiksti — ekining biri shyghara almaytyn ekskluziv oryndau, yaghny oghan dayyndyqsyz kelgen әnshi dauys shymyldyghyn zaqymdap aluy mýmkin), osy orayda MEZZO Dimashtyng prozopopeyalyq ýlgisin sәtti qoldanyp, TRISTAR da «Sharshaghan aqqular mahabbaty» kompozisiyasyn Dimashtyng kaver-versiyasy boyynsha, biraq óz naqyshtarymen oryndap jýrgenin aitu jón. Dimash bolam dep әurelenbe, dúrysy, Dimashtay bol. Osy sózdi keyingi jyldary «Qazaqstan dauysy» jobasy aiqyndaghan Múratbek Hayrolda, Bauyrjan Retbaev, Indira Edilbaeva, Kena Donya, Doshan Jolniyazov jәne taghy da basqa ondaghan talantty jas әnshilerge, perishte dauystarymen eldi jalt qaratqan Luiza Núrquatova, Núrmúhamed Jaqyp, Múhametqaly Jýginisov, Ardaq Arujan, Nargiz Janúzaqova sekildi kókórim әnshilerge de baghyttar edik. Eng bastysy, әnde, muzykada óz betindi aiqynda, bala bolyp aitsang da, dana bolyp aitsang da últtyq koloritti saqta. Múrat Baltabaev deytin yutuber jazghanday, Made in KZ vmeste s Dimashem tvoryat prekrasnyy nash obraz. V miyre budet nas predstavlyati po ih obrazu — igrivaya nejnosti, yasnaya ritmichnosti y melodichnosti stepnogo sokola». Álemning nazaryn ózine tek osymen, yaghny eshkimge úqsamaytyn ózindik qoltanbanmen ghana audara alasyn.         Mәdeniyet ministri Arystan Múhamediyúly ózining bir súhbatynda aitqanday, Dimashtan keyin sheteldik produserlerding «altyn shyqqan jerdi belden qaz» prinsiypimen qazaq әnshilerine nazar tige bastaghany da tegin bolmasa kerek.

Eng bastysy, Avgeyding azbaryn – tanymal әn salasyn, kópshilikke arnalghan estrada sahnasyn kóktemgi «altyn kýrek» jelpip qana qoymay, jaqsylap túryp qoqysyn bir sypyryp ótkendey әser bar. Qazaq әdebiyetining klassiygi Ghabit Mýsirepov bir әngimesinde ilgeride ózimiz aitqan auyl-ýy ólenshilerining «ruhany atasy» Qydyraly degen quayaqty bylaysha suretteytin: «Qydyraly dese Qydyraly, auyldan auylgha qydyryp jýrip óleng aityp qu qúlqyn tamaghyn asyraytyn bir sholaq aqyn bar edi. Aulyna Qydyraly kelip ketse, dýniyede aqynnan jeksúryn adam bolmaytyn shyghar dep oilap qalatynsyn. Súranshaq, beymaza, әdepsiz. Ne salghan әninde, ne aitqan óleninde on tiyndyq óng bolmaytyn. Qashanda kýshtini maqtap, әlsizding iyghynan týspey ezgiley beretin...». Sonday ólenshiler – skomorohtar ózimiz әli kýnge deyin týshkirse, ras-au, dep otyrghan Reseyde de dýmep túr eken, juyrda belgili әnshi Dima Bilan solardyng qatarynda túryp әn aitqandy ar kórip, sahnagha shyghu boyynsha senzura engizu jóninde úsynys tastady. Aty óshkir sol sózdi qayta tiriltpey-aq qoyayyq, eng myqty senzura – myqty ýlgi jәne sonday ýlgi-órnekke, yaghny sapaly muzykagha degen halyqtyng yqylasy ghoy. Qazaqtyng dәl qazirgi qalpyndaghy toyy juyrmanda joghala qoymas, al toy joghalmaghasyn toy әnshileri de bola beredi. Mәsele myqty ónerpazdarymyzdy úlyqtau arqyly ózderin qol jetpes «júldyz» sanap jýrgen әlgi «qydyralylardy» jerge týsirude. Sonda olardyng ózi-aq sapaly muzyka, tәuir әnge bet búra bastaydy. Qay salanyng bolsyn ókilining ishinde әldeqanday sebeptermen ashylmay ketetin mýmkindikter bolady, sol siyaqty «ólenshilerdin» de kókireginde baghy ashylmay, sәti týspey jýrgen, aitylmaghan, shyrqalmaghan jaqsy әnder, ne sonday әnderding yzyn-belgileri jatuy mýmkin. Gәp sol jaqsynyng syrtqa shyghuyna qolayly jaghday jasay bilude. Býginde birqatar júrt toy-biznesting kórnekti ókili sanaytyn Qayrat Núrtastyng óz basym únatyp tyndaytyn «Jýreginnen bir oryn ber» deytin әni bar. Sol әn yutubta toghyz aida 27 million mәrte tyndalghan. Osy әn, meninshe, talantyna dau joq, biraq «eli qalay bolghasyn, bórki solay bolyp» ketken Qayrattyng býkil toy-shygharmashylyghynyng әredik bir jerinde, performans sәtinde shyghyp ketken, keude sarayynda qystyghyp jatqan shynayy, talantty dýniyelerding bir kesegi me deymin. Dýniyege kelmey qalghan beykýnә shaqalaq tәrizdi múnday shynayy shygharmashylyq әnshini ar-úyat synyna saluy tiyis, biraq ol ýshin óner salasynda qolayly jaghday, qajetti atmosfera jasaluy kerek. Án týzelui ýshin tyndaushy týzelui kerek. Talant bar jerde tәrbie de boluy kerek. Baghyt berilui kerek. Bizding estradada qazirding ózinde Dimashtyng neoklassikasynyng әserimen sonday bir ahualdyng taghany tartylyp ta qaldy. Sol jana klassikalyq stilidin, dúrysy, klassikalyq derlik sau talghamnyng arqasynda jýzdegen, myndaghan adam naghyz ónerding úmytylugha ainalghan týpqazyq missiyasy – biyik óredegi әsemdik әlemine qaytyp oralyp kelip jatyr. Búl qatardy Dimash bastaghan at tóbelindey toptyng kýshimen molaytu qiyn. Iske attyng týgindey estrada oryndaushylar týgel tartyluy kerek. Eger әr talantty әnshining sonynda 50-100 myng talghampaz tyndaushy túrady dep eseptep, osy sipyrdy әlgi daryndarymyzdyng jalpy sanyna kóbeytsek, naghyz, tәuir muzykanyng qadirine jetetin tútas armadagha ie bolar edik. Ekinshiden, búl «at týgi» ýshin Reseydegidey BAQ-ty, radio-televiydeniyeni, konsert alandaryn basy býtin monopoliyagha ainaldyrmaytyn, yaghny vertikali basqarylmaytyn, Ukrainadaghyday erkin, eksperiymenttik ynghayda kólbeu ynghaylastyrylghan ahual jasaluy jón. Muzykalyq industriyany osylaysha ishtey qayta qúrudyng arqasynda Ukrainada beyresmy týrde «ukrpop» dep atalyp otyrghan jana estradalyq baghyt payda bolyp, ol shetelde, sonyng ishinde Batysta kәdimgidey kәdelene bastady. Býginde qatarynda MONATIK, Qvest Pistols,YUKO, Nata Jiyjenko, Jenya Filatov, Yuriy Bardash syndy ózgeshe bitimdi oryndaushylar bar «ukrpoptyn» negizgi «Okean Elꞌzy», «Busmboks», The Hardkiss ýshtiginin, búdan da dәlirek aitsaq «Elꞌzanyn» frontmeni Svyatoslav Vakarchukting kýshimen qalanghan. Bizde búl mindet halyqaralyq dengeydegi birden-bir qazaq ónerpazy – Dimashtyng moynyna jaugha salghan jalghyzday artylyp otyr. IYә, dәl osy әnshining yqpalymen biz qazir Ukraina jýzege asyrghanday integrativtik mәdeniyetting qazaqstandyq modelin jasau qarsanynda túrmyz, búl – uaqyt talaby, dese de ol iste bir kommentator (Meyram Shotay) beynelep «últtyng kiyimi» dep ataghan Dimashtyn, ol taldap jasap otyrghan eksperiymenttik patenttelmegen saund, әmbebap muzykalyq tegting alar orny bir tóbe. Qazaq halqynyng bolashaghy qazaq tilinde bolsa, qazaq mәdeniyetining bolashaghy onyng integrativtik modelining ómirshendiginde. Endeshe jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey bolashaqtyng osy túghyrynyng kesegin qalaugha ýles qosyp jýrgen óner iyesin, aitysker aqyn kýstәnalap otyrghanday, tek ózine ghana qyzmet etetin deu, bilmey, bayybyna barmay aitylghan sóz. Dimash jәne onyng ókshesin basyp kele jatqan talantty shoghyr – «Dimash» trendi «onsyz da bolmysy europalanyp bara jatqan qazaqty, qazaqtyng jastaryn» jaman jaqqa ilestirmeydi, qayta әlem jasaghan kәmeletting toqsan toghyz kemshiligin tanyp, toqsan toghyz jetistiginen aulaq boluydyng ilkimdi joldaryn izdestiredi. Qazaq jastary Dimash fenomenine aualanyp, búzylyp ketedi dep qoryqpa, qoryqsan, ózing bir synap baryp әldenege toqtap qalghan taza koreylik submәdeniyetting – key-poptyng yqpalyndaghy, 7-den 20-gha deyingi jastarymyzdy týgelge juyq sonyna ertip otyrghan «Naynty uandardan» qoryqqyn, Rinat joldas! Osy orayda Kpop in KZ sayty qazaq jastary arasynda jýrgizgen bir saualnama qorytyndysyn nazarynyzgha úsyna keteyin: «Siz korey tilin ne ýshin ýirenip jýrsiz?» degen súraqqa respondentterding 15,4%-y korey uniyversiytetine týsu ýshin, 21%-y korey sózderin týsinu ýshin, 20,9%-y korey mәdeniyetin únatatyndyghy ýshin, 13,3%-y korey әnderi men doramalaryn týsinu ýshin, al 29%-y Koreyagha baryp túru ýshin dep jauap bergen...

Dimash ýlgi salyp otyrghan integrativtik mәdeniyet modelining pragmattyq Batystan búryn ruhany Shyghyspen baylanysy nazar audararlyq. Býkil Ortalyq Aziya boyynsha halyqaralyq fan-qoghamdastyghy bar jalghyz әnshining shygharmashylyghyn modalidyq Shyghys muzykasy sharbyday shyrmap jatyr. Mysaly, keybir әnderindegi Tayau Shyghys muzykasyna tәn mizrahy stiyli. Sonday-aq birqydyru sarapshylar Dimash órnegin Fusion janrynyng shyghys bútaghyna jatqyzady. Jalpy mamandardyng aituynsha ortaaziyalyq ónerpazdar kenestik oryndau standartynyng ayasynan emin-erkin shyghyp kete alatyn birden-bir әnshiler eken jәne sonymen birge aimaq artisterining keyingi kezde Shyghys boyynsha aldymen Aziya qúrlyghyna den qoiy kýsheyip keledi. Osy túrghydan kelgende Dimash TMD aziyalyqtary ghana emes, jalpy kýnbatys shyghys elderi boyynsha ontýstik-shyghys Aziyagha birinshi bolyp tereze ashty dep nyq senimmen aitugha bolady. Ol 2014 jyly Aziya-Tynyq múhit habar taratu odaghy Ystambúlda ótkizgen ABU TV song festivalinde on eki elden kelgen әnshilerding arasynda «Daydidaudy» jәne belgili týrik әnshisi Selda Bagjan repertuarynan týrikting «Gezy baglari» әnin oryndap kózge týsti. 2014 jyly Ysyq-Kól jaghasynda ótken «Meyken Aziya» (Ken-baytaq Aziya») halyqaralyq konkursynda (otyzdan asa aziyalyq elden әnshi keldi) top jarghan edi jәne sol alqaly shara kezinde gala-konsertti jýrgizip túrghan qyrghyz qyzy: «Dimashty býkilghalamdyq ataq-danq kýtip túr!» - dep kólding basyn janghyryqtyrghany bar-dy. Auyzyna qúday salghan eken, eki jyl aralatyp Dimash ailapat Aziyanyng qay jerine barsa da stadiondy lyq toltyryp tyndarman jinay alatyn dәrejege jetisti. Basqa emes, arqasyn elge tiregendey shyghystyq, aziyalyq modali muzyka stiylimen әn shyrqauynyng jәne aziyalyq chempiondargha tәn minez-qúlqynyn, tózimdiliginin, erik-jigerinin, shynyqqandyghynyn, tәrbiyeliligining arqasynda da sonshalyq ataq-danqqa bólenip otyr. Bir zamanda Aziyany Euraziyamen qosyp tolyq qamtudy alghashqy globalist passionarlar – úly qaghan Shynghyshan men jeti júldyzdyng әmirshisi Ámir Temir múrat tútqan edi. Qajymúqan da kezinde «Qara Ivan» degen nyspymen Aziya chempiony atanghan, yaghny oghan «Japoniyanyn, Koreyanyng jәne Manchjuriyanyng chempiony» degen ataq berilgen. Qajekeng osynda, Soltýstik Manchjuriyanyng han qalasy Harbinde 1913 jyly japon djiu-djitsuining has sheberi Sarakiky Jindofudyng omyrtqasyn omyryp, bas terisin sypyryp alghan. Qazaq chempiony әlemning eng ýlken qúrlyghyna – Aziyagha aragha jýz tórt jyl salyp oraldy jәne búl joly Dimash bolyp kelip muzykamen tәikesinen týsirdi. Sonymen birge bizding Aziya mәdeniyeti, Aziya muzykasy jónindegi týsinigimizdi de aita qalghanday keneytti. Búryn biz búl qúrlyqtaghy muzykany, estradany týrikting Tarhan, irannyng Gugush, qyrymly tatardyng Djamala, qazanly tatardyng Elivira Garifullina, Dina Garipova, әzerbayjannyng Sabina Babaeva, Eldar Qasymov, ózbekting Nargiz Zakirova, Sevara, cheshenning Sharip Umhanov, daghystannyng Selim Aliharov, týrkimenning Anagózel Gokinaeva siyaqty ónerpazdarymen ghana kózge elestetetinbiz. Endi Dimashtyng arqasynda dýniyening osy bóligine tiyesili Sem Adrian, Gýlden Ergen, Emre Edjelen syndy әnshilerdi ashyp otyrmyz. Sol siyaqty Qytayda Han Hong, Tan Djiyn, Koko Li, Laura Chang, Vu Tong, Tia Rey, Djeyson Chjan, Hua Chen tәrizdes әnshiler baryn búryn kim bilgen. Nemese Ontýstik-Shyghys Aziya elderinde So Huyang, Marselito Pomoi, Shila Amsah, Tengri, Azap Divas, Tereza Karpio (Du Ly Sha), Laura Sheng, KZ Tandingan, «Lion» toby qúralyptas ózgeshe bitimdi artister bar dep oiladyq pa?! Ony aitasyz, irgeles, qandas ShÚAR-da Aray, Janat Ádilhan deytin tamasha әnshiler baryn endi bilip jatyrmyz. Pugachyovalarmen miymyz ainalyp qalghan bizding talgham-tanymymyz ýshin búl әidik janalyq boldy jәne sonyng arqasynda Aziya jayyndaghy búrynghy týsinigimiz týbegeyli ózgeriske úshyrady. Sóitsek, Shyghys jәne Ontýstik-Shyghys Aziyada biz estrada, foliklor, akademiyalyq janrlar dep mór basyp bólip tastaghan nәrselerding ara-jigi aiqyn bilinbey jymdasyp jatady eken de, soghan sәikes múndaghy kóptegen estradalyq oryndaushylar ýshin birneshe vokaldyq tehnikany qatar qoldanu nemese Marselito Pomoy sekildi tenormen, baritonmen kezektestirip shyrqau, So Huyang qúsap dauysyn kókke shanshyltyp aitu әdettegi jaghday kórinedi. Osy jәne ózge de sebepterge jәne koreylik k-pop mәdeniyetinin, onyng Psy (Pak Che San) siyaqty kórnekti ókilderining arqasynda aziyalyq muzyka «korey tolqyny» bolyp әlemge tarap, tipti algha suyrylyp shygha bastaghan (sarapshylar sonyng ishinde bizding Q-pop – qazaq pop stiylin de osy koreylik key-pop arnasyndaghy jana baghytqa jatqyzady). Álbette, búl mәselening bir jaghy ghana shyghar, zamanauy aziyalyq shou-biznesting әlemdik arenagha baspatórelep kirip, oghan óng bere bastauynyng koreylik pop-mәdeniyetten basqa da týrtki sebepteri boluy mýmkin, sonyng ishinde qazir batystyq saund jeter jerine jetip, endi damu qarqyny bayaulay bastaghanyn, al jas aziyalyq estrada óneri kerisinshe kemeline kelip, boyyn búla kýsh kernep túrghanyn da eskeru jón. Estrada boyynsha Aziya Batystyng aldyna týse bastaghanyn Amerikagha barghan bir saparynda Dimash ta aitqan-dy. Ony Dimash pen Daneliya qatysqan amerikandyq The World's Best talanttar shouy qúramynyng seksen payyzyn aziyalyqtar qúraghanynan da anghardyq. IYә, kezinde Pele әlem júrtshylyghyna, sonyng ishinde aghylshyndardyng ózderine de futboldyng regby emes, ýlken óner ekendigin kórsetip berdi ghoy, biraq búdan Angliya – futboldyng tarihy otany degen úghym joghalyp ketken joq. Sol siyaqty Batysta da muzykalyq material әlde de kýshti, biraq sony oryndaudaghy sheberlik tarazysy aziyalyqtargha qaray aua bastaghany anyq. Árberdesin Dimash ta býgingi túghyryna aldymen sol batystyq hit әnderdi alghashqy oryndaushylarynan da asyryp, tamasha kaver-núsqalar jasau arqyly kóterildi ghoy. Sol túghyrdy juyrda galiya1928 deytin kommentator bylaysha sipattaydy: «Koreyskaya pevisa So Huyang na dannyy moment yavlyaetsya luchshey peviysey v miyre, y Dimashu, kak aziatskomu pevsu, otvodyat mesto ryadom s ney, nazyvaya eyo korolevoy, a ego korolyom sovremennogo peniya v miyre».

Qalay bolghanda da Aziyagha kelip, ózi ýshin mýlde tosyn muzykalyq әserlerdi keziktirgen Dimashty qazirding ózinde Aziya qúrlyghynyng әn koroli dep ataugha bolady jәne qazaq әnshisi óz ónerimen, bir qyrghyz kýiermeni jazghanday, «Aziyany duynogo tanytty». Osy orayda qytaylyq maman Fu Linning bir pikirin keltiru jón. Onyng aituynsha, Dimashtyng әn salu tehnikasyn «adam mýmkindiginen tys tehnika» dep moyyndau kerek jәne Batysta múnday әlemdik sәnge ainalatyn baghyttardy әdette Uitny Hiuston, Merayya Keri, Beyonse dengeyindegi megajúldyzdar jasaydy, al Aziya qúrlyghynda sonday birinshi bolu baqyty Dimashqa búiyryp túr. Jәne de búl jana muzykalyq baghyt әlemdik óng alyp ketui әbden mýmkin.

Biraq ambisiyasy aspan tiregen aq adam osy shyndyqty moyynday ma deseyshi aldymen. «Ózim de bir Nostradimuspyn ghoy» dep qoyayynshy, búdan birqatar uaqyt búryn beligiyalyq ataqty әnshi Lara Fabiannyng shygharmashylyq jolyn saralay kelip, әsirese ony Amerika jeti jyl boyy óz әn naryghyna kirgizbey, aqyry Selin Diondardyng dýmpuimen eline – Europagha qaytaryp jibergenine, sol siyaqty belgili moldavan әnshisi Dan Balan da múhittyng arghy jaghynda bir jyl bolyp qaytyp kelgenine qarap, Jana dýnie bizding «aziyalyq» Dimashqa da sonday bir tәsil qoldanyp qaluy mýmkin-au dep joramaldaghan edik, amerikandyq Ranker portaly 2019 jyldyng basynda ótkizgen әlemning ýzdik jýz әnshisin anyqtaytyn onlayn dauys beru bastalghan 16-qantar kýni 35-orynda túrghan Dimash ertesine, búl uaqytta qúlaqtanyp ýlgergen Deaps-tardyng iske qosyluymen 104 mynnan asa layk jinap, ishinde Merkiuri, Maykl Djekson, Uitny Hiuston bar alghashqy ýshtikting da aldyna shyqty. 18-qantargha qaraghan týni Dimashqa berilgen dauys sany 113 mynnan asqanda kenet layktar men dizlayktardyng ornyn auystyryp jiberu arqyly qazaq әnshisi 369-shy oryngha syrghydy (Lara Fabian 366-orynda). Keybir komment iyelerining jazuynsha, búl – qoldan úiymdastyryp úpay jinaudy boldyrmaudyng amaly, yaghny bir elden layk basu sany kýrt kóbeyip ketken jaghdayda kompiuterlik programma múny avtomatty týrde әdiletsiz oiyn dep tanyp, layk pen dizlayktyng ornyn auystyrady eken. Búl jerde shynynda da bir ghana elden – milliardtyq Qytaydan Dimash ýshin berilgen dauystyng óte kóptigi kompiuterlik jýieni iske qosqan tәrizdi, biraq jer sharynyng týkpir-týkpirinen dauys beruler de boldy ghoy, kompiuter ondaydy esepke ala almaytyny belgili, biraq osy jerde úiymdastyrushylar ózderining programmalanbaghan aqyl-oylaryn, qarapayym logikasyn iske qosyp, әlemning Qytaydan da basqa ondaghan elinen bir mezgilde berilgen myndaghan dauysty úiymdastyru Dimash týgil SRU-ding ózining qolynan kelmeytinin esepke alsa, kәne. Eng ghajaby, Ranker ótkizgen dauys beru bir әnshige býkil әlemning búlaysha yntasynyng qúlauy búryn estradatarihynda bolmaghanyn, múnday jaghday jansyz kompiuter bylay túrsyn, aqyl-oyy kemel amerikandardyng ózining oilau qalybyna syimaghanyn kórsetti. Onymen qoymay, portal sebebin aitpastan dәl Dimashqa layk basudy toqtatyp tastady. Dimashtyng birqatar fanattary jazghanday, úyattan ýsh kýn búryn tughan qoltyghy sasyq әldeqanday bir sayttyng resmy emes, baldyr-batpaq reytingine bola tondy otqa tastaudyng qajeti de joq shyghar, degenmen, osynyng ózi Batys pen Aziya arasynda kórineu sauda soghysymen qosamjar kómes zertshil aqyl jәne ruhaniyat jarysy da jýrip jatqanyn, osy órede AQSh óz naryghyna aghylshyn saksondar men afroamerikan oryndaushylardan basqa, ózge nәsilden shyqqan, әsirese týbi TMD-lyq әnshilerdi ólse de kirgizgisi kelmeytinin tap-taza kórsetip berdi. Osy ynghay The World's Best reality shouy kezinde de bayqaldy. Mәselen, atalmysh konkursta dausyz ýmitker retinde qarqyndy promo jýrgizilgen filippindik ýsh baladan túratyn TNT.BOYS tobynyng vokal sheberligin osy jastaghy balalar ýshin ortadan joghary dep baghalaugha bolady, al ondaylar әlemning kez kelgen elinde, mysaly, TMD elderinde tolyp jatyr. Al amerikandar tandanbasqa tandanatyn halyq eken. Olardyng muzykalyq talgham tengeyin osynyng ózi-aq kórsetip túrghan joq pa?!

Uaqyty kelgende qazaq әni Dimash arqyly әlemning búl bóligin de baghyndyrady, inshalla. Oghan esh kýmәn joq, sebebi ol qazirding ózinde itkóilegine syimay túr, ekinshiden әnshining eng myqty fan-qoghamdastyghynyng biri sol elde ornalasqan. Ázirge Dimashymyz 7, 6 mlrd. әlem halqynyng 4, 5 mlrd. bóligin qúrap otyrghan Aziyanyng әn padishasy jәne osynyng ózi qazaq ýshin az merey emes. Búl ataq Dimashqa 2017 jyly Shanhayda ótken Top Chinese Music Awards syilyghynyng «Aziyadaghy eng tanymal әnshi» nominasiyasy jýldesin tapsyru arqyly resmy bekitilgenin aitu jón. Syilyq Qytaydyng ghana emes, býkil Aziyanyng Gremmy syilyghy dep sanalady. Osynyng ózi Qytay mәdeniyet boyynsha da Aziya qúrlyghynyng ortalyghyna ainalghanyn bildiredi jәne búl rette Dimashtyng Aziyagha, odan әri dýnie jýzine tanyluy dәl osy Qytay Halyq Respublikasy arqyly ghana mýmkin bolghany – shyqqan kýndey shyndyq. Kýlesing be, jylaysyng ba, qalay etkende de búltartpaytyn aqiqat.

(Jalghasy bar)

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz

10 pikir