Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Alasapyran 8772 9 pikir 21 Aqpan, 2019 saghat 10:14

"Qarash-Qarash oqighasyndaghy" Baqtyghúldyng prototiypi – Usa qyrghyz...

Jazushy Múhtar Áuezovtyng «Qara-Qarash oqighasy» hikayatyn bilmeytin qazaq joq dese de bolady. Osy shygharma jelisimen «Asuda atylghan oq» degen kino da týsirilip, qyrghyz akteri Sýimenqúl Shoqmarov bas keyipker - qaysar da, kekshil jigit Baqtyghúldyng beynesin tamasha etip somdap shyqqany da el esinde. Sondaghy Baqtyghúl degen ór minezdi, qayratty, bir basyna jeterlik aqyly men tәuekeli de bar, namysty jigit kim? Ómirde shynymen bolghan adam ba?

Kórkem shygharma kóp jaghdayda bolghan oqighalardyng negizgi jelisin shygharmagha ózek etkenimen naqty derekterge qúrylmaytyny, keyipkerding jekelegen bir adamnyng emes zaman tudyrghan túlghanyng jiyntyq obrazy bolyp keletini  taghy bar. Qazirgi kezde «Qarash-qarash oqighasy» Túrar Rysqúlovtyng әkesi - Rysqúldyng basynan keshken oqighalary boyynsha jazylghan dep aitylyp jýr. Elding jýginetin jeri - uikiypediyany qarasanyz da osyny kóresiz.

Alayda, jazushy Kәmen Orazalin «Abay auylyna sayahat» kitabyndaghy esteliginde «Qarash-Qarash oqighasynyn» bas keyipkeri Usa degen atpen belgili bolghan Baqtybay esimdi qyrghyz azamaty ekendigi «taygha tanba basqanday» anyq bayandalghan. Kәmen aghanyng sol kitabynan ýzindi:

«Múqang (Múhtar Áuezov. – Avt) jerlenetinnen bir kýn búryn syrttan «Oy bauyrymdaghan» asa bir zor dauys estildi. Jinalghandardyng say-sýiegin syrqyratqan búl dauys:

- Panam-au! Sýienish-tiregim edin-au! Ólimnen de arashalap, armanyma jetkizgen arystanym! ... Tiri Manas sen edin-au! Qarymym, qadirim! Shonym!..-  dep óksik atyp, zar tógedi.

Búl kezde Múqannyng aulasyna tigilgen segiz qanat kiyiz ýide Kenen Ázirbaev bastaghan kóptegen halyq aqyndary men qarttar, kóptegen ghalymdar otyrghan. Ár týrli әngimeler qozghalyp, ótken-ketken tarih eske alynyp, Abaydan bastalghan әngime Múqang romanyndaghy aqyndar men әnshilerdi termeleuge kóshken-di. Abay tóniregindegi әngimelerdi jamap-jasqaular, qate týsinik pen eki úshty boljamdar da aitylyp qap jatty.

Abay tóniregining әngimelerin búl ýide otyrghandardyng ishinde Árham Ysqaqovtan artyq  biletin kisi joq  dep aitugha bolushy edi. Onyng sebebi, Abay ólgende Árham 19 jastaghy oryssha-qazaqsha birdey sauatty jigit edi. «Zaghipa» atty poema da jazghan (1963 jyly jaryq kórgen). Abay ólenderining tekstologiyasyn dúrystaugha da,  Abay muzeyining qalyptasuyna da, muzeyding ghylymy qyzmetkeri retinde Abay shygharmalarynyng akademiyalyq jinaqtaryn shygharysugha da Árham qajymay enbek sinirgen kisi. Ol kisi Abay men Múqang turaly da kelsin-kelmesin sóiley berudi jaqtyrmaytyn-dy. Janaghy jerde, artyq-kemdi aitylyp jatqandardy estip otyrghanymen, Árham agha ústamdylyq kórsetip, әngimeni jay tyndap qana, ýy iyesi retinde kire beris ong jaq bosaghagha tayau otyrghan-dy.

Osynday otyrys kýide jigitterding bir-ekeuining sýiemeldeuimen qatty jylap ýige kirgen adam zor deneli, jasy úlghayghanmen, jýrisi shiraq, súiyq múrtty, kishirek shoqsha saqaldy qonyrqay óndi kisi eken. Basynda qara eltiri jenil bórik, ýstinde ózining mol denesine jarasymda tik jaghaly beshpenti, shalbary men etigi bar.

Tórde otyrghandar qolynan oramalyn tastamaghan adamgha yghysyp oryn bere qoymady da, ol sol jaq bosaghagha taqau tómendeu otyrghandardyng qatarynda bógelip qaldy. Ony múndaghylardyng birde biri tanymady. Qart otyryp alghannan keyin joqtau sózderin qayta jalghastyra bastady.

- Dýniyeden keter oray seniki emes, meniki emes pe edi? Basqany emes, Múhtar janymdy aldyn-au, qayyrymsyz, qanypezer súm ajal! Sende bir kóz jasqa qarau degen bolmady. Kimnen zaual, kimnen toqtau tabasyn?!

Qarttyn  balasha solqyldap jylaghanyn kórgen ýy ishindegiler tegis tómen qarasyp: «bar pәle, toyymsyz qara jer, sensin-au» deskendey edi.

Kópke deyin óksigin basa almay, әlsin-әlsin betin jasy juyp otyrghan qartqa: «Sabyr etiniz, aqsaqal, toqtam jasanyz! – degen sózder aityla bastady. Biraq oghan nar týiedey baluan deneli qart toqtay qoyghan joq. Onyng búl minezin orynsyz kórgen keybireulerdin: «Bala bolyp ketken be, esi dúrys pa eken ózinin?» - degen kýnkilderi shyqty.

Baghana syrttaghy joqtau sózderinen-aq kelgen adamdy jaqyn tuystarynyng biri bolar deskenbiz. Janymda otyrghan adamardyng birde biri tanymaghan son, Múqannyng syilas jaqyndarynyng birine jorysqanbyz. Ýy ishindegi keybireulerden estilip jatqan kýnkil maghan búl adamdy ondaylyq bagha beruine qighyzghan joq. Bitimi bólek, joqtau sózderi de ózining jasy men kelbetine oray siyaqtandy.

Múqandy «sen» dep jasy ýlkenderding ózderi de siyrek aitatyn. Búl adamnyng Múqandy «sen» dep aituyna qaraghanda, tughan aghasynday bolghan adam ekeni týsinikti. Onyng ýstine «shon» degen sózimen qyrghyz halqynyng Manas batyryn eske aluy tegin emes-au dep boljaldaymyn. Totyghynqyraghan bet ajary dóngelene kelip, mandayyndaghy qalyn-qalyng qatparlar ýlken-ýlken ómir asularynyng soqpaghynday. Jas soryp qyzghyltym tartqan ótkir kózderi úshqyn atyp, ýy ishindegi otyrghandardy  qalt etkizbey baghyp qalghanyn bayqau qiyn emes. Áli eti qashpaghan mol denesinde emenge qarsy bitken bútaqtay shymyr beriktik bar.

- Dәude bolsa, sizder myna shal Múhtargha biz qayghyrmay otyrghanday әbden mazamyzdy aldy-au dep otyrghan shygharsyzdar, - dedi de, ensesin kótere týsip, jan jaghyn bir sholyp, sodan keyin oiyn jalghastyrdy.

- Mening zatym – Qyrghyz, Abay auylynda bala bolyp ósken adammyn. Árham agha keldi dep edi ghoy, - dep jan-jaghyna qaray bastaghan kezde, Árham ornynan túrdy. Ornynan atyp túrghan qart úmtylyp kep Árhamdy qúshaqtap kóristi de, balasha onyng bauyryna kirdi. Birin-biri bauyryna kezek basqan búl eki kisi qazaq pen qyrghyzdyng bauyrlastyghyn birtútas dene etip kórsetip túrdy.

-  Qaraghym Usa, ýi-ishing aman ba? – dedi Árham.

- Amanbyz, Árham agha, óz densaulyghynyz jaqsy ma? Tashkentting janynda túramyz. Múhtar ainalayynnyng qayghyly habary tiygen son, ne bolghanymdy bilmey, beri jýrip ketppin. Ýige de sogha algham joq, qaladan kettim.

Osy kezde tórde otyrghan Kenen Ázirbaev:

- Árham agha, joghary shyqsanyzshy, - dep ortadan oryn bosata berdi. Kenenge iles ózgeler de jamyrasa tórge shaqyrysyp jatyr.

- Joghary shyghynyz, Árham agha!

- Jol sizdiki, biz bilmedik qoy, biz ... tórletiniz.

- Ýy ózimizdiki ghoy, raqmet, - degen Árhamnyng sózine tórdegiler sәl irkile týsip:

- Useke bylay shyghynyz.

Usa da:

- Raqmet, aghayyn, bótendering emespin... – dep jatyr. Múqannyng aghayyn-tuystarymen birge onyng jetisin kýtip qalghan Usanyng basynan keshken oqighalary bizdi eki kýn boyyna manynan shygharmady.

Baqtybay men Tektibay Ile Alatauyn mekendegen Orman degen kedey qyrghyzdyng balalary eken. Jasynan qazaq arasynda Qalden degen baydyng malshylary bolady. Aqysy joq, auyr túrmystyng zardabynan Tektibay dertke shaldyghyp óledi de, inisi Baqtybay Janash bolysqa múnyn shaghady. Qaldenmen bolystyqqa talasyp kektesetin Janash Baqtybaydy qolyna ústap, baydyng jylqylaryn úrlatyp ala beredi de, aqyry, úrlyq jasap jýrgen mynau dep, qughynshylardy sonynan salyp ústatpaqshy bolady. Baydan da, bolystan da qayyrymyn kórmey qashqyn bolghan Baqtybay taudy mekendeydi. Bolystan kek aludy oilaghan Baqtybay orman ishin panalap, ang aulap jatatyn janghyz ýy oryspen búrynnan aralas eken. Al Baqtybaydyng ormanshy oryspen aralasynyng baryn biletin bolys әlgi orys adamyn tútqyndatady.

Orys dosyn tútqyndap әketkennen keyin, qashudy jón kórmegen Baqtybay ózi kelip qolgha týsedi. Osy kezde jengesi ólip, inisi Júmashty orys dostarynyng kómegimen abaqty ishine birge alady. Kóp úzamay týrmeden qashqan Baqtybay inisin naghashylaryna tastap taugha ketedi. Múnda ol andyp jýrip Janash bolysty óltiredi de, Abay eline qashady.

Baqtybay Sergiopoli qalasyna jetip, múnda sarymsaq satqandarmen tanysyp, aqyry, Shynghystyng Bórli ónirine keledi.

Búl oqigha 1913 jyldyng jazynda bolady. Qalalyq uchiliysheden demalysqa kelgen Múhtardy Qasymbek, Jaghyparlarmen birge aqyn Boranbay Otynbayúly jaylaugha qonaqqa shaqyrady. Osy jerde kóp adamdarmen sayahatqa shyqqan Múhtar Baqtybaymen kezdesedi. Múhtarlarmen birge paluan Núrmúhambet te bolypty. Ol ekeui jekpe-jek beldesip te qalsa kerek, aqyry, tanysyp, dostasyp ketedi.

El arasynyng jaghdaysyzdyghyn oilastyrghan Múhtar Baqtybaydyng jasyryn atymen Usa dep ataularyn jón kórip, Yzghúttynyng tuysy eken dep elge tanystyrmaq bolady. Keyinnen Usa Aldan balasy degen atpen Vernyide túratyn Ápsәmetting tuystary búghan dokument alyp berip jiberedi.

Múhtargha agha bolghan Usany  Áuez auyly qalyng berip ýilendiredi. Alghashqy әielinen Usanyng eki balasy bar eken. Olar oqyghan. Sovet ókimeti Semeyde ornaghannan keyin Usa Múhtardyng manyn saghalap, qalanyng janyna keledi. Endi Múqang Moskvadan Tashkentke kelgen kezde Usa da sonda kóship keledi de, qalanyng syrtyndaghy bir jayly oryngha mekendegen. Balalary ýilenip, aghasynan qalghan inilerin de keyinnen tauyp alghan Usa Tashkenttin  manynda birjola túryp qalady. Onyng jasy biz kórgen kezde jetpis jetide eken. Bizben birge bolghan kýnderde «Eldi saghyndym, Shynghysty kórsem-au» dep armanday otyryp, «Múqan, ainalayyn, «Qarash-Qarashty» jazamyn dep Semeyde jýrgende-aq jii aitushy edi. Keyinnen jazghanyn oqyghany әli esimde», - dedi.

- Siz «Qarash-Qarash oqighasyn» tyndaghannan keyin ne aittynyz? – dep súraymyn.

Usa aqsaqal sәl kýlimsireydi de, mening tizemdi qaghyp:

- Abay atamdy jazghan Múqang mendey elinen bezgen qashqyndy jaza almay ma eken? – deydi». [1].

Osy qyrghyz Usanyng (keyde Músa dep aitylady) aty basqa da derekterde kezdesedi. Shәkәrim qajynyng shygharmalaryn jaryqqa shygharu turaly júmystar jýrgizilip jatqan kezde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy D.A.Qonaevtyng atyna  bir aryz kelip týsedi. «Aty-jónimizdi asha almay otyrmyz» dep kólgirsigen domalaq aryz iyeleri Shәkәrimdi barynsha qaralap, onyng barlyq antisovettik «qylmystaryn» tizbeley otyryp jetkizgen. Sonyng ishinde sóz etip otyrghan taqyrypqa baylanysty mynaday joldar kónil audartady: «Bolishevikterge qarsy soghysta qanisherlik jasaghan el ishinde jýrgen qashqyn qyrghyz Músa degenge Alash әskerining yunkeri, batyr degen ataq bergizgenin, Músany elge aparyp toy jasap, tobyqtydan qyz әpergenin, Alash batyry yunker Músagha kommunisterdi qyrghan erligi ýshin – Abay balasy degen familiya berip, asyqty jilik ústatyp, Shәkәrim azan shaqyryp atyn qayta  qoyghanyn kózimizben kórgemiz». [2,631].  

1918 jylyghy «Svobodnaya rechi» gazetinde mynaday aqparat berilgen: «Alashorda basqarmasy Omby qalasynda jýrgen Álihan Bókeyhanovtyng atyna salynghan Arhattan mynaday telegramma aldy: «Músa Sergiopoli qalasyn alugha qatysty, keldi de toghyz «qyzyldyn» basyn óz qolymen shauyp tastady. Bolishevikter Ýrjargha qaray qashty. Olardyng sonynan Ghabdihanovtyng otryady quyp ketti. Alash-Ordanyng is basqarushysy S.Aqaev[3].

Alash ýkimetin de, onyng әsker qúru turaly bastamasyn da halyqtyng barlyghy qoldady deuge kelmeydi. Biraz uaqyt biylikte bolyp juyrda ghana qúlatylghan bolishevikterding әreketi men nasihatynyng әseri mol bolatyn. Onyng ýstine aumaly-tókpeli zamanda halyqtyng kópshiligi sayasy ahualdy  saralay almady, partiyalargha da,  olardyng qúrghan ýkimetterine de senimsizdikpen qarady. Alash әskerine  adam jinau júmysyna da kóptegen kedergiler boldy. Keybireuler halyq arasynda iritki salyp alashqa әsker bermeuge ýgitteydi. Múnday jaghdaylar Belaghashta, Uaq bolysynda oryn aldy. Alash milisiyasyn Músa Temirbaev degen bastap baryp, qarsylyq úiymdastyrushylardy tútqyndap, uezd basshylyghyna tapsyrdy[4.52].

Mine, osy derekterden Alash әskerining belsengen batyl jauyngeri Músanyng jogharyda aitylghan Usa-Baqtybay ekenin angharu qiyn emes. Keshegi Alash sarbazynyng el ishinde qaluynyng qauipti ekenin bilgen sezimtal Múhtardyng oghan qújat әperip, Tashkent asyryp jibergendigi anyq bayqalady. Sondyqtan Baqtybaydyn  «Panam-au! Sýienish-tiregim edin-au! Ólimnen de arashalap, armanyma jetkizgen arystanym! ... Tiri Manas sen edin-au! Qarymym, qadirim! Shonym!» dep  egile joqtaytyn jóni de bar edi.

Al, Baqtybaydyng Ormannyng balasy bola túra birese Aldanov, birese Temirbaev boyp jazylyp jýrgenin onyng qashqyn bolghan qym-qighash taghdyrynan, izin jasyrudan tughan әreketi dep týsingen jón bolar. Baqtybay Kәmen Orazalinmen jata jastanyp úzaq әngimeleskende Alash әskeri kezindegi tirshiligi turaly da aitqan bolar. Biraq ol zamanda Kәmen agha alash turaly da, «Bolishevikterdi qyrghan Músa» turaly da jaza almaytyny belgili.

Ádebiyeter:

  1. Orazaliyn.K. Abay auylyna sayahat. - 1976. –Almaty. 97-102 b.
  2. Saparaly B. «Qas qaysy, qaza qaysy, taza qaysy» ||Shәkrimtanu mәseleleri. Tandamaly. – Novosibirsk, 2008. 1024 b. 631b
  3. ShQO QZTQO «Svobodnaya rechi» gazeti, 31 mausym, qyrkýiek, 1918 j., №3
  4. Karimov M. Asylbekov M. Alash tuy tigilgen ónir. –Semey. -2015. 52 b.

Múhametbek Asylbekov

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825