Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Bәse... 2744 7 pikir 25 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:52

Jeltoqsan kelse, qazaq nege ruhtanyp ketedi?

Ne mәn bar?  Jeltoqsan aiy kelse, qazaq ruhtanyp, qystyng suyghymen birge elirip shygha keledi. Jeltoqsanda HH ghasyr basynda qazaqtyng memleketin qayta qúrghan Alashorda da qúrylghan. Qazaq jastarynyng «aqyryp tendik súraghan» kýni de jeltoqsanda. 1 jeltoqsanda elding jalpyhalyqtyq saylauynda túnghysh preziydent saylandy. Kim bolsa da sol kýni ne sol aida saylanuy mýmkin edi. Tipti, elding basty sheshimi – Tәuelsizdik te jeltoqsannyng qaq ortasynda qabyldandy. Búl aida qandy oqighalar da bolyp túrady...

Nege?.. Ázirge materialdyq sanamyz tylsymmen әdiptelgen metafizika zandylyqtaryna onsha boy úrmasa da, songhy kezderi adamzat bolyp tylsymdy aspannan, gharysh zandylyqtarynan izdey bastady. Al biz ben sizding ata-babamyz ony izdemey-aq, sonymen ómir sýrgen edi. Osyghan azdy-kópti toqtalayyq.

Kóshermen әri atty babamyz tәnirlik tanym jýiesine sәikes tórt dýley: su, ot, topyraq pen auanyng tylsymdaryna moyyn súnyp, óz qareketterin jasaghan. Jasaghany bylay túrsyn, ózderinshe tynghylyqty qaghidasy bolghan. Aytalyq, jyldyng tórt mezgili әlgi  tórt dýleyge baghyndyrylghan: Kóktem – Sugha, Jaz – Otqa, Kýz – Topyraqqa, al Qys – Auagha. Mine osydan baryp qystyng basqy aiy «jeltoqsan» atalady. Jel – auanyng kóshkini. Óitkeni, toqsan kýn qysty Aua dýley jel bolyp ta, qar bolyp ta biyleydi. Toqsannyng qaq ortasynda ómir qantarylady: «ne ólim, ne ómir» joq degendey tújyrym.

Biraq biz búl aida jana jyldy toylap esiremiz býginde. Songhy aida Úly Dalany aq boran basady, búl da Auanyng qysqy sipaty. Sodan baryp ol ay «aqpan» atalghan.

Búnymen qoymaydy, Alash degen arghy babamyz Jeltoqsan aiyn soghymnan bastaydy. Biraq búl býginde qúlqynnyng qamyna ainalyp, qysqa et qamdau nauqanyna ainalyp ketken. Al ejelgi núsqasy – úly Ómirding kózi bolyp tabylatyn jaryqtyng qaynary – Kýnning qúrmetine qúrbandyq shalu edi. Búl kýnge bas ii ne ony qúday tútu emes, gharysh zandaryna amalsyz baghynu bolatyn.  Kýnge ghana emes jalpy úly Jaryqqa jol ashu bolatyn. «Beregen qolym - Alaghan» prinsiypi pendelik ómirden tys Ghalamgha da tәn. Al onyng astarynda úly Jaratushy Núr-Sәule túratyn. Ony sol kezde Tәnir dese, býginde Alla deymiz. Tipti, kedey-kepshikke deyin birigip bir iri maldy soyyp, ony 12 jilikke bóletin de jerebemen  tandap alatyn. Búl da tәnirlik joralghy edi. 12 jiliginiz aspandaghy 12 shoqjúldyzynan túratyn Kýn jýiesine tikeley yqpaly bar ghalamdyq kenistikting amandyghyn oilau bolar.

Búl qaydan shyqty? Astronomiya ghylymy joqqa shyghara almaytyn Kýn men Týnning teketiresi bar. Ol jyldyng 4 mezgiline say, eki ret tenesedi, eki ret ne kýn ne týn toqyraydy, Kýn men Týn taytalasady. Búl jaghday jay ghana mehanikalyq nәrse emes, jerdegi tirshilikke tikeley bio-teo quatymen әser etetin qúbylys edi. Mine osynyng sheshimin Alash balasy ghana emes adamzat әlgindey tapsa kerek.  Óitkeni, Kýnning qysqy toqyrauy sәikes keletin 22 jeltoqsannan bastalatyn bir apta kóptegen halyqtarda toylanady, atap ótiledi. Al qazaq múny «soghym» atalatyn qúrbandyqpen atap ketti. Bertin kele antiytәnirlik iydeologiya ony birte-birte tyqsyrdy.

Ómirdi býkil substansiyanyng bir birimen qarym-qatynasynyng nәtiyjesi retinde qarastyratyn ejelgi Tәnirlik ruhaniy-tanymdyq jýiede (ol - tolyqqandy ruhani-astronomiyalyq-kosmogoniyalyq jýie bolatyn) barlyq Jaqsylyq pen Jamandyq nysandardyng ózara qatynasynan ekenin jaqsy angharyp, sony retteytin býgingidey búzylghysh zandar emes, qatynas erejelerin sinirgen eken. Tәnir – tang atyrushy, jaryq berushi, Jaqsylyq pen Jamandyqty, Jaryq pen Týnekti tengerushi (balansirushiy) qúdyret. Búl - Allataghalanyng bir sipaty.  Sol tanym boyynsha Kýn jylyna bir ret ólip-tiriledi. Búl da Jaryq pen Týnekti tengeruden shyghatyn zandylyq qana emes, Jaryqtyng mәngilik sipaty. Ólip tirilmey mәngilikting joqtyghyn eskergen qaghida edi. Ol «ólim» jyl sayyn 21-22 jeltoqsanda bolady da, ýsh tәulik boyy Núr-Sәule qayta tuady. Búl kýn kәzirgi kýntizbede 25 jeltoqsangha keledi. Búny týrkitektiler Nartughan/Nartukan ataydy. Shúbash, tatar-bashqúrttarda saqtalghan. Alayda, tatarlar Nauryz ben Nartughandy shatastyratyny jәne bar. Búl kýn aituly mereke retinde talay júrtta saqtalyp, әrtýrli pishin men sipatta atalyp ótiledi: qongharda/venger – «karachun»/qaratýn; polyakta «qyzyljúmyrtqa kýni», shúbashta – nartukan t.s.s. Al qazaq búny aituly mereke retinde emes, sonyng júrnaghy bolghan qúrbandyqty «soghym basy» retinde erterek atay bastaydy.

Qazaqta býginde erekshe jaryqty «núr» deydi, biraq búl ejelgi «kýn» úghymy bolatyn da ony «nar» ataghan. Manghol júrty әli solay ataydy. Al aidy «sar» ataghan. Búl ataular tәnirlik tanymnyng júrnaghy bola túra tamyryn sonau Babyl zamanynan búrynghy dәuirlerge aparady. Babylda talay júrt bas qosqan dәuirde ebireyler «sar» - ay úghymyn qadyr tútyp sinirip alghandyqtan, olarda  «Sara» esimi saqtalghan. Búl esimdi qazaq ta jatyrqamaydy. Áygili jyrau-aqyn (improvizator biybining esimi solay). Býgingi Aygýl esimining ejelgi núsqasy-tyn. Birdi aityp, birge ketu emes, mәseleni taqyryppen kómkeru dep úghynyz.

Aytyp- aitpay ne kerek. Býgin 25 jeltoqsan – Nartughan kýni. Búny Batys elderi Rojdestvo deydi de ony Isa payghambar dýniyege kelgen kýnmen shendestiredi. Alayda, búl jerde sayasat aralasqan iydeologiya bar. Europany jaylap ketken qalyng týrkiler osydan 2000 jyl búryn Rim imperiyasyna qater tóndire bergendikten olardy iydeologiyalyq auyzdyqpen basqaru oilastyrylyp, aqyry tәnirlik tanymnan hristian dini qalyptastyryldy.  Mine sol kezde Kók pen Jerding arasyn jalghaghan miftik kókshyrsha «Yol/yól» (jol degen maghynasy bolatyn) bolyp Rojestvonyng basty atributyna, al Nartughan payghambar kýnine ainalyp shygha keldi. Biraq ol kezde jalpy Rojdestvo atalghandyqtan týrkiler búny jatyrqaghan joq. Onyng ýstine Isanyng payghambarlyghy eshkimge de kýmәnsiz. Tipti, Ony Nardan tughan Nartughan ataghan boluy da mýkin. Búl esim býginde qazaqta Núrtughan bolyp ketti. Tarhqa barlau qyzyq bolghanmen abyroy bere beretin is emes. Osy jerden әngimeni tәmәmdap, tarihy shynayy bir jaytpen bitireyik.

Ol eskishe 13 jeltoqsan,  býgingi kýntizbemen OSYDAN 101 JYL BÚRYN 25 JELTOQSANDA qúrylghan Alashorda ýkimetine qatysty jayt. Búl kýn shyn mәninde qazaq memlekettigining HH ghasyrdaghy qayta qalpyna kelgen sәti edi. Biraq biz búny әli kýnge túshyna, moyynday almay әri-sәri kýidemiz. Býgingi Qazaqstan osy Alashorda jasaghan alghyshartpen ornyqqan memleket edi.

Alash kýni atalugha layyq kýn!

Serik Erghaliy

Abai.kz

 

 

 

7 pikir