Dýisenbi, 24 Mausym 2024
Bizding sheneunik 10322 13 pikir 23 Qantar, 2019 saghat 08:32

"Shoqynghan" әkim Áshimbetov endi "tәrjimashy" bolyp jýr

Songhy kýnderi әleumettik jelilerde Ekibastúz qalasynyng «ataghy» aspandap túr. Nege deseniz, shahterler qalasynyng әkimdigi tayauda «aydy aspannan bir-aq shygharyp», hritiandardyng shoqynu rәsimine arnap qazaqtyng kiyiz ýiin tigip berdi. Ózderi «qonaqjaylylyqqa» balaghan búl әreketti әkim-qaralar sugha týsushilerge asta-tók bauyrsaq, yaghni, últtyq taghamymyzdy taratumen «әspettedi». Osylaysha, ruhany janghyramyz dep jýrgende, últtyq qúndylyqtarymyzdy ózge dinning qoljaulyghyna ainaldyrdy.

Shoqynu rәsimine tigilgen kiyiz ýi

Kiyiz ýy ishindegi dastarhan

Túrghyndardyng aituynsha, Ekibastúzdyng Kresheniyege kiyiz ýy tigui birinshi ret emes eken. Solnechnyy kentinde ornalasqan MAES-2 kәsiporny jartylay jalanashtargha jyl sayyn kiyiz ýidi panalatyp ýirengen kórinedi.

Jalpy, osynday óreskel әdetterdi ekibastúzdyq sheneunikterding boyynan búrynnan bayqap kelemiz. Búlardyng Qúrban ait pen Ramazan aiynyng auyzasharyna júrtty shaqyrghanda, ózge dinning shal-kempirlerin, naqtyraq aitsaq, búrynghy qyzyl kommunisterdi qosa jinap alatyny bar. Olar sonda alaqandaryn jayyp ishara tanytyp otyrsa, birsәri. Shaqyram dese, Ekibastúz ben onyng manyndaghy auyldarda auzy dualy aqsaqal nemese jalghyzbasty qariya qanshama?!

Áleumettik jelidegi kiyiz ýy dauy suymay jatyp, kenshiler shaharynda taghy bir «qyzyq» boldy. Búl endi qala әkimi Núrjan Áshimbetovting auyl halqy aldyndaghy esep beru jiynynda bolghan jayt.

Ákimdermen birge halyq aldynda jergilikti polisiya qyzmetining basshylary da esep beretini belgili. Byltyr osynday esep kezinde Ekibastúz qalasyndaghy jergilikti polisiya qyzmetining bastyghy Elnúr Bukaev Besqaugha auyly halqynyng aldynda orys tilinde bayandama jasaymyn dep úyatqa qalghan. Onyng bayandamasy ayaqtala bere jergilikti túrghyndardyng biri: «Týk týsinsem búiyrmasyn!» - dep, eldi kýlkige qaryq qylghanyn úmyta qoyghamyz joq. Esesine ol jayt jergilikti polisiya qyzmeti mamandarynyng jadynan jyldam óshkenge úqsaydy.

22 qantar kýni osy ónirdegi Aqkól auyldyq okruginde Elnúr Bukaevtyng orynbasary Sәbit Qojeldaqov oryssha zuylday jónelmesi bar ma? Bile bilsek, Shiderti nemese Álkey Marghúlan auyldaryndaghyday týrli últ aralas auyl emes, Aqkól – qazaqylyqtyng qaymaghy qalqyp túrghan auyl. Ol jerde oryssha sóileuding tipti qisyny joq.

Bir jaqsysy, qazir júrttyng sanasy oyau emes pe. Auyl aqsaqaldarynyng biri – kezinde ózi de memlekettik qyzmet salasynda enbek etken Qabylqayyr Rayymqúlov ornynan túrdy da, polisiya qyzmetkerinen «Bizge oryssha bayandamang qajet emes!» - dep, ózge tildegi esepti tyndaudan bas tartty. Al polisiya qyzmeti basshysynyng orynbasary qazaqsha bilmeytin bolyp shyqty. Aqyry Ekibastúz qalasynyng әkimi Núrjan Áshimbetovting tәrjimashy mindetin atqaruyna tura keldi. Memlekettik qyzmetshi men qarapayym halyqtyng bir-birimen óz tilinde úghysa almauynan soraqy ne bar eken?!

«Búrynghy әkimderdi shoqynu rәsiminen kórmeushi edik qoy, Áshimbetov onda neghyp jýr?!»

Jalpy, qazirgi uaqytta Ekibastúzda memlekettik til, últtyq dәstýr jayy osylaysha qojyrap túr. Búl, sirә, qala әkimining әleumettik mәseleler jónindegi orynbasary Nataliya Nefedovanyng salghyrttyghynan bolsa kerek. Áytpese basshysyn qalyng elding aldynda qarabet qylmay, Kresheniyeni shatyr tigip atqaratyn jóni bar emes pe edi?! «Qyryp alasyndar ma?!» degendey bedireyip degenin istedi. Endi, mine, Ekibastúzda әr ayaldamada, әr ýidegi ýstel basynda kýbir-jybyr, sol kiyiz ýy turaly әngime, «Búrynghy әkimderdi shoqynu rәsiminen kórmeushi edik qoy, Áshimbetov onda neghyp jýr?!» degen jauaby belgisiz súraqtar...

Til demekshi, Ekibastúzda til mәselesi qarang qalghaly qashan. Alysqa barmay-aq, әkimdikte ótetin jiyndardyng birneshe jyldan beri memlekettik tilde ótpey kele jatqanyn atasaq ta jetkilikti. Týrkistandy kórkeytem dep ketken búrynghy әkim Qayrat Nýkenovting túsynda da solay bolghan. Onymen qatar, kósheler men mekemelerdegi mandaysha mәtinderi toly qate. Ony retteytin Nefedovanyng jayy әlgindey. Tipti alda-jalda aldyna taza qazaqsha jazylghan qújattar men esepter bara qalsa, kógerip-sazaryp qalatyny bar.

Biz biletin Ekibastúzdaghy til mәselesi osynday. «Orystanghan» degen tanbadan aryla almay jýrgende, «shoqynghan» atanyp ketemiz be degen qorqynysh qosylyp túr...

Aslan Ómirzaq, Ekibastúz

Abai.kz

13 pikir