Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1720 0 pikir 31 Mamyr, 2011 saghat 04:06

«QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy men Carbon Limits AS kompaniyasy ózara týsinistik turaly memorandumgha qol qoydy.

Aghymdaghy jyldyng 26 mamyrynda Astana qalasynda «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy» AQ men Carbon Limits AS kompaniyasynyng (Norvegiya) arasynda ózara týsinistik turaly memorandumgha qol qoi rәsimi ótti.

Qol qoi rәsimine «QazMúnayGaz» ÚK AQ barlau jәne óndiru jónindegi basqarushy diyrektory Alik Aydarbaev, «QazMúnayGaz» ÚK AQ enbekti jәne qorshaghan ortany qorghau departamentining diyrektory  Núrlan Sirajev, Norvegiya Korolidigining Qazaqstan Respublikasyndaghy elshisi Dag M. Halvorsen, Carbon Limits basqarushy diyrektory Torlif Haugland qatysty.

Qújattyng negizgi maqsaty klimattyng ózgerui jәne múnay-gaz salasyna jatatyn kómirtekti jobalardy basqaru strategiyalary mәseleleri boyynsha yntymaqtastyq ýshin negiz jasau bolyp tabylady. Memorandum ayasynda «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy» AQ men Carbon Limits AS kompaniyasy belgili bir uaghdalastyqtargha qol jetkizdi.

Mysalgha, Carbon Limits AS әleuetti kómirtegi jobalaryn irikteydi, ol parnikti gazdardyng (PK) auagha tarauyn qysqartugha  mýmkindik jasaydy jәne Kiot hattamasyna sәikes kómirtegi kreditterinen kiris alu ýshin tiyisti ólshemder retinde baghalanady. Áleuetti kómirtegi jobalary boyynsha iydeyalardyng tiyisti Tújyrymdamalaryna dayyndyq jәne eksport sharttaryn baghalau da jýrgiziletin bolady.

Aghymdaghy jyldyng 26 mamyrynda Astana qalasynda «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy» AQ men Carbon Limits AS kompaniyasynyng (Norvegiya) arasynda ózara týsinistik turaly memorandumgha qol qoi rәsimi ótti.

Qol qoi rәsimine «QazMúnayGaz» ÚK AQ barlau jәne óndiru jónindegi basqarushy diyrektory Alik Aydarbaev, «QazMúnayGaz» ÚK AQ enbekti jәne qorshaghan ortany qorghau departamentining diyrektory  Núrlan Sirajev, Norvegiya Korolidigining Qazaqstan Respublikasyndaghy elshisi Dag M. Halvorsen, Carbon Limits basqarushy diyrektory Torlif Haugland qatysty.

Qújattyng negizgi maqsaty klimattyng ózgerui jәne múnay-gaz salasyna jatatyn kómirtekti jobalardy basqaru strategiyalary mәseleleri boyynsha yntymaqtastyq ýshin negiz jasau bolyp tabylady. Memorandum ayasynda «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy» AQ men Carbon Limits AS kompaniyasy belgili bir uaghdalastyqtargha qol jetkizdi.

Mysalgha, Carbon Limits AS әleuetti kómirtegi jobalaryn irikteydi, ol parnikti gazdardyng (PK) auagha tarauyn qysqartugha  mýmkindik jasaydy jәne Kiot hattamasyna sәikes kómirtegi kreditterinen kiris alu ýshin tiyisti ólshemder retinde baghalanady. Áleuetti kómirtegi jobalary boyynsha iydeyalardyng tiyisti Tújyrymdamalaryna dayyndyq jәne eksport sharttaryn baghalau da jýrgiziletin bolady.

«QMG» ÚK óz tarapynan joba iydeyalaryn halyqaralyq erejelerge sәikes Tújyrymdamagha taldau jasau jәne ony әzirleu turaly aqparat beretin bolady.

- Mening oiymsha, jahandyq múnay rynogynda múnay-gaz kompaniyalary ýshin parnikti gazdardyng auagha tarauyn azaytu jóninde ontayly sheshim tabu mәselelerin qarastyru jәne qarjy resurstaryn paydalanu mýmkindikterin  izdestiru  óte qyzyqty bolmaq. Norvegiyalyq әriptesterimizding tәjiriybesi aldaghy uaqytta Qazaqstanda parnikti gazdyng auagha tarauyna kvota engizuge dayyndyq kezinde paydaly bolmaq,- dep atap kórsetti  «QazMúnayGaz» ÚK AQ barlau jәne óndiru jónindegi basqarushy diyrektory Alik Aydarbaev.

- Klimattyng ózgeruin júmsartu sayasaty  múnay-gaz salasynan parnikti gazdyng auagha tarauyn azaytudy talap etedi. Búl múnay-gaz salasy kompaniyalary ýshin jana mýmkindiktermen qatar qosymsha jauapkershilikti de talap etedi, - dedi  Carbon Limits-ting basqarushy diyrektory Torlif Haugland.

 

Anyqtama ýshin:

Memleketaralyq sarapshylar toby (MST) esebining negizinde 1992 jyly Birikken Últtar Úiymynyng klimatty ózgertu jónindegi Negizgi Konvensiyasy qabyldandy. (BÚÚ KÓNK).

Qazaqstan BÚÚ-nyn  klimatty ózgertu jónindegi Negizgi Konvensiyasyn 1995 jyldyng mamyr aiynda bekitti, al sol jyldyng tamyz aiynda búl qújat Qazaqstan ýshin kýshine endi.

Konvensiyagha baylanysty mindettemelerding oryndaluy jónindegi  belsendi sharalardyng nәtiyjeliligin arttyru jәne  damyghan elderding mindettemelerin kýsheytu  maqsatynda  1997 jyly Kiot hattamasy qabyldandy, osyghan oray  2008-2012 jyldarda ónerkәsibi damyghan elder ózderining parnikti gazdarynyng (PG) auagha jiyntyqty týrde tarauyn 1990  jylmen salystyrghanda,  kem degende 5% azaytuy qajet.

1998 jyly Birikken Últtar Úiymynyng klimatty ózgertu jónindegi Negizgi Konvensiyasynyng Tórtinshi Konferensiyasynda  Qazaqstan Konvensiya jәne Kiot hattamasy  jónindegi qyzmetke belsendi qatysugha yntaly ekendigi  turaly jariyalady.

Qazaqstan Kiot hattamasyna  1999 jyldyng 12 nauryzynda qol qoyyp, 2009 jyldyng 26 nauryzynda bekitti.

2000 jyly QR Syrtqy Ister Ministrligi Qazaqstannyng parnikti gazdardyng auagha tarauyn azaytu jóninde erikti mindetteme qabyldau turaly niyetin bildirgen notany BÚÚ-nyng bas hatshysyna joldady.

 

0 pikir