Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 131659. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Alasapyran 3681 4 pikir 27 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:43

"Ýy kógershini men týz kógershini"...

Osydan on jyl búryn Shynjangha barghan bir saparymda, sol jaqta túratyn qalamdas dosym:

– Úighyrdyng bir jazushysy «Ýy kógershini men týz kógershini» atty mysal әngimesi ýshin sottalyp ketipti! – degendi aitty.

Men qayyra súraq qoyyp:

– Sonda qalay, shygharmasynda ne jazghan edi? – dedim.

Dosymnyng aituy boyynsha atalghan shygharmada ýide baghylghan kógershin terezening ishki jaqtauynda otyrsa, syrttan úshyp kelgen kógershin terezening syrtqy jaqtauyna kelip qonady. Sodan ekeui syrlasady. Ýy kógershini ózining adamdardyng mәpeleuinde qam-qayghysyz ómir keship jatqanyn aitady. Al týz kógershini bolsa: «basynda erkindigin, bostandyghyng bolmasa sening rahat túrmysta otyrghanynnan ne payda!?» deydi. Kenes, talas-tartys osylay órbiydi de, eng sonynda týz kógershini erkin kógine samghay úshyp kete barady. Ýy kógershini birge úshayyn dese úsha almay, amalsyzdan qúsalyqpen qala beredi. Mysal әngimening úzyn yrghasy osylay eken. Sóitip mysaldy jazghan úighyr jazushysy osy jazbasy ýshin sotqa tartylyp, týrmege týsipti.

Úighyr jazushysynyng dәl qay jyly jazagha tartylghany esimde joq. Sodan beri de jer betinde biraz jyl aunady.

Óz basym 1997 jyly Shynjannan Atajúrt – Qazaqstangha kósherde jaqyn-janashyr dos-jarandarymnyng qúlaghyna sybyrlap: «shynymdy aitsam endi elu yldan song múndaghy qazaqtyng kýii ne bolady, kózim jetpeydi. Bir biletinim qytay últy óz memleketining óktemdigin kórsetip, tilindi, dinindi, dilindi qúrtady. Tabighy jәne zorlyqty assimilyasiya arqyly shaghyn últtardy qúldyqqa ústaydy. Sol ýshin de esing bar da elindi tap degen» – deushi edim.

Men qate shamalappyn, elu jyl emes, aragha jiyrma jyl salyp, mening qorqynyshym shyndyqqa ainaldy.

Atajúrtqa bir jola qonys audarghan qazaqtardy aitpaghan kýnde, eki elge jaltaqtap, arly-beri sarpaldanda jýrgen qandastardyng ayaghyna qytay jaghy túsau saldy. Dindi túmashalady, tildi kýrmedi, dilge búghau saldy. Tipti bir bólim otbasylar shekaranyng eki jaghynda jarylyp qalyp, qan jylap otyr. Sóitip kezinde kenestikterding orysshyl dýbәra, mәngýrt qazaqtardy qoldan jasap shygharghany siyaqty, qytayda «qytayshyldardy dayyndaudyn», «qytaydy mәdeniyet kókesi sanaudyn», «bas kótere almaytyn qúl jasaudyn» mektebi qalyptasty.

Qay dәuirde bolmasyn, jaular el bastaushylardy, onyng batyrlaryn, ruhany kósemderin aldymen joygha tyrysady. Sol ýshin de qazaq últy jóninen alghanda orys pen qytay eng әueli bizding sorpa betine shygharlarymyzdyng kózin qúrtyp keldi. Bәiterekti bir qúlatsa, tamyryn eki shauyp, týbegeyli joghaltudan ayanghan joq. Alla quat bergende qazaq ólmey keledi.

Býgingi Shynjandaghy jaghday jóninen alghanda, qytay últy shaghyn últtardyng bas kóteredi-au degenederining bәrin qúrtudy maqsat etip otyr. Últtyng iydeyalyq oyanuyn tejdeuding bir joly – olardyng iydeologtaryn qúrtu dep esepteydi. Kenes odaghynda qazaqtyng qazaqtyghyn saqtaugha týbirli yqpal etken әdebiyet, mәdenet, óner bolsa, qytay jaghy dәl osy jaqtarynan zorlyqshyl óktemdik shenberin qysa týsti. Últtyng iydeyalyq birligining úitqysy bolghan din men til qúrtylsa, әdebiyet te, mәdeniyette, óner de últtyq qúndylyghynan airylyp, ózgening qúldyghyna, otarlauyna beyimdeledi.

Shynjang qazaqtarynyng әdebiyetinde búdan búryn qazaqstandyq әdebiyet ýlgilerin oqulyq etken jaqsy dәstýr qalyptasyp edi. Sol arqyly qazaq últynyng ortaq oigha oiysuyna, ruhany birlik qalyptastyruyna altyn kópir salyna bastap edi. Alayda osy baylanystar men kótergen taqyryptar jaghynan alghanda qytay últynyng memlekettik qauipsizdigine qater tóndirerlik eshqanday kýdik-kýmәn nemese soghan sebepker bolarlyq is-shara kórilmep edi. Soghan qaramastan endi, mine, qytay memleketining memleketshil jәne әsire úlshtyl toptarynyng atqa minuimen últtyng sol qúndylyqtaryna balta shabylyp otyr. Songhy kezderi Shynjang jaghynan kelgen jaghymsyz habarlargha qaraghanda qytay zorekerleri qazaq últynyng mektepterin han tiline beyimdep bolghasyn, din bastaushylarynyng kózin qúrtyp, endigi nayzanyng úshyn әdebiyet pen mәdeniyet shebine kezegen eken.

Múnyng bәri de ózge imperiyalar, ózge otarlaushy elder, zorlyqshy óktem últtar әlde qayda praktikadan ótkizgen –  qúldanudyng «dәstýrli joly».

Ejelding ejelinen bizding jaularymyz – týrki dýniyesinin, músylman әleminin, qazaq júrtynyng qúndylyqtaryn jer betinen qúrtyp, joyyp jiberuge jan-tәnimen kirisip keledi. Qytaydaghy býgingi jaghday da sonyng bir mysaly. Sondyqtan da, biz músylman retinde, týrki retinde, qazaq retinde ózimizding ólmes jolymyzdy izdep, tynbay kýresumen kelemiz. Óshkenimizdi jandyrdyq, ólgenimizdi tirilttik. Kesheli-býgingi jazularymyzdy qoyyp, tas betindegi júmbaqtardyng sheshuin tauyp, ata-baba ruhyn sóilettik. Búlar bizdi eshkimning óltire almaytynyn, qúrta almaytynyn tarih aldynda taghy bir mәrte dәleldep edi.

Ghasyrlar boyy qalghyghan sәtimizdi andyghan dúshpandar da jaulyghyn toqtatqan joq. Tarih sәtining ontayly tústarynan úpay alghan olardyng sonday bir soqtyqpaly, soqpaly, qúiyndy dәuirlerde talay jәdigerlerimizding kózin qúrtyp jibergenin de joqqa shygharmaymyz.

Olay bolsa, biz búdan búryn qolgha alynghan sheteldegi qazaqtardyng bay múrasyn atajúrtta jaryq kórgizu isin, odan әlde qayda damyghan týrde, bar niyetimizben asa shúghyl týrde tipti de terendetuimiz kerek. Jәne de olarmen aramyzdaghy bolghan ruhany baylanystyng ýzilip qalmauy ýshin әr týrli әdis-amaldar qarastyrghanymyz jón. Aytalyq, memleket túrghysynan qytay elimen sport, әdebiyet, mәdeniyet, óner almasular negizindegi is-sharalardy qolgha alghan jón. QHR memleketining zandaryn basshylyqqa ala otyryp, onda túratyn qandastardyng osy elge kelip-ketui men qazaq әdebiyetshilerinin, óner adamdarynyng sol elde boluyn iske asyrugha әbden bolady. Sóitip olardyng ýreyine ýmit syilap, ýmitine ýki qadaudyng joldary da tabylar edi.

Sózimizding basynda keltirilgen úighyr jazushysynyng basynda bolghan jәy – býgingi adamzat órkeniyeti damyghan tústaghy adam qúqyghynyn, sóz bostandyghynyng búzyluy bolyp tabylady. Sondyqtan da qytay elinde dәl sonday bolyp jatqan oqighalar tónireginde, zardap shegushining meyli qay últ ókili boluyna qaramastan, onyng isin aqtau haqynda halyqaralyq sotqa aryz beru kerek. Halyqaralyq kisilik qúqyq qorghau úiymdaryna jetikizip arasha súrau tiyis. Álemdik BAQ ókilderi de atalghan súmdyqtardy әshkereleui qajet.

Jer betinde «qyzyl kitapqa» kirgen bir torghay nemese tyshqan joghalugha ainalsa, býkil jer shary dabyl qaghyp shulaydy. Onyng túqymyn aman alyp qalayyq dep adamzatqa jar salady. Shynjandaghy bas erkindiginen, adamy qúqyqtarynan airylghan shaghyn últtardyng mýddesi ayaq asty etilse, últtyq bógenaylary qúrtylsa onda ózgeler ýnsiz qaluy kerek pe?!

«Shetki ýy kóshse, ortanghy ýy shet bolady» degendey, tiybet, úighyr, monghol últtarynyng últ bostandyghy mýmkindigin joqqa shygharyp ýlgergen qytay zoreker kýshteri endi qazaqqa auyz saldy. «Tyrnaq astynan kir izdep», ondaghy qazaq әdebeti ýlgilerin aqtara bastady. «Janbyr bir jausa, terek eki jauady», «jau jaghadan alghanda, bóri etekten alady» demekshi, qytay kýshterining qolshoqparyna, «adal mýriytine» ainalghan qandastarymyzdyng ózi birin-biri jasyryn joldarmen kórsetip berip, syi-siyapatyn alatyn bolghan.

Dәl qazirgi jaghdayda qytayda jaryq kórgen latyn jәne A.Baytúrsyn emlesindegi últtyng ruhyn oyatady-au degen kitaptar derlikke juyq tәrkilenu ýstinde. Aldy órtelip te ýlgerdi.

Osynday oqighalardyng oy týrtki boluymen qazaq memleketi «sheteldegi qazaqtardyng kitaphanasyn» ashudy qolgha alsa tipti de qúba-qúp bolar edi. Olay bolghanda sol elden osynda jetken, jekelerding qolyndaghy әdebiyet ýlgilerining kózi barlaryn jinap aludyng da mýmkindigi tuary anyq. Qytaydaghy qazaqtardaghy bay auyz әdebiyeti ýlgileri men Aqyt, Áset, Jýsipbek, Ziyat, t.b. túlghalardan qalghan izder men múralardyng atajúrtqa jetpegeni, jaryq kórmegeni de kóp.

Qoryta kelgende, sheteldegi qazaqtardyng әdebiyeti men әdebiyetshilerine tóngen qater – qazaq әdebeti syndy altyn bәiterekting bir bútaghyn syndyrghanmen birdey. Olay bolsa janynda qazaq qany, qazaq namysy bar azamattar alystaghy aghayynnyng ruhany әlemine jasalghan shabuylgha qorghan boludyng barlyq mýmkindikterin qarastyrghany jón!

«Ýy kógershini men týz kógershini»-ning taghdyry – ghasyr tragediyasy.

Jәdy Shәkenúly, jazushy

Abai.kz

 

4 pikir