Júma, 28 Qantar 2022
Alasapyran 5414 4 pikir 30 Qantar, 2019 saghat 09:13

Kópbaev bizge qanday internasionalizmdi tartu etpek?

Songhy kezderi Reseyding neoimperiyalyq iydeologtary qoltyghyna su býrikken orys tildi qandastarymyz – últshyl azamattarymyzdyng "stalindik taptyq fashizm men gitlerlik últtyq fashizm maydanynda atalarymyz koloniyalyq әsker retinde soghysty", "kenes iydelogtary ómirge әkelgen jalghan әskeriy-sayasy mifter sanamyzgha ornyqtyryldy, endi odan arylayyq" degen uәjdi miylety konsepsiyasyna qarsy bolyp keledi. Yaghni, qazir alash balasynyng jeke últtyq bolashaghy ýshin  qauipti aqparattyq soghysty bastaldy.

Kózi ashyq, últtyng songhy 550 jyldyq sayasy tarihyndaghy orys shovinizmine ketken esesin joqtaushy abzal azamattargha "fashister" degen qara kýieni jaghyp jatyr. Ózderine býiregi búratyn BAQ minberinen "Qazaq elinde "fashizm" bas kóterdi!" dep ótirik oibaygha basuda. Al, ózderin "internasionalisterimiz" dep atap, basty iydeologtary Bahytjan Kopbaevtyng tóniregine úiysyp, endi partiya qúramyz dep shyrt jýginip otyr.

Sonymen, "internasionalist degen kimder, әm internasionalizm degenimiz ne?" degen saualgha jauap izdep kóreyik. Ol sayasattanuda shynayy jәne jalghan  internasionalist (internasionalizm) dep ekige bólinedi. Jalghan internasionalizm dep – otarlaushy últtyng әzәzildikpen otarlanghan últtyng belgili bir intelektualdy ziyaly tobymen dinsizdengen, әm últsyzdanghan sipattaghy ne radikaldyq, ne liyberaldy mýddeler toghysu ayasynda, ne el ishinde, ne odan tysqary sayasy aliyans týzuin aitady.

Shynayy internasionalizm – bes týrli mәdeniy-tarihy jiktelisten túrady: dindik, dildik, tildik, tektik jәne imperiyalyq (tarihi: osmandyq pen arabtyq; zamanalyq: anglo-sakstyq, reseylik, franktyq, ispandyq, qytaylyq jәne germandyq). Dindik qazaq ýshin músylman men kәpir. Dildik óz ben ózge, yaghni, Batys pen Shyghys. Tildik – týrkiler, slavyandar, romandyqtar t.t. Tektik: aziyat, zәngi, europalyq.

Osy ústanymdaghylardy eshkim de internasionalist dep atamaydy. Óitkeni, ayar jalghandyqpen bodan elderding halqynyng sanasyna sinirilgen imperiyalyq qaghidatqa shetin keledi. Islamdaghy diny qaryndastyqtyng týp tamyryna barmay, ondaghy músylmandyqqa esh qatysy joq basbúzarlardyng qylyghyna oray kópshilik jaghdayda – radikal atandyra salady. Sonymen TMD músylmandary radikaldyqqa beyim dindi ústanushy últtar degen úghym orys tildi qauymnyng sanasyna sinip, jekebastyq dýniyetanymyna nyq ornyqty.

Imperiyalyq internasionalizm – búrynghy otarlardyng (ózara sayasattan ada) mәdeni-ekonomikalyq aralas qúralastyghynan payda bolady. Mәselen – TMD.

Endi pәrenjeli túmshasymen júrttyng sanasyn shatystyryp, jadysyn janyltqan «jalghan  internasionalizmge» toqtalayyq. Ol liyberaldy shovinister ómirge әkelgen internasionalizm qúndylyqtaryn qadir tútushy jergilikti halyqtyng belgili bir tobynyng ólse de bas tartpaytyn pozisiyasy. Ortalyqtyng búrynghy bodan elde zorlyqpen múragha qaldyrghan mәdeni, tildik ortasynyng birjola joyylyp ketpey, kerisinshe barynsha keneni ýshin baryn salugha beyim «jalghan  internasionalister» qoldaryndaghy barsha mýmkindikti paydalanyp qalugha tyrysady. Endi orys tildiler últysyzdanghan sipattaghy partiya qúramyz dep jantalasyp otyr. Biyliktegiler bizding búl oiymyzdy qúptaydy dep ózgelerdi imanday úiytuda.

Búghan beriler bir ghana jauap bar. Ata zanymyz últtyq sipattaghy partiya qúrugha tyiym saldy. Qoldanys ayasyndaghy Zannamalardy paydalana otyryp, barsha elimizdegi túratyndardyng әleumettik-ekonomikalyq mýddesin qorghaytyn qazaq tildi tәuelsiz kәsipodaq qúru kerek.

Jalghan internasionalister qazaqty jargha jyqpasyn, aghayyn!

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6180
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8032