Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Qúiylsyn kóshing 5088 29 pikir 20 Aqpan, 2019 saghat 09:53

Baylar tabysynyng 1%-yn ay sayyn «Otandastar» qoryna audaryp otyruy kerek

QR «Atameken»

ÚKP-nyng basqarma tóraghasy

A.I. Myrzahmetovke

Qúrmetti Abylay Isabekúly!

Sizdi eluge tolghan mereyli jasynyzben shyn jýrekten qúttyqtaymyn jәne Sizben bir jylda tughan tól ekenimdi aityp, ainalama ylghy maqtanyp jýrem!

Men Tәuelsizdikting jemisi, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng enbegi degende, dau joq, birinshi sózdi Elbasynyng kóshi-qon sayasatyn jolgha qoyghan sәtinen, Qazaq kóshinen  bastau kerek dep esepteymin! Jay dastarhan basynan bastap, merekelik sharalarda, memlektting tarihy sheshim qabyldaytyn jinalystarynda, partiyalardyng kezekti seziderinde, halyqaralyq týs alghan basqosularda, tipti Birikken últtar úiymynyng minberinde de birinshi sózdi Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng shettegi qazaqty Atajúrtqa shaqyryp qonystandyrghan enbeginen bastau kerek! Jәne ol sóz sonyng barysyn basynan keshirgen, iygiligin kórgen bizding – shetten oralghan qandastarymyzdyng auzymen ýlken, biyik minbelerden ýnemi aitylyp túrghany dúrys!

Sebebi, Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng EL tәuelsizdigin jaryalaudan búryn jolgha qoyghan TÚNGhYSh hәm ÚLY sayasaty! Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha, kóregen basshy ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan da – osy alysta jýrgen aghayyndy Atajúrtqa shaqyru turaly shygharghan BATYL әri TARIHIY sheshimi bolatyn!

Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaudan bir aigha juyq búryn, naqtylap aitsaq, 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy №711 Qauly shyghartqan bolatyn.

Qauly shyghartyp qana qoymay, El Tәuelsizdigin jariyalay salyp, on bes kýnnen keyin, yaghny 1991 jyly 31 jeltoqsanda Núrsúltan Ábishúly Túnghysh Preziydent salauatymen Qazaq Radiosynyng efiyrinen Ózi sóz alyp, «Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. «Tughan jerding týtini de ystyq» deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ataqonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan atamekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» - dep, «Alysta jýrgen aghayyndargha aq tilek» atty tarihy Joldauyn jariyalady.

1992 jyly 28 qyrkýiek pen 4 qazan aralyghynda Almaty qalasynda dýnie jýzi qazaqtary ókilderining qatysuymen túnghysh qúryltay ótip,  Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúryldy. Oghan Núrsúltan Nazarbaev bir auyzdan saylandy. Atalghan qúryltay qazirge deyin bes mәrte shaqyrylyp, qazaq kóshine tyng serpin berdi.

1997 jyldyng 13 jeltoqsanynda túnghysh ret qazaq tilinde «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zany qabyldanyp, oghan QR Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev qol qoydy. Atalghan Zangha qazirge deyin bes mәrte ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. Biyl Parlamentte taghy da qayta qaraugha dayyndyq júmystary jýrilude.

Onyng syrtynda, «Tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi jәne joghary bilimning bilim beru baghdarlamalaryn iske asyratyn bilim beru úiymdaryna oqugha týsu kezinde qabyldau kvotasynyng mólsherin bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2012 jylghy 28 aqpandaghy №264 Qaulysymen Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdar ýshin – 4 payyz jenildik qarastyryldy.

Preziydent tapsyrmasyna say, 2016 jylghy 18 aqpandaghy №83 Ýkimet qaulysymen «Oralmandar» men qonys audarushylardy qonystandyru ýshin jeti obylys arnayy belgilendi; Sonday-aq, taghy da Ýkimet 2018 jylghy 18 mamyrda №280 qauly qabyldap, «Sheteldegi etnikalyq qazaqtardy qoldau jónindegi 2018 - 2022 jyldargha arnalghan is-sharalar josparyn» bekitip berdi...

Mine, Últ Kóshbasshysynyng osy qamqorlyghynyng arqasynda Elimizge alys-jaqyn shetelderden bir jarym millionday qandasymyz oraldy. Qazir olardyng sany ósimimen eki miliongha juyqtady.

Áli de bes millionnyng ýstindegi qandasymyzdyng Otanyna orala almay otyrghanyn oilasaq, kóshi-qon sayasatynyn, ol sayasatty jýrgizip otyrghan atqarushy biylikting kóterer jýgi tym auyr ekenin mólsherleu onsha qiyn emes.

Onyng ýstine, etnikalyq qazaqtardyng mol shoghyry qonystanghan shyghystaghy kórshimizde jýrip jatqan sayasy qysymdy eskersek, búl baghyttaghy júmystyng tipten kýrdeli ekenine kóz jetkizemiz.

Últ Kóshbashysy jolgha qoyghan osynau Úly sayasatty jýzege asyru ýshin, әriyne, qomaqty qarjy kerek!

Qúdaygha shýkir, «Toqyrau jyldary» degen atpen tariyhqa qalghan sonau toqsanynshy jyldardyng ózinde memleket kóshi-qon sayasatynan qarjy ayaghan emes. Songhy jyldary әlemdi jaylaghan ekonomikalyq daghdarystyng salqyny bizding elimizdi de ainalyp ótpegeni belgili. Soghan baylanysty bolu kerek, qazirgi tanda Ýkimet tek «Oralmandar» men qonys audarushylardy qonystandyru ýshin Ýkimet aiqyndaghan jeti obylysqa qonystanghan aghayyndargha ghana bir jolghy jәrdemaqy men bir jylgha deyin pәter jaldap túru qarajatyn berumen shektelip qaldy.

Esesine, Preziydent bizding ótinishimizdi jerge tastamay, 2017 jyly Astanada ashylghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng besinshi qúryltayynda Ýkimetke «Otandastar qoryn» qúru turaly tapsyrma berdi.

Qarap otyrsaq, әlemde últtyq qor ashqan, sol qorgha sýienip memleket qúrghan últtar bar eken. Sonyng bir mysaly – evrey. Evreylerding «Kóshi-qon» qorynyng irgetasy 1846 jyly qalanghan. Túnghysh týiindemesin jasaghan kisi "ózimizdin" kәdimgi Karl Marks. Qor qúrylghan tústa Izrailide nebary 10 myng 29 adam ghana bolypty. Izraili memleketi qúrylghan kýni (1848 jyl, 14 mamyr) olardyng sany osy últtyq Qordyng jebeuimen bir-aq kýnde 600 myng adamgha tolyqqan. Qysqasy, evreyler qor arqyly memleket qúrdy. Dýniyening týkpir-týkpirinde jýrgen etnikalyq evreylerding baylary men orta taptary óz tabystarynan sol Últtyq qorlaryna aqsha qúiyp otyrady. Shetelde qonys tepken әrbir evrey úrpaghynyng ómirinde bir ret sol qordyng esebinen tarihy otany Izrailige baryp, sayahattap qaytugha qúqyghy bar.

«Qor» dep, mine, osyny ait!

Qúdaygha tәube, Elbasy tapsyrmasyna say, mine, QR Ýkimetining 2017 jylghy 13 qazandaghy №644 Qaulysymen bizding de «Otandastar qory» kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamymyz qúrylyp, óz júmysyn bastady. Oghan preziydent bolyp, kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Núrtay Ábiqaev aghamyz taghayyndalyp, ainalasyna tebindi jas jigitterdi jiyp jatyr.

Qúrmetti Abylay Isabekúly!

 Esinizde bolsa, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev sol Dýniyejýzi qazaqtarynyng besinshi qúryltayynda Ýkimetke «Otandastar qoryn» qúru turaly tapsyrma berip jatyp, «ShETTEGI JÁNE ELGE KÓShIP KELETIN AGhAYYNDY QOLDAU ÝShIN «OTANDASTAR» QORYN QÚRAMYZ. QAZAQ BIZNESMENDERIN OSY QORGhA ÓZ ÝLESTERIN QOSUGhA ShAQYRAMYN!» - degen bolatyn.

Ókinishke oray, sodan beri de eki jyldyng jýzi boldy, Últ Kóshbasshysy aitqan «QAZAQ BIZNESMENDERI» jym-jyrt!

Tyrp etken qimyl bayqalmaydy!

Ýnsiz jatyr!

Nege?!

Dau joq, Tәuelsizdiktin, Últ Kóshbasshysynyng dana sayasatynyng arqasynda eldegi kapitaldyng edәuir bóligin iyemdengen әleumettik top –   QAZAQ BURJUAZIYaSY bayaghyda qalyptasty. Oghan kuә – «Forbes» jurnaly jariyalap túratyn Bolat Ótemúratov, Vladimir Kiym, Timur men Dinara Kúlybaevtar jәne Alidjan Ibragimov qatarly eng bay qazaqstandyqtardyng tizimi.

Qazaq baylary qazirgi tanda ata-babasyna as beru, at shaptyru, kýmbez ornatudan arygha ozbay keledi. Eger, «Ruhany janghyrudyn» talaby osy desek, qatelesemiz. Elbasy aitqan «Ýshinshi industriyalyq revolusiyagha» ilesip, qazaq sanasynda da tónkeris jasauymyz qajet!

Qayyrymdylyqtyng últtyq dengeydegi mysalyn kórsetu ýshin arygha barmay-aq, Alash Orda dәuirine kóz jýgirtsek jetkilikti.

Ótken ghasyrdyng basynda Maqsút tәiji Sasanúly, Molda Núrbekúly, Qúsbolat Baybolatúly, Jayyrbek Sasanúly, Raqym Aqylbekúly, Jiyenәli Meyirmanúly qatarly qazaqtyng alty bayy ««Qazaq» basqarmasynyng baspahana turaly jazghan sózine ishimiz erip, Qytay qol astyndaghy Kýnes elining qazaqtary «Azamat» seriktigine 600 som jiberdik» - dep, hat jazyp, Alash kósemderine aqsha jóneltken. Búl turaly «Qazaq» gazetining 1916 jylghy 17 martta shyqqan №222 sanynda arnauly habar basylghan (https://abai.kz/post/15273 ).

Men osy «Otandastar qorynyn» qúryluyna týrtki bolghan azamat retinde osy aidan bastap, óz enbekaqymnyng 1%-yn «Otandastar» qoryna audarudy bastadym (bankting týbirtegi qosa tirkeldi).

Qazaq biznesmenderining esinde bolsyn, qazir qandastarymyz jabylghan jala men jaghylghan kýieden tazardy. Endi qazaq kóshi mәngi toqtamaydy, qazaqtyng Qazaqstagha kelgeni – kelgen! Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev «Elim, jerim dep eniregen әrbir qazaqqa Qazaqstannyng esigi әrqashan ashyq. Eshkimge shekteu joq!» dep shegelep tastaghan.

Bylayghy jerde bizge de últ bolyp úiysyp, uaqyt ketirmey, shette qalghan qazaqty Atajúrtyna oraltudyng auyr mindeti jýktelip otyr. Sherhan Múrtazanyng sózimen aitsaq, «Býgin biz olardy jylytsaq, erteng ózimiz olardyng jyluyna jylynamyz»!

«QAZAQ BIZNESMENDERIN OSY QORGhA ÓZ ÝLESTERIN QOSUGhA ShAQYRAMYN!» - degen Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Ýndeuine say, endi QR «Atameken» ÚKP-nyng basqarma tóraghasy retinde Sizding de qazaqstandyq baylardyng óz tabysynyn, kem degende, 1%-yn ay sayyn «Otandastar» qoryna audaryp otyruyna yqpal etuinizdi, últtyq dengeyde ýlgi kórsetuinizdi súraymyn!

«Qaranghy bir shet jerden bizder qosylghanda, basqa kózi ashyq, kónili sergek qay qazaq qarap qalar deymiz» - depti ghoy, jogharydaghy Maqsút tәiji Sasanúly bastaghan atalarymyz.

Sol sekildi, «Otandastar» qoryna qol úshyn berude, basqasy bolmasa da Bolat Ótemúratov pen Qúlybaevtar otbasy qol qusyryp, qarap qalmas dep senem!

Zor qúrmetpen,

Auyt Múqiybek

Astana

Abai.kz

 

29 pikir