Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Ádebiyet 4564 4 pikir 26 Jeltoqsan, 2018 saghat 10:34

El synshysy - Kódek aqyn

Men Kódek aqyn jayly әngimelerdi kishkene kýnimnen әkemnen estip óstim. Estip óstim degenimning ózi әkeyding ara-túra shay ýstinde aitqan әngimeleri men ýzik-ýzik shumaqtar ghana edi. Aqiqatynda, ol kezderde Kódek shygharmalary erkin dәriptelmeytin. Tek esimde qalghany әkem marqúmnyng aqynnyng shumaqtaryn  tógip-tógip jiberip «Qayran Kóken!».. dep oigha shomyp qalatyny edi. Keyin eseygende әkem qúralpylas kisilerden Kódek turaly estip qalyp jýrdim, Biraq, aqyndy tereng týsinip, zerttey jóneledim desem artyq bolar. Mәn bere qoymaghanymnyng sebebin qazir oilasam, Kódek aqynnyng bolmysy biz tәrbiyelengen jýieden tym alshaq eken.

Kódek aqyn

"Týlkining qyzyldyghy basynyng sory" degendey Kódek shygharmashylyghynyng kóneligi, qazaqy týpnúsqa bolmystan túratyny - onyng jyrlarynyng nasihattalmauynyng basty sebebi bolsa kerek. Kódek syndy qazaqy aqyndyq mindetke adal bolghan qanshama aqyndardyng shygharmalary týgeldey joyylyp, tam-túm tamtyghy ghana osy zamangha jetti. Al Kódek Bayshyghanúlynyng shygharmalarynyng tolyqqa juyq saqtalyp bizge jetui ýlken olja.

"Men edim aqyn Kódek Sýmbedegi,

Bar shyghar Qúdayanyng bir degeni.

Belgili alystaghy dúshpannanda

Dos jaman andyp jýrgen irgedegi.

Ústalyp keybireuler ketip jatyr,

Kebenek kiygen adam bir keledi.

Qanghyryp órmen qyrgha qashqyn boldyq,

Kisidey týsi ketken týrmedegi.

Sanasam bir ay on kýn bolghan eken,

Beri ótip shekaradan "shu!"degeli.

Jaramdy mal púlymdy qalmaq aldy,

Onyng da keler me eken bir kezegi.

Býldirgi býlingennen alma degen,

Aytqany búrynghynyng shyn keledi.

Toqyghan kól jýzindey dýnie túr,

El bolyp qay uaqytta gýldenedi"  - dep bastalatyn  "El aralau"  dastanynda aqyn ózi aityp ótkendey, "shu" dep shekaradan ótip ketpegende, múralary býgingi zamangha osy qalpynda jeter me edi, jetpes pe edi?! Áriyne jetpey qalghan әnderi, jyrlary, dastandary da bar dep estiymiz. On beske tarta әnderi bolghan degen derek bar. Sonyng ýsheuin, tórteuin talmay izdep zertep, Tileules Qúrmanghaliyev  kópshilikke taratyp jýr.

Qyzyl ókimetting qúryghynan qashyp órge barghanymen ol jerde de jaghday birden mәz bola ketpese kerek.

" ...Suyrsha jerdip qazy kirip alyp,

Kelisip túrghan kezi súrdyng endi.

Ýidi su almasyn dep jauyn jausa,

Esikti enis jaqtan jyrdyq endi.

Ot jaghyp ortasyna kórip edik,

Kirdi de kózge týtin qúrydyq endi.

Búnymen dәuren sýrip bolmaydy dep,

Qúljagha mesh izdeuge jýrdik endi.

Meshti әkep gýrildetip jaqqannan son,

Azyraq kónil shirkin tyndyng endi, - dep surettegeninen onda barghan elding jaghdayyn anyq kóruge bolady.

...Qapalyq osy jerden keldi basqa,

Oylasam túrmysymdy bir kýni endi.

Erulik jóni kelse súrayyn dep,

Aralap qaytayyn dep bir qúry eldi.

Nәsipke ne ilinse kóretúghyn,

Joly dep janbaghystyng túrdym endi.

Úrandy aty shyqqan jaqsylardy,

Aralap qaytayyn dep bir-bir endi.

Qasyma Álimbaydy ertip alyp,

Atyma tәuekel dep mindim endi..." - dep әruaqty aqyn ol jaqtaghy Alban men Qyzaydyng arasyna barghan song da aqyndyq mindetinen jazbay, qazaqy jýiemen el aralap óleng aituyn jalghastyrady.

Búl jaqa aqyn Kódek qashyp kelip,

Aralap eli júrtyn kórgeli jýr.

Mampang men aqalaqshy zәngilerin,

Qabattap bir ólenge tergeli jýr.

Bas tartpay turasynan qoya bersem,

Sózimning shyghar edi kermegi bir, - dep jyrlaghanynan-aq aqynnyng tek erulik súrap, janbaghystyng qamymen el aralamaghanyn, aqiqatyn aityp, el synshysy bola bilgenin kóremiz.

Shyndyghyn aitu kerek, Kódek shygharmalary bizge sol qytay jerindegi qazaqtardyng jinaqtap tóte jazumen bastyrghan kitabymen jetti. Ol kitaptyng jinaqtaluyna Núrmúqan agha syndy jaqsylar  múryndyq bolghan dep estiymiz. Áriyne onday úlaghatty is atqarghan aghayyngha aitar alghys sheksiz.

Búl jerde Kódek Bayshyghanúlynyng aqyndyghy qytay jerinde qalyptasty ma degen oy tumauy kerek. Basyna qughyn týsip taghdyry alasapyrangha ainalghan aqyn kókirek, qytay jerindegi túrghyn elding arasyna kirgennen song erkin kósilip, óz múnyn ghana emes el múnyn surettep, ózining de sol sorlaghan elding biri ekenin  úghyna jyrlap tógilgende, shygharmashylyq jolynyng kelesi jana belesine sharyqtay kóterile týskenin úghyna biluimiz kerek.

Bayqap qarasaq Kenes ókimetine Kódek aqynnyng ólenderi ghana emse, ózgermeytin qazaqy bolmysy, qazaqy qasiyetti jýiege say qalyptasqan aqyndyq kózqarasy únamaghan eken. Kókenning "on altyda" soldatqa alynyp, odan qashyp kelgeni turaly da dastany bar.

1916 jyldaghy Últazattyq kóterilisti, odan keyingi jyldardaghy bolghan oqighalardy, qalmaqtan mal-jandy daulap barghan Túrlyqoja Janserkeúlynyn  Qytay әkimshiligimen kelissóz jýrgizgen diplomatiyalyq sәtin bylay dep jetkize jyrlaydy.

On jetinshi jylyna,

Keldim jana ayandap.

Endigi sózge, qúlaq sal,

Sóilesin Kódek bayandap.

Túrlyqoja jol shekti,

«Elimdi jiyp alam – dep.

Ýrikken júrtty qaytaryp,

Qonysyna salam», – dep.

 

Qúlja degen shәride,

Qytaydyng basshy ambaly,

Jynjushygha jolyghyp,

Qolyna aldy tamghany.

Jergilikti úlyqtyn,

Bolmau ýshin janjaly.

 

«Bosqyn elden talanghan,

Mal-mýlikti ber, — dedi.

Qashqyn da bolsa halyq qoy,

Oghan kónil ból», — dedi.

 

Sýidin degen qalada,

«Erligimdi kór» dedi.

Sabap Tórge qalmaqty,

Aytqanyna kóndirdi.

Audaryp alyp bórte atty,

Janyna hauip tóndirdi.

 

Ýseyinbay qashqarlyq,

Ynghayynda ol jýrdi.

Myng amby, sibe qalys bop,

Sózine sonda sendirdi.

Seksen týie, segiz at

El shyghynyn óndirdi.

 

Qas, Kýnes, Tekes, Jyrghalan

Erding isin el bildi.

Bәrin týgel aralap,

Aqylgha eldi kóndirdi.

Qaljat, Qorghas, Narynqol

Shegaradan ótkizip,

Jerine eldi qondyrdy.

 

Aytyp aitpay ne kerek,

Aqyly asyp jón bildi.

Opasy joq súm ajal,

Esil erding qapyda,

Ong saparyn sol qyldy.

 

Barmaq tistep, san úryp,

Qalyng Alban shulapty.

«Ajal neden boldy» dep,

Shandatypty tulaqty.

 

Qauyp qaydan demeniz,

Qalmaq degen qu halyq.

Qapysyn tauyp ketipti,

Ýzengige u jaghyp.

Adastyrdy anghaldyq,

Qúr amalsyz shuladyq.

 

Ýsh kýn salyp aragha,

Sýmbening ótip suynan,

Sol udan er súlapty.

Jetkeninde júma kýn,

Janserkening janyna,

At jalyn qúshyp qúlapty.

Osynday joldy jýrip ótken, ishki jan dýniyesi aqiqat qazaq jýiesine qúrylghan kóne úlaghatty ansap, qazaqtyng basyna myzghymas baq-dәuletting ornauyn, elding iresining býtindigin, bolmystyng zandylyqqa say túraqtylyghyn armandaghan aqynnyng "jasasyn" degen úrangha erip ózgermeui әriyne jana ýkimetke únamasy aiqyn. Basynda "patsha qysymynan qútyldyq, tendik aldyq"  degenge  ilanghanymen,  Kenes ýkimetining týpki baghytyn angharghan aqyn jýrek jalghandyqqa bara almaydy.

"Búl sәbet "jasa" dedi jasatady,

Jaqsylardy qudalap tas atady,

Otyz qoyly ortasha aman bolsan,

Saghanda qúiryq bauyr asatady", - degen siyaqty shumaqtar el auzynda saqtalghan. Bizding qattar  búnday shumaqtardy bir kezde sybyrlap qana aitatyn edi.

Últtyq bolmysqa satqyndyq jasamay, aqyryna deyin aqyndyq missiyagha adal bolyp ótkeni Kódek aqynnyng shoqtyghyn asqaqtata týsip túr. Qashanda elge arqa sýiegen aqyn arghy betke ótken song da "qashyp keldim eken" dep búghyp qalmay әdiletti jaqtap, aqiqatty aityp ótedi. Sol qashyp barghanyna "bir ay on kýn" ótken son-aq el aralap óleng aitqan aqynnyng tek janbaghys kýittemey el basshylaryn synauy, bardy barday joqty joqtay aituy naghyz aqyngha ghana tәn minez.

"Baybatsha, Ýsen saghan aitarym bar,

Oyyng joq elge ýlgi bersem degen.

Úrlyq, zorlyq kәsipting bәri sende,

Jaghdayyn el ishining kórseng dep em.

 

Elindi tórt jyl ótti súraghaly,

Tausylyp kedey kepshik jýr amaly.

Bozymgha búta ghúrly pana bolmay,

Bir týmen aqyretten jylady әni.

Áuezhan, Jaqypberdi shyraghym-ay

Samudyng baylauynda qúlaghany.

Jaraly jaudy ayaghan bolar degen,

Týsirip seni qolgha synaghany.

Jasanbay, Ábdiraqpan, Ýsenmenen,

Qytaydyng pәresine qúlaghany.

Or qazsang kenirek qaz degen sóz bar,

Aqyryng erteng týbing súralady",  - dep ashyna betke aityp jyrlauy oghan dәlel.

Kódek múrasynyng elge oraluy qarsanynda búl jaqtaghy el de qarap qalmay, aghayyn tuys bas bolyp úiymshyldyqpen qarsy aldy. Narynqol audanyndaghy aqynnyng tughan jeri Sýmbe selolyq okrugindegi  Qyzylshekara orta mektebining aty Kódek Bayshyghanúlynyng atyna berildi. Sol jiyn-toy kezinde qolyna tiyse kerek, әkem ýige Kódektin  tóte jazuymen basylyp shyqqan kitabyn әkeldi.

Ákem Aytbay Ábdiraymúly tóte jazugha da, krilisaghada jetik,  orys tilinde  auyz eki taza sóileytin kisi edi.  Qazaqtyng kóne qisa-dastandaryn jatqa soghyp, ertegi etip bizge aityp berip otyrar edi jaryqtyq.

Ákem kitapty әkeldi de, "Kókenning ólenderi"- dep dauystap oqy bastady. Qanday әser alghanymda anyq esimde joq, jastau, anghyrttau shaq... óleng baurady ma, әlde bir tylsym kýshting әseri me,  tóte jazu oqy almaytyn bolghandyqtan, әkeme dauystap oqytyp jeke dәpterge  biraz ólenderin týsirip aldym.  Ol qol jazbam әli saqtauly, keyin Kódekti úghynyp, zerdeley bastaghan kezimde kompiuterge  týsirip qaytalap oqyp, bir talayyn jattap aityp jýrdim.

Eseyip, qolgha dombyra ústap jergilikti jerde óner ortasyna  aralasa bastaghanymda, Kódekting eshkimge úqsamaytyn ólen-jyrlary qazaqy qasiyet pen Alban elining basynan ótken tariyhqa qanyghuyma basty baghdarshy boldy desem artyq aitpaghan bolar edim.

Kódekting shygharmashylyghy meni kónege jetelep, jyr dastandardyng syryna ýniluge ýiretti. Audandyq, oblystyq  aqyndar aitysyna týsip, jýldeli oryndargha ie bolghan kezderde de, qazaqy zandylyqpen Kódek aqynnyng әruaghyna syiynyp jýretinmin.

Ákem «ighay»  dep bastap  bir әuender aityp jýretin, ózi qazaqy qara ólenge jýirik edi.  Sol әuenderining ishinde bireuine salyp, "Ighaygha basady eken órdegi Alban" dep Kódekting ólenin terbetip otyratyn. Men ol maqamgha erekshe den qoyyp jýrdim, ýirenip, ózimshe qúbyltyp reti kelgen jerde dombyragha qosylyp "Kódek aqyn bylay degen eken "dep aityp qalyp  ta jýretinmin.

Bir kýni sol  maqamdy Tegistikte bir qariyanyng auzynan estip qaldym da, "búl qaydan kelgen әuen" dep  súradym.  (Ókinishke oray ol qariyanyng atyn úmytyp qalyppyn. Úrpaqtary sol Tegistik auylynda kýni býginge deyin túrady. Indetip deregin tabu qiyn da emes).

"Búl aqyn Kódekting әueni» dep  búryn ýlkender  aytyp jýretin әuen ghoy" dedi.

IYә, Kódek ólenin  bәrin derlik әuenmen aitqan eken ghoy degen oy sap ete qaldy.  Ishki jan dýniyemde bir terbelis oinap ótkendey bolyp, arqa basym shymyrlay jónelip baryp basyldy. Bәlkim әruaqtyng qoldaghany  degen osy shyghar.  Sodan bastap Kódek shygharmalaryna den qoyyp qyr-syryna ýnile bastadym. Ókinishtisi sol, anyzgha ainalghan aqyn turaly tógiltip derek aitatyn kisiler ómirden ozyp ketkende qimyldaghan ekenmin. Jýrgen jerimde Kódek turaly biletin kisiler bolsa әngimelesip jýrdim, alayda túshymdy derek tym az.  Tek әkem ol kisini sol "qash-qashtyn"  kezinde 7-8 jasynda kórgenin aitty. Ákemning әkesi mening tughan atam Ábdirayym Kókenmen zamandas eken. Kódek el aralap jýrip  bizding auylgha týsipti. Bizding auyl ol kezde qytay jerine  qashyp baryp shoshala-qos tigip otyr eken. «Aqyn keldi» dep  mal degennen qalghan jalghyz eshkini soyyp qonaq etipti. Ol oqigha turaly Kódek aqyn ózining «El aralau» degen dastanynda:

«Tiguli ýiden ýmitim ýzilgende, 

Shoshayghan araladym qostyng bәrin», - dep óleng aityp ótedi.

Sol dastanyndaghy:

«Ýsen men Ábdildagha jolyqpadym,

Ádetin múndaghy elding bildim endi.

Albannyng ýrikpegen týri mynau,

Zamangha ne bolghanyn kim biledi.

Ózimde at shapanday aiybym túr,

Búl jaqqa púl jina dep kim jiberdi.

Múnda kep tyshqaq laq soyyp jemey,

Ólendi sol sebepti qyldym endi.

Aqyn dep eshki soyyp qonaq etti, 

Qashqyn el túrghyn elden núrly keldi» degen sózi de osyghan kuә .

"Kódek óleng aitar aldynda  bir sýt pisirimge juyq uaqyt kómeyinen ynyldap otyrady eken, ol kezde "óleng shaqyryp otyr" dep eshkim mazalamaydy eken, sosyn baryp ólendi tógedi eken.  Sharyqtap jyrlaghanda esikten tórge, tórden esikke  otyrghan boyy jyljyp baryp kelip otyrady eken. « Au» dep bastaghanda kómeyi ýlkeyip  ketedi  eken», - dep aitushy edi әkem marqúm.

Osy tektes әngimeni keyin  jolyqtyrghan kóne kóz qarttardan  da kóp estidim. Ánshi Tileules Qúrmanghaliyevtyng әn qoryndaghy Kódekting «Qyzdarau ighay» degen әnning qayyrmasy:

«Tal moynyn talay qyzdyng taldyrghaly,

Kókenning qolynda túr baldyrghany» - dep keledi.

Qydyryp kelgen, tórkindep kelgen nemese toyyna tuystaryn shaqyra kelgen – qyz-kelinshekter týsken ýige aqyndy arnayy qolqalap shaqyryp esikten tórge jyljyp salatyn әn-jyrlaryn, ónerin tamashalatady eken. Kódek aqyn әn sala otyryp jyljyghanda qyzdar tórden esikke, esikten tórge  jetkenshe qarap moyyndary talady eken , "Tal moyynyn talay qyzdyng taldyrghaly" dep aqyn sol sәtti әnine qosqan deydi anyz.

Shyn mәninde Kódek tarihy túlgha, anyzgha ainalghan kisi.

Mening týigenim Kódek kýireuik, saryngha tym salynbay, jalghan madaq jasandy úrangha da elpildep ermey, bolghan jay, ótken oqigha, ózgergen zaman turaly qaz qalpynda aityp « Aqyn el synshysy» degen  kóne qazaqy aqyndyq ónerge songhy demi qalghansha adal bola alghan aqyn.

Jeke basyn sóz qylyp, óz múnyn kýittemey  qazaqy jýiege tәn aqyndyq túghyrdy alasartpay ótkenine býgingi «Ruhany janghyrtu túrghysynda» nazar audarylsa  aqiqattyng úshy kóringen bolar edi.

Kódekti qazaqtyng qasiyetti  kóne jýiesimen  zerttegen adam, elding kim ekenin, eldik jýiening ne ekenin, ol jýiede aqynnyng orny qalay bolghanyn bilgen bolar edi.

Qazaqy jýie qoldy bolghan  kenesting jana zamany kezeninde Iliyas Jansýgirovting «Kóke myna jana zamandy maqtap bir óleng shygharynyzshy» - degen hatyna «men jana zamannyng ólenshileri siyaqty jaza almaymyn ghoy» dep kesimdi jauap berip hat jazypty degen әngime bar.

Qazaqta  "Úyalmaghan ólenshi bolady» degen mәtel bar ekenin bilemiz. Eger ólenshi degen kim, aqyn degen kim  jyrau she,  qay biyiktikte, mindetteri qalay bolghan?" degen súraqtargha jauap izdegen  bolsaq  aqiqatqa jaqynyraq kelgen bolar ma edik...

 "Bayqúrman Qosqúlaqtyng mampany  eken,

Ýiine qonaq qyldy ertip baryp.

"Kelipti El synshysy Kódek"- dedi

Habarlap Qarajondy jyiyp alyp", -  dep jyrlaydy  Kóken  "El aralau" degen óleninde

Bayqúrman  mampang bekerge eldi jiyp «El synshysy» demese kerek...

Kókenning kózin kórgen qarttardy biz kórip ýlgermedik.  El auzyndaghy derek tym az. Alayda jan-jaqty ýnilgen adamgha aqynnyng artyna tastaghan múrasy az derek emes. Jete zerdelegen adamgha, qoldy bolghan, ýzilip eleske ainalghan qazaqy bolmystyng týp núsqasy Kódekte qylang berip túr.

Biz Kódek shygharmashylyghyn zerttegen kezde  túlghanyng jeke basyn ghana emes, qazaqy bolmysty zerttesek abzal bolmaq. Sebebi "El synshysyn" elden bólip qarau mýmkin emes.

Sansyrap eki kelip, esi ketip

Orysqa qaraghan  el múnly keldi

Úiytqyly baydyng bәri tozyp ketti

Ýzilmey kele jatqan shynjyr edi

Solardan aiyrylghan song qayran elim

Ketti ghoy toz-toz bolyp jýnjip endi

El bolmay osy boydan keter me eken

Qolyna tiymey tizgin,shylbyr endi

 Týtini túman bolghan qayran Alban

Keyingi ne bolady tirligi endi, - degen  bir shumaghynyng ózi aqiqat zandylyqqa qúrylghan qazaqy qasiyetti jýiening bolghanyn, sol jýieden aiyrylghan song ne bolghanyn beynelep kórsetip-aq túr.  Tek qana Alban emes, qazaqtyng bolmysy shatqayaqtap túrghany jasyryn emes. "Ony biletin bala qayda" demekshi, býgingi óz bolmysy ózine jat kosmopolit úrpaq ne dep ne qoyaryn uaqyt kórsetedi.

Biz paqyrdyng qolynan kelgeni Núrlan Ábdibekov bas bolyp, Aman Mәnjuev demeushilik jasap Marat Jaynaqov úiymdastyrugha at salysyp jinaqtap Qazaqstanda bastyrghan «Qayteyin jalghan dýniye» atty jyr jinaghynyng kópshilikke tarauyna aralasyp, nasihat jýrgizgen boldyq.  Azdy kópti shygharmalaryn maqamgha salyp el arasynda taratyp aityp jýrmiz. Akter Darhan Dayyrbekov "Sәbit Orazbaevtan ýirendim" dep bir maqam aityp jýr. Kódekting "Alban tarihy " dastanyn sol maqamgha salghan eken ýilesip aq ketipti. Sәbit Orazbaev "búl maqamdy men Jetisu aqynynan ýirendim" degen bolatyn deydi Darhan.

Bar әl, joq jaymen Aqyn Kódekke eliktep әn jyr qalyptap jýrgen de jaghdayymyz bar. Qyzdy- qyzdymen:

"Jigitke ýide jatqan ataq qayda,

El kezip dәmin tattym týrli jerden.

Satylap júrt aldynda sóilep ketsem,

Sózimdi talay adam ýlgi kórgen.

Kódekting kóne jolyn jalghasyn dep,

Albangha men siyaqty úldy bergen", - dep saldyq bir kezi kelgen jerde. Búl shumaqty aitqan kezimdegi oi, ózimdi madaqtau emes. Osy bolmashy shumaqty tyndaghan kezdegi elding kónil kýy anghary edi. Ol qoshemetke toly kónil-kýiden shygharghan qorytyndym, ataqqúmar, mansapqorlyqtan ada, Kódekter ústaghan qasiyetti jolmen jýrip, el synshysy bola biletin aqyn tuylar bolsa el qashanda tyndaugha, úghynugha, synyna qúlaq asugha dayyn eken. Bizdiki endi "it joqta shoshqa ýredi qoragha, by joqta qúl jýredi joraghanyn" keri bolsa bolar, bolashaqta Múqaghaly armandaghan naghyz aqyn bәlkim sol kóne sýrleumen jýretin shyghar.

Qazaq eli "Ruhany janghyrugha" den qoyghan kezende kemimizdi týgendep, ketigimizdi býtindeu ýshin kóneden bizge jetkeni sonau Sary-Shuashtan bastap, Kódek , Shaltabay, Alban-Asandar qalyptastyrghan, keshegi Sharghyn, Qasen, Orazalylar jalghastyrghan úly joldy janghyrtyp jalghaytyn úrpaqtar ósip últyna, eline qyzmet jasasa ruhaniyatqa qosylghan mol ýles bolar edi. Ol ýshin jýieli júmystar atqaru kezektegi mәselelerding aldynghysy boluy kerek.

"Kódek Bayshyghanúlynyng ekinshi kitaby basylugha dayyn", – dep Núrlan agha Ábdibekov sýiinshilegeli de birtalay uaqyt boldy. Kódek Bayshyghanýlynyng әnderin jyrlap, zerttep, zerdelep jýrgen bizding zamandastarymyz da barshylyq. Ol toptyng basynda Tileules Qúrmanghaliyev, Ramazan Stamghaziyevtar túr.

Al óz basym aqynnyng 125 jyldyghyna oray alghash kitaby basylyp M. Áuezov atyndaghy drama teatrda atalyp ótilgen kezde Kókenning «Besik jyry» óleninen ýzindi alyp kompozitor Qanat Ibragimovqa arnayy tapsyrys berip aqyldasa otyryp әnin jazghanbyz.  Zamanauy óndep, oryndap jýrmiz. Efirge dayyn.  Sәti týsse shyrqalar kýni alys emes dep oilaymyn. Búl degenimiz Kódek Bayshyghanúlynyng shygharmasy kóne men jananyng jalghauy bola alatynynyng dәleli. Aqyn Múqaghaly aqyn Kódekting jiyeni ekenin eskersek «jigitting jaqsy bolmaghy naghashydan» degen mәtelding tegin aitylmaghanyn kóremiz. Bolmysynan qasiyet qashpaghan Rayymbektey әuliye-batyr shyqqan jerding  úrpaghynyn, yaghny aq iyq Múqaghalidyng tektiligi men talantyna kesir tiygizbey naghashy júrty retinde aqparatyn eseley bilgen atanyng bolmysyna myng alghys.

Al endi biylghy jyldyng jetistigi - oblys ortalyghynda ótken « Bәiterekti ordam - bas ordam» atty jyrshy-jyraular konkursyna aqyn Kódek Bayshyghanúlynyng «El aralau» dastanyn alyp baryp jýldeli  oryndy iyelendim. Galla konsertke arnayy qatystyryp dastannan ýzindi oryndatty, kópshilik jyly qolpashtap qabyldady. Kódek dastany qarttardyng auyzymen jetken maqammen Jetisu sahnasynda túnghysh oryndaldy. "Kódek mening - Pirim" desem dep bolady. IYә, Pirim dep aitypta jýrmin. Áruaghy tiktele bersin! Qolday bersin!

Atalaspyz, úrpaghynyng birimin, "Men ózim ait elimin Sýmbedegi" dep jyrlaghan aqynmen jerlespin de. Mende sol aqyn Kódek Bayshyghanúly tughan Sýmbe auylynyng tumasymyn. Áruaqty aqynnyng pir biyiktigimen, qoldauyn kótere alatyn qasiyetke ie úrpaq bolsaq әli talay Kódek kóterilgen belestermen tabysarmyz. Tәniri joldy ondap, Áruaq qoldap Kódek aqynnyng әruaghy tiktelgen ýstine tiktelip túghyry biyiktey bersin.

Biyl aqynnyng tughanyna 130-jyl. Kóneden sózi jetken, qasiyetti  QAZAQ jýiesindegi aqyndyq missiyagha ayaghyna deyin adal bola bilgen, myna zamanda qadau-qadau bolsada  joqtaushysy bar, artynda úrpaghy qalghan Kódek Bayshyghanúly baqytty aqyn.

Serik Sýiindik

Abai.kz

4 pikir