Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
1521 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2018 saghat 11:52

Jylytu mausymy Qazaqstannyng barlyq ónirinde túraqty rejimde jýrip jatyr

QR Premier-Ministri Baqytjan Saghyntaevtyng tóraghalyghymen ótip jatqan Ýkimet otyrysy jylu beru mausymynyng ótui mәselesin qaraudan bastaldy. Energetika ministri Q. Bozymbaev pen investisiyalar jәne damu ministri J. Qasymbek jaghday turaly bayandady.

Q. Bozymbaevtyng aituynsha, jalpy kýzgi-qysqy kezeng shtattyq rejimde ótip jatyr. Keshe, 24 jeltoqsanda eng jogharghy elektr jýktemesi 14 740 megavatqa nemese jylytu kezenine josparlanghan maksimumnyng 99% payyzyna jetti. Búl — songhy jyldardaghy rekordtyq kórsetkish. Jalpy, halyq elektr jәne jylu energiyasymen tolyqtay qamtylghan.

Energetika ministrining sózine qaraghanda, bir jylgha josparlanghan elektr stansiyalaryndaghy jóndeu júmystary is jýzinde ayaqtalghan. 8 energoblok, 52 qazandyq pen 44 turbina, 28,3 myng shaqyrym elektr beru jelileri jәne ortalyqtandyrylghan jylumen jabdyqtau aimaghyndaghy 500 qazandyq jóndeuden ótken.

«Elektr stansiyalarynyng otyn qoymalarynda 4 mln tonna kómir jәne 112 myng tonna mazut jinaqtaldy, búl bekitilgen normagha sәikes keledi. Ortalyqtandyrylghan jylumen jabdyqtau aimaghyndaghy qazandyqtarda kómir qory 978,8 myng tonnany, mazut 115,2 myng tonnany qúrap otyr», — dedi Q. Bozymbaev.

Ákimdikterdin ótinimderine sәikes, Energetika ministrligi kýzgi-qysqy kezende 312 myng tonna kóleminde әleumettik-óndiristik obektilerge mazutty jetkizu boyynsha ónirlerdi belgileu grafiygin bekitken bolatyn. Qazan-qarasha ailarynda keste 86%-gha oryndaldy. Ministrlik ortalyq jәne dergilikti atqarushy organdarmen birlesip qazirgi jylytu mausymynyng túraqty ótui ýshin júmystardy jalghastyruda.

Investisiyalar jәne damu ministri J. Qasymbek 2018-19 jj. jylytu mausymy elimizding barlyq ónirlerinde túraqúty rejimde ótip jatqanyn banyadady. QR IDM jylumen qamtu, sumen qamtu jәne su búru jelilerinde tehnologiyalyq búzushylyqtargha qatysty jylytu mauysymynyng barysyna monitoring jýrgizip otyr. Ákimdikter men QR Ishki ister ministrligining Tótenshe jaghdaylar komiyteti kýn sayyn QR IDM-ge tirshilik qamtamasyz etu nysandaryndaghy tehnolgiyalyq búzushylyqtar turaly aqparat berip otyrady.

«Jylytu mausymy bastalaghannan beri tirshilikti qamtamasyz etuding kommunaldyq jýielerinde 24 tehnologiyalyq búzushylyq anyqtaldy, búl ótken jylydng osy kezenimen salystyrghanda eki ese kem. Ákimdikter atalghan tehnologiyalyq búzushylyqtardy qysqa uaqyt ishinde joydy», — dedi J. Qasymbek.

Sonymen qatar, J. Qasymbekting aituynsha, apattardyng aldyn alu ýshin әkimdikter halyqtyng kýndelikti tirshiligin qamtamasyz etu jýielerining ýzdiksiz júmys isteuine baqylaudy kýsheytuleri kerek. Sonday-aq, tehnologiyalyq aqaulardy jyldam qalpyna keltirip, jylytu mausymyna jauapty adamdardyng kezekshiligin mereke kýnderi de úiymdastyru qajet.

Debitorlyq bereshekke qatysty jaghday turaly bayanday otyryp, J. Qasymbek 01.12.2018 jaghday boyynsha debitorlyq bereshek 12 995 mln tg qúraghanyn atap ótti. Osyghan oray әkimdikter debitorlyq bereshekti azaytu júmystaryn baqylaudy kýsheytuleri kerek jәne bereshekterding ósuine jol
bermeuleri qajet.

Kómirmen qamtamasyz etuge qatysty aitar bolsaq, QR IDM shúghyl derekterine sәikes, 20 jeltoqsandaghy jaghday boyynsha, biyl jyl basynan beri elimizding kómir óndirushi kompaniyalary 109,2 mln tonna kómir óndirgen. Energiya óndirushi kәsiporyndargha 56,4 mln tonna kómir jóneltildi. Kommunaldyq-túrmystyq qajettilikterge jәne halyqqa 12,4 mln tonna kómir jóneltildi. 27,7 mln tonna kómir eksporttaldy. 2018 jyldyng sonyna deyin kómir óndiru kólemi shamamen 112 mln tonna bolady dep kýtilude. Biyl jylytu mausymy bastalghannan beri (1 mamyrdan 20 jeltoqsan aralyghynda) temirjol kóligimen 46,8 mln tonna
kómir tasymaldandy.

Ayta ketu kerek, 2018–2019 jj. kezeninde kommunaldyq-túrmystyq qajettilikter men halyqqa kómir ónimderining josparly qajettilikterin qamtamasyz etuge jýrgiziletin monitoring investisiyalar jәne damu, energetika ministrlikterining birlesken búiryqtary ayasynda jalghasyp jatyr.

Býgingi tanda jyldyq jospargha qatysty alghanda kómir qorlarymen qamtylu dengeyi 93,2% qúraydy. Barlyq derlik ónir halyq pen kommunaldyq-túrmystyq sektorgha kómir jetkizu kestesin uaqytynan búryn oryndauda.

«Ákimdikter men kómir satushylar arasynda jasalghan memorandumdar esebinen songhy 4 aptada elimizding barlyq ónirinde kommunaldyq-túrmystyq qajettilik penihalyqqa satylatyn kómirding baghasy orta eseppen 15-20%-gha tómendedi», dep habarlap J. Qasymbek, jalpy 2018/19 jyldardaghy jylytu mausymynyng ótui QR IDM-ning túraqty baqylauyna alynghanyn atap ótti.

Sonday-aq, otyrys barysynda jylytu mausymynyng túraqty ótuin qamtamasyz etu boyynsha ónirlerde qabyldanyp jatqan sharalar turaly Aqmola oblysynyng әkimi — M. Myrzaliyn, Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi — D. Ahmetov, Qaraghandy oblysynyng әkimi — E. Qoshanov, Pavlodar oblysynyng әkimi — B. Baqauov, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi — Q. Aqsaqalov, Qostanay oblysynyng әkimi — A. Múhambetov, Aqtóbe oblysynyng әkimi — B. Saparbaev, Astana qalasynyng әkimi — B. Súltanov bayandady.

Abai.kz

0 pikir