Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1694 0 pikir 31 Mamyr, 2011 saghat 02:07

Internet-konferensiya: Beybit Qoyshybaev (jalghasy)

31-nshi mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Bizding konferensiyanyng qonaghy   «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybaev  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandary tarapynan kelip týsken súraqtargha jauap beruin ayaqtady. Qonaghymyz bir sózinde: «Alash ardaqtylarynyng  býgingi úrpaqqa qaldyrghan ónegesi olardyng el mýddesin kózdegen jankeshti enbekterinde,  olardyng múralaryn oqyp ýirene bilu kerek», - deydi.

«Abay-aqparat»

 

- Shyghys Týrkistan jәne ondaghy Qazaqtardyng tәuelsizdik ýshin últ-azattyq kóterilisi turaly aityp berseniz?

Jastýrik

- Qúrmetti Jastýrik, Shyghys Týrkistandaghy qazaqtar óz atamekeninde ómir sýrip jatqanmen, óz últtyq bitimin qytay últ sayasaty auqymynda saqtauy kerek... Týbi tarihy otanyna - tәuelsiz qazaq eline oralmay bolmaydy-au. Byltyrghy úighyr kóterilisi jappay qytaylandyru beleng alghan ólkede qazirgi tanda azattyqqa, tәuelsizdikke jetu joly óte auyr ekenin kórsetti.

- Mәsele Núrlanda emes, jazushylardyng basyn biriktirmey, sayasy kýshke ainaldyrmay ústap otyru ýshin ol siyaqty adam biylikke kerek.

- Meninshe, biylikke - jazushylardyng shygharmashylyq әleuetin kýsheytu arqyly el birligin arttyrugha, tәuelsizdik túghyryn nyghayta týsuge qyzmet etetin  úiymy bolghany tiyimdi.

31-nshi mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Bizding konferensiyanyng qonaghy   «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybaev  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandary tarapynan kelip týsken súraqtargha jauap beruin ayaqtady. Qonaghymyz bir sózinde: «Alash ardaqtylarynyng  býgingi úrpaqqa qaldyrghan ónegesi olardyng el mýddesin kózdegen jankeshti enbekterinde,  olardyng múralaryn oqyp ýirene bilu kerek», - deydi.

«Abay-aqparat»

 

- Shyghys Týrkistan jәne ondaghy Qazaqtardyng tәuelsizdik ýshin últ-azattyq kóterilisi turaly aityp berseniz?

Jastýrik

- Qúrmetti Jastýrik, Shyghys Týrkistandaghy qazaqtar óz atamekeninde ómir sýrip jatqanmen, óz últtyq bitimin qytay últ sayasaty auqymynda saqtauy kerek... Týbi tarihy otanyna - tәuelsiz qazaq eline oralmay bolmaydy-au. Byltyrghy úighyr kóterilisi jappay qytaylandyru beleng alghan ólkede qazirgi tanda azattyqqa, tәuelsizdikke jetu joly óte auyr ekenin kórsetti.

- Mәsele Núrlanda emes, jazushylardyng basyn biriktirmey, sayasy kýshke ainaldyrmay ústap otyru ýshin ol siyaqty adam biylikke kerek.

- Meninshe, biylikke - jazushylardyng shygharmashylyq әleuetin kýsheytu arqyly el birligin arttyrugha, tәuelsizdik túghyryn nyghayta týsuge qyzmet etetin  úiymy bolghany tiyimdi.

- Alash iydeyasynyng qayta ómirge kelui mýmkin be? Onyng manyzy dep bilesiz, Qazaq ziyalylarymen intellegentterining basyn qosatyn qanday iydeya boluy mýmkin.

- Qazaq azamattarynyng basyn qosatyn últtyq iydeya - qazaqtyng qazirgi zaman talabyna tolyghymen jauap bere alatyn  tәuelsiz últtyq memleketin qúru.

- Qarapayym halyqtyng auyldaghy jaghdayy qalay jaqsaruy mýmkin? Jer baylyghyn Qazaqstan ózi iygerip halyq iygiligin kórui mýmkin be?

- Qarapayym halyqtyng auyldaghy jaghdayyn jaqsartu ýshin auyl ekonomikasyn týrlendiru, tynys-tirshiligin mazmúndy etu, auylgha qala mәdeniyetin aparu mәselelerin keshendi týrde oilastyryp, qarjylandyrudy jәne ony iygerudi memleket tikeley basqaru kerek.

- Qazirgi kezde bizge investorlar ne ýshin qajet? Shetten investisiya tartu ol jemqorlyqtyng kózi emes pe? Siz tarihty jaqsy bilesiz, qazan tónkerisinen keyin Kenes ýkimeti investisiyasyz-aq ekonomikany, industriyany kóterdi emes pe.

- Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda tizgin ústaghandar osylay payymdauy kerek edi...

- Assalausaghalaykum!

Osy asharshylyq qyrghyny men sayasy qughyn sýrgin qazaq balasy jaralghannan bergi әrqanday soghyspen asharshylyqta da búnday qúrbandyq bermegen eken tarihta. Al osy nәubetti shynayy eske alu men óz mәninde tanu kesh qolgha alyndy. Búnyng sebebi nede dep oilaysyz? Múny sayasilandyrmau kerek deydi keybireu biraq búl qyp-qyzyl Qazaqqa qaratqan qiytúrqy sayasattyng isi bolmady ma? Búl qalayda qazaq dalasyndaghy úly tarihty úrpaqqa sabaq etip jetkizumen orysshyl orys tildi qazaqtarymyzben orysqa "mahabbatytymen" býiregi artyq búrylatyndarghada búltarghysyz sabaq bolarma edi?

Endi biri ashtyqpen qughyn sýrginning shyn astaryn kópke jetkizetin kólemdi enbek kýni býginge deyin joq-au deymin, ol qashan bolady? Bir emes eki basylymnan Stalinning jeke basyna tabynushylyqty әshkerelegen Hroshovtyng Stalinge asharshylyq jaylap jatqany jayynda aitqanda , ol qazaqtardy (birde ol sarylargha dep kelgen) osy kerek nemese osylay qúrtu kerek maghnasynda sóz aitqan eken. (Búl biraz jyl búryn kórgen tolyq este qalmapty) búl ras pa? Ras bols,a qoldan әdey jasalghan zobalang ekeni aiqyndalady ghoy búghan ne aitasyz?

Búl nәubetke «Stalin zobalany» dep evropada ótken jyly kelip baghasyn berip ketti. Biz de tiyanaqty baghany bere aldyq pa? Milliondaghan qúrbandargha Almatyda eskerkish endi ornatpaqpyz, bizde key tarihy últtyq mәseleni óz dengeyinde aita almaugha sayasy sebep pe, joq sanadaghy qalyptasqan otarlyq sayasattyng kesirime búghan ne aitasyz?

Sizshe Alash ardaqtylary býgingi úrpaqqa ne ónege qaldyrdy, olardyng qanday algha basarlyq enbekteri boldy dep oilaysyz?

- Tәuelsizdik tany atysymen sol kezgi parlament arnayy komissiya qúryp, komissiya 1931-33 jyldarghy asharshylyqty kóshpendi halyqqa qarsy jasalghan genosid dep baghalady. Biraq ol bagha Jogharghy Kenes tarapynan maqúldanghan joq. Degenmen 31 mamyr - asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni dep belgilendi. Biraq sol data 1997 jyly Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni retinde belgilengen deyin bir-de-bir ret resmy atalmady. Qaraghayly baqqa eskertkish ornatamyz dep tas qoydyq. Ol әli ornaghan joq.  Bar sebep - biylik tútqalaryndaghy sheneunikterding resmy Mәskeu men aramyzdaghy orystar ne dep qalady dep jaltaqtaularynda, qúldyq, bodandyq sanadan arylmaghandyghymyzda  jatqan edi.  Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni asharshylyq nәubeti jalpy auyzgha alynady, biraq, is jýzinde repressiyalar jayyndaghy estelikter tasasynda qala beredi. Sol sebepti, asharshylyq dushar etken últtyq apatqa jete mәn berip, jazyqsyz qúrbandardy eske alu ýshin, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy byltyr 31 mamyr qarsanyndaghy júmada arnayy jiyndar ótkizu, diny oryndarda uaghyzdar aitu, dúgha oqu dәstýrge ainalsa degen úsynys kótergen-di. Úsynys qoldau tauyp keledi. Qasiretti tarihpen tәrbiyeleu - el birligin arttyrudyng tiyimdi joly. Bosap qalghan qazaq dalasyna topyrlatyp әkelingen júrt qazaqtyng qayghyly tarihyn bilgen joq, ózge últ shashyrandylaryna sony bilgizu jón.  «Ádilet» asharshylyqtyng ayaqtalghanyna 75 jyl toluyna oraylastyryp, 2008 jyly respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdi. 2009 jyly «Totalitarlyq tarihtan - demokratiyalyq bolashaqqa», 2010 jyly «Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» taqyryptarymen ótken  respublikalyq, halyqaralyq konferensiyalarymyzda da osy mәsele qarastyryldy.  Konferensiyalardyng materialdary jinaq bolyp shygharyldy. Tek, osy mәselege BAQ-tyng nazar audarmaytynyn qynjyla aitugha tura keledi. Alayda Mústafa aitqan «bolishevikterding ashtyq sayasatyn», stalinshildikti әshkereley beru - paryz...

Alash ardaqtylarynyng  býgingi úrpaqqa qaldyrghan ónegesi olardyng el mýddesin kózdegen jankeshti enbekterinde,  olardyng múralaryn oqyp ýirene bilu kerek...

- Qayyrly kýn, Beke! Songhy kezderi BAQ-ta, qoghamdyq-sayasy әngimelerde, kópshilik arasynda jazushylar odaghy turaly әngime tolastaytyn týri joq. Súrayyn degenim jalpy Odaqta ne bolyp jatyr? Ne bolady? Bolyp jatqan prosesterge kóniliniz tola ma? HHI ghasyrdaghy aqyn-jazushylardy jәne olardyng basyn bir jerge úiystyratyn úiymnyng bolashaghyn qalay elestetesiz?

Sary-Arqalyq jas aqyn Býrkit

- Qúrmetti Sary-Arqalyq jas aqyn Býrkit! Odaqtyng bolashaghy ózderinizdey jastardyng qolynda bolugha kerek, sol ýshin mәselege beytarap qaramay, aqylmen, biliktilikpen kýrese biluge tiyissizder.

Býgingi biylikte jýrgen azamattardyng azamattyghyna, imanydylyghy men kisiligine, elge qyzmet etuine kóniliniz tola ma? Ótirik maqtaudan góri shyndyqty aitushy jogharygha da, elge de adal dep aitsaq bolar edi, bizde búl ýrdis qalay?

- Qoghamda bilikti, azamattyghy joghary últjandy elge qyzmet etetin adal azamattar molynan tabylar dep oilaymyn. Sonday azamattar biylikte kóbirek bolsa, elmizding bolashaghy jarqyn bolar edi. Búghan ne aitasyz?

- Býgingi biylikte de,  qoghamda da bilikti, elge adal qyzmet etetin azamattar molynan tabylady degen  oygha qosylamyn, sonday qyzmetkerler kóbeygen sayyn elimizding bolashaghy jarqyn bola týseri haq.

- Assalaumaghaleykum! Abylay hangha kózqarasynyz qalay? Úly handy aldynghy jyldary tómenshiktetip jazugha barynyzdy salghanynyz jagha ústatty. Álde búl joghary jaqtyng tapsyrmasy emes pe? Bir bala

 

- Qúrmetti Bir bala, mәseleni bir jaqty týsingen ekensiz. Tarih Abylay hanmen shektelmeydi, qazaq tarihyna әdil kózqaras qalyptastyru kerek degen oidy úqpaghanynyz ókinishti. Jәnibek, Kerey esimdi qos súltannyng basshylyghymen Qazaq memlekettiligining irgesi qalanghanyna biyl - 555 jyl. Az jylda keregesin keneytip, Ertisten Edilge deyingi keng dalany alyp jatqan eleuli memleketke ainalghan Qazaq Ordasyn «ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzatyn» baylanys qúraldary joq zamanda tiyimdi, útymdy jolmen nyghaytu, qorghanysyn kýsheytu, basqarudy ontaylandyru joldary oilastyryldy. Sóitip, úlan-ghayyr kenistikti alyp jatqan kóshpendiler memleketinde jedel biylik jýrgizudi qamtamasyz etu maqsatymen, jalpyqazaq hany Tәukenin  kezinde, ýsh ólkeni  basqaratyn ýsh han saylau tәrtibi engizildi. Sol reformagha sәikes 1710 jyly Kishi jýz hany bolyp saylanghan, sonymen birge 1719 jyldan 1748 jylgha deyin qazaqtyng agha hany - úly han bolghan Ábilqayyrdyng tughanyna biyl - 330 jyl. Tarihta batyrlyghymen, mәmilegerligimen airyqsha iz qaldyrghan, 1771-1781 jyldary Orta jýz hany әri qazaqtyng agha hany - úly han bolghan Abylaydyng tughanyna - 300 jyl. Qazaq halqynyng jonghar shapqynshylyghyna qarsy birlesip jýrgizgen Otan soghysyna 1726 jylghy Ordabasy qúryltayy sheshushi dem berdi, oghan biyl - 285 jyl.  Biyl, sonday-aq, qúqtary shekteuli bolghanyna qaramastan, qazaq tynys-tirshiligin  órkeniyetke layyqtap damytu jolynda ýlken ister tyndyrghan, Resey patshalyghy ishindegi túnghysh ta songhy  qazaq avtonomiyasy bolghan Bókey ordasynyng qúrylghanyna - 210 jyl. Sonymen birge, Ishki Ordanyng songhy biyleushisi, progresshil reformator Jәngir hannyng tughanyna - 210 jyl...

- Aughanstan bizge doq kórsetip jatyr. Eskertu jasady. Siz Amerikagha bolysasyz ba, Aughanstangha ma? QR NATO-gha mýshe. Úiymnyng aitqany zan. Qyr dese qyramyz. Beti aulaq! Biraq óz bauyrlastarymyzdyng bizge degen ashu-yzasy erteng ýlken daugha ainalyp ketedi dep oilamaysyz ba? Ne isteu kerek? Mýmkin úiym mýsheliginen shyghu kerek pe? Búl úiymnyng bizge, qazaq últyna, qazaq ruhaniyatyna bereri bar ma? Sәken.

- Qúrmetti Sәken, qaupinizge qosylamyn, múnday iste bizding lauazymdy azamattarymyz jeti ret ólshep, bir kesui jón bolmaghyn esten shygharmaghany abzal...

Sony

0 pikir