Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Mine, әngime! 4249 19 pikir 24 Jeltoqsan, 2018 saghat 08:04

Tek Qyzylordanyng ghana emes, barlyq aimaqtyng uaqyty "tәuelsizdik aluy" kerek

Adamzat pen kýlli jan-januarlar milliardtaghan jyl evolusiyalyq-biologiyalyq (sirkadtyq) yrghaqty damuy arqyly tang atqanda túryp, kýn batqanda úiyqtap ómir sýru ýshin jaratylghan, tipti ósimdikter de solay...

"Uaqyttan ozamyn" degen jan ómirden ozady. Mening búl jazghanym sonshalyqty fantastikalyq, ya adam balasy senbeytin tylsym dýnie bolyp kórinui mýmkin. Kezinde men uaqyt beldeuleri turaly mәsele kótergenimde "mynanyng esi dúrys emes shyghar" degender de boldy.

Biraq 7.12.2018 jyly QR Ýkimetining № 817 Qaulysy qabyldanyp, 20.12.2018 jyldan bastap Qyzylorda oblysynda uaqyt beldeuine baylanysty saghat ózgerdi. Ózgergen kýnning ertenine-aq «biz búnyng sonshalyqty manyzdy ekenin bilmeppiz» degen halyqtyn, әsirese balalardyng quanghanynyng kuәsi boldyq.

Búl mәseleni tolyq bilu ýshin "beldeulik uaqyt", "dekrettik uaqyt", "jazghy", "qysqy uaqyt", "jergilikti uaqyt", "Grinvich uaqyty" degen ne ekenin, ol ne ýshin kerek ekenin bilu qajet.

Beldeulik uaqyt dep kýnning eng joghary nýktesinde túru mezgilin (istinnyy poldeni, solnse v zeniyte)  saghat 12-den plus-minus jarty saghatqa say bolghan kezin aitady. Bizding elimizde ol tek bir ghana oblysta, ShQO-gha say. Maghan kezinde bar aurulardy, suisidti osyghan tireysiz, onkologiya ózge oblystarda da bar ghoy degender boldy. Birinshiden ShQO-da óz ziyandy óndirisi jetip artylady. Ekinshiden ekologiyalyq, tehnogendik, dúrys tamaqtanbau, ziyandy faktorlardyng bar ekenin men esh uaqytta joqqa shygharghan emespin. Biraq biz ózimiz qoldan jasap alghan faktordy bir ghana qol qongmen sheshe alatyn elmiz.Oblysymyzda ony da tiynsyz sheshtik.

Mening búl mәselemen tolyq 4 jyl ainalysuyma Qyzylorda oblysy nege suisidtan QR boyynsha 1-orynda degen týrtki boldy. Suisidtyng sebebin bilu barysynda birden Uaqyt ólshemining dúrys bolmauy saldaryna, ony búzu nege soqtyratynyna tap boldym. Ary qaray qazbalay bastaghanda Onkologiya, Diabet, JQT aurulary, tipti bedeulik pen belsizdik, yaghny reproduksiyalyq qabilettilikke әseri problemalary shyqty. Sóitip 4 jyl kýndelikti jana etek jayyp kele jatqan hronomedisina, hronobiologiya, somnologiya salasyna enip kettim.

"Sonymen biz nege úiyqtaymyz, qazaq nege úiqyshyl, desinhronoz, SHU degen ne, bizdegi eng qauipti sozylmaly aurular qaydan shyghyp jatyr?" degenge jauap izdep kóreyik.

QR uaqyt ólshemi tarihy 1924 jyldardan, odan keyingi Stalin zamanynan bastalady. Qazaqstan 1881 jyly Vashingtonda qabyldanghan Dýniyejýzilik saghat beldeui jýiesi (Grinvich uaqyty) boyynsha 4 saghattyq beldeude ornalasqan. Manghystau, Atyrau, BQO jartylay 3-saghattyq beldeude, Aqtóbe, Qyzylorda, Qostanay 4 oblysy tolyq 4-saghattyq beldeude, ShQO 6-saghattyq beldeude, qalghan oblystar  5-saghattyq beldeude.

1930 jyly 30 qyrkýiekte búghan deyin elektr energiyasyn ýnemdeu ýshin bar joghy 3 aigha engizilgen 1 saghat ozyq dekrettik uaqyt qoldanu  qaulysyn býkil Kenes Odaghy aumaghynda engizu turaly Rykov pen Miroshnikov qol qoyghan №534 qaulysy bekidi.

Sóitip jogharydaghy beldeulik uaqytqa 1 saghat qosylghan ozyq dekrettik Uaqyt engizildi. Jalpy dekrettik uaqyt Álem elderinde soghys kezderinen keyin qoldanylyp 3-4 jyldan keyin joyylyp otyrghan.

1956 jyly Kenes odaghy aumaghynda, onyng ishinde Qazaqstan da bar, Uaqyt beldeulerin retteu turaly zang shyqty. Administrativti basqaru tiyimdiligi ýshin Qazaqstandaghy 4 beldeudi ekeu qylyp biriktirip,  tórtinshi jәne besinshi beldeu qylyp,  onyng shekarasy 67,5 meridianyn boylay ornalasqan oblys shekaralary arqyly ótedi dep bekitildi. Oghan 1 saghat ozyq dekrettik uaqyt qosylyp búl beldeuler besinshi jәne altynshy saghattyq beldeu bolyp shygha keldi.

Yaghny Manghystau, Atyrau, BQO jartylay 3 saghat beldeuinde ornalasqanmen besinshi saghat beldeui uaqytymen ómir sýrip óz beldeuliginen 1,5 -2 saghattay ozyq dekrettik uaqytta qaldy. Ol sol kezdegi jәne QR Ýkimeti №1749 qaulysynda kórsetilgen.

Hosh. 1980 jyldan Kenes Odaghynda ózge elge eliktep «jazghy» uaqyt engizu qate sheshimi qabyldandy. Qate deytinim ózge elder «jazghy» uaqytty beldeulik uaqytqa ghana qossa, Kenes odaghynda búrynnan, Stalin zamanynan bar dekrettik qysy jazy «jazghy» uaqytqa qosty, yaghny jazda eki eselengen «jazghy» uaqyt boldy. Áriyne óz beldeuliginen eki saghat ozyq ketu qolaysyzdyq tudyrdy. Keyinnen Qazaqstan egemendik alghan jyldary da búl jalghasa berdi. Jezqazghan, Semey oblystaryn taratudan keyin  «QR aumaghyndaghy  uaqyt ólshemi  turaly» 23.11.2000 jyly №1749 QR qaulysy qabyldandy .Ol qaulyda da búrynghy dekrettik uaqyt qoldanu turaly sheshimder solay qaldy.

Bir oblystar «jazghy» uaqytqa  auystyrdy, endi biri solay qalsyn dedi. Jylda kóktem men kýzde shatasu bastaldy. Aqyr ayaghynda eki kórshiles oblystar arasynda uaqyt aiyrmasy eki saghat bolyp ketken jaghdaygha jettik.

Ony retteu ýshin OQO men Qyzylorda, Aqmola men Qostanay oblystary arasynda 67,5 meridianyn boylay ornalasqan saghattyq beldeu shekarasyn Aqtóbe men Qyzylorda, Aqtóbe men Qostanay oblystary shekarasyna auystyryp ornalastyru jóninde QR Ýkimetining 2004 j №775 qaulysy  shyqty.

Dәl sol jyly QR Ýkimeti «jazghy» uaqyt qoldanugha  narazylyq, shatasu kóbeygesin qarjy bólip Densaulyq saqtau ministrligimen zertteu jýrgizdi, әkimdikterden saualnama jinaldy. Qyzylorda oblysy әkimdigining 2004 jylghy úsynys hatynda «Qyzylorda oblysy saghattyq beldeui shekarasy Dýniyejýzilik uaqyt ólshemi jýiesine (Grinvich) sәikes qaldyrylsyn jәne «jazghy» «qysqy» uaqytqa kóshirilmesin» degen úsynys bildirgen.Óte sauatty úsynys, alayda búl úsynys nege ekeni belgisiz ol kezde eskerilmedi .

Sonymen QR Ýkimeti «jazghy» uaqytqa auysu Adam densaulyghyna ziyan dep tauyp 15.03.2005 jylghy №231 qaulysymen «jazghy» uaqytqa auysudan bas tartu turaly sheshim qabyldady. Biraq  №775 qaulynyng  kýshi tolyq joyylmay auystyrylghan saghattyq beldeu shekarasy 67,5 meridiany boyyna qaytarylmay, ózgergen kýii qalyp ketti. Sonymen Qostanay jәne Qyzylorda oblysy geografiyalyq tolyq  UTC +4 saghattyq beldeuinde ornalasqanmen UTC+5 beldeui aumaghynda , oghan 1 saghat dekrettik uaqyt taghy qosylyp  UTC+6 beldeuinde, yaghny óz saghattyq beldeuin 2 saghat ozyq, qysy jazy ýnemi eki eselengen «jazghy» uaqytta, Qytaydyng Hamy aumaghy tany atuymen túrugha mәjbýr bolyp shygha keldi.

2005 jyly-aq búl halyqpen barlyq instansiyalargha jazyldy. Mýmkin sol kezde búnday óreskel qatelik jibergendi moyyndau qiyn boldy ma, әlde shynymen búnyng ne ekenin eshkim týsinbedi me, keyinnen ol zandylyq siyaqty bolyp, aqyry búny sheshu ýshin baqanday 13 jyl, bir mýshel uaqyt ketip otyr!

QR Parlamenti deputattarymen búl mәsele 5 ret kóterildi. Jazylmaghan instansiya qalmady. Aqyry oblys basshylyghynyng úiytqy boluymen tikeley Elbasyna jetkizilip sheshildi. Biraq taghy da Qostanay oblysy qalyp ketti! Oghan sebep Qostanay oblysy әkimshiligi halyqpen búl problema songhy 3 jylda kóterilgen emes dep bas tartuynda. Biraq 2016 jyly Qostanay oblysy túrghyny Daler Ismagulov QR Premier Ministri B.Saghyntaevtyng atyna internet Petisiya úiymdastyrghan, oghan túrghyndar qol qoyghan bolatyn. Qostanaylyq deputat V.Klikolenko Qyzylorda oblysy Parlament deputattarymen birge búl mәseleni kótergen bolatyn. 2018 jyly Parlament deputaty B.Kesebaeva Ýkimet basshysyna saual joldaghanda Qostanay oblysy túrghyndarynan da osynday ótinish týskenin atap ótken.

Qazir týrli aqparat qúraldarynan búl Qyzylorda halqynyng densaulyghyna, ekonomikalyq kórsetkishterine ong septigin tiygizedi dep jatqanda qostanaylyqtardan  «Biz she, bizdin, balalarymyzdyng densaulyghy she?» degen súraq qoyyluy oryndy. Óitkeni Kýn ortaq. Odan auytqyp ómir sýru әlemning qay jerinde zerttelse de ziyany ekeni dәleldenedi.

Búl mәsele nege qazir ózekti bolyp otyr? Qanshalyqty ziyandy?

Songhy 3-4 jyldaghy әlem ghylymyndaghy ashylghan janalyqtar adam ómirine Biologiyalyq yrghaqtardyng qanshalyqty manyzyn, odan auytqu eng qauipti sozylmaly (hronicheskiy) aurulardyng órshuine, tipti  minez qúlyqtyng ózgeruine sebep ekenin dәleldep otyr. 2017 jylghy Nobeli syilyghy Sirkadtyq ritmder mehanizmin ashqan ýsh amerikandyq ghalymgha berildi. 2018 jyly 9 nauryzda Europarlament «jazghy» uaqyttan bas tartu jóninde Rezolusiya qabyldap kýzde Eurokomissiya odan Europa aumaghynda 2019 jyldan tolyq bas tartu jóninde sheshim qabyldady. Resey de 2014 jyly saghattyq beldeulerdi biriktiru men dekrettik «jazghy» uaqyt qoldanudan bas tartty.

Bizde de keyde osy uaqytqa 13 jylda ýirenisip qaldyq degen pikir aityldy, 88 jylghy dekrettik uaqytqa da ýirenisip qaldyq delinedi.Evolusiyamen 2 milliardtan asa jyl qalyptasqan sirkadtyq ritmderdi búzugha 100 jylda ýirenistik desek biz әlemde Nobeli syilyghyna layyq «janalyq» ashqan bolar edik. Biz aurugha úshyrauymyz, oghan gendik beyimdilik tudyruymyz mýmkin, biraq ýirenise almaymyz. Ol Adam biologiyasyna, fiziologiyasyna, tipti tabighattyng ózine qayshy nәrse.

2017 jyly Amerikanyng Kaliforniya shtaty Berkly uniyversiyteti professory nevrolog ghalym Metiu Uolkerding «Biz nege úiyqtaymyz?» atty ghylymy kitaby jaryq kórdi. Onda әlemde jasalghan 17 000 ghylymy zertteuler nәtiyjesin keltire otyryp sirkadtyq ritmderding búzyluy nege soqtyratyny tolyq dәleldengen.

Resey ghalymdary V.Anisimov, V.Kovalizon, S.Rapoport, M.Blank, V.Dobronravov, V.Apreliev, shet eldik Yu.Ashshof, M.Yang, Sh.Linde taghy basqa kóptegen ghalymdardyng zertteu nәtiyjesi  uaqyt beldeuin dúrys qoldanbau Onkologiya, JQT(infarkt, insulit), Diabet, Semizdik, Reproduksiyalyq qabilettilik (belsizdik, bedeulik), balanyng dúrys bitpeui, týsik tastau, býirek jetispeushiligi, úiqy búzyluy aurularyna, yaghny eng qauipti sozylmaly aurulardy órshitetin, tipti jana aurulardy tudyratynyn kórsetip otyr. Metiu Uolker "әlemdi úiqy búzylu epiydemisy jaylady" dep әlem elderi Ýkimetterin búghan asa mәn beruge shaqyrady.

Qazirgi tanda Sirkadtyq ritmdi, onyng mehanizmin, melatonin týziluin búzu  tek qana auru emes ol Intellekt, Este saqtau, Immuniytet, Qartaiydy tejeu, Enbekke qabilettik, Ómir sýru úzaqtyghyna birden bir әser etetin, tipti jol kólik oqighalary men aviasiya men medisinadaghy qatelikterge soqtyrtyn faktor ekeni dәleldenip otyr.

Sirkadtyq ritm búzyluy , yaghny kýn men týn auysu uaqytynan eleuli auytqu desinhronozgha, ol óz kezeginde sozylmaly sharshau sindromyna (sindrom hronicheskoy ustalostiy), al ol óz kezeginde erte mýgedektikke, erte ólimge soqtyratynyna әlemdegi eshqanday ghalym shýbә keltire almaydy.

Beldeulik uaqyttan ozu, odan tuyndaytyn desinhronoz (djetlag) eng birinshi úiqy búzyluyna soqtyratyny dәleldengen. Odan eng zardap shegetin kimder? Qystyng kýni miy әli oyanbaghan, sabaqqa mәjbýrlep túrghyzylatyn balalar, jasóspirimder,  sosyn egde kisiler...

Adamnyng ary qaray bar ómirindegi densaulyghy  bala kezdegi onyng immuniyteti qalyptasuymen kóp baylanysty.

AQSh, Izraili, Evropa elderi, Kanada, Norvegiya, Resey  ghalymdarymen әlemnin  barlyq elderindegi milliardtaghan halyqqa zertteu jasalghan. Bir týngi úiqynyng búzyluy adam aghzasyndaghy rak kletkalaryn joyatyn killer kletkanyng dengeyin 70 % týsiredi! Ýnemi birneshe beldeudi kesip úshatyn úshqyshtar men stuardessalardyng rak auruyna shaldyghuy qaupi 12 jylda 80%-gha artady. Al beldeu boyymen úshatyndarda onday qauip joq. Sirkadtyq ritmder búzyluynan basqa sebep joq dep otyr ghalymdar. Týngi jaryqtanu (svetovoe zagryazneniye), týngi ómir  kóp megapolisterde auyldyq jerge qaraghanda rak auruy 1,5-2 ese kóp. Izraili ghalymdary týngi sputnikten týsirilgen qalalardyng týngi jaryqtanuyna әrbir rak auruyn túrghylyqty jeri boyynsha salghanda dóp kelgen.

Týngi auysym júmysshylarynda onkologiyagha  úshyrau qaupi 40 %. Sondyqtan da Dýniyejýzilik Densaulyq saqtau Úiymymen(VOZ) týngi auysym júmysy ishimdik pen temekimen qatar kognitivti faktor retinde tirkelgen. Kýnine 1-2 saghat Úiqy búzyluynan Qan tamyrlary kalsiylendirilui qaupi 200-300% artady. Dәl osy jaghdayda densaulyghy jaqsy bolu mýmkindigi Nólige ten.

Úiqy búzyluynan balalardyng semizdikke shaldyghu qaupi 45%-gha, tәttige beyimdilik 30-40%-gha artady. Odan bólek ishimdik, esirtki, spays pen trankvilizatorlargha beyimdilik payda bolady. Erkekte de, әielde de reproduktivtilik qabileti búzyluy 33% -dan 80% artady.

Yaghni, jogharyda atalghan ghalymdar Uaqytty ozdyrudy adam óltirushi, jappay qyru qaruyn qoldanu men hayuandyq eksperiymentke teneui beker emes.

Ekonomikalyq saldary da osal emes. Europa elderi SHU saldarynan jylyna 200 mlrd euro joghaltatynyn, Resey Ishki jalpy ónimnin(VVP)  2% týsetinin eseptep shygharghan. Álemde diabet auruyn emdeuge 375 mlrd , semizdik auruyn emdeuge 2 trln qarjy júmsalady.

Tymau, basqa da aurulargha egiletin ekpe adam organizmi sirkadtyq ritmderi búzylghan jaghdayda әseri bolmauy da mýmkin. Al keybir emderding sirkadtyq ritmder eskerilmey, uaqytynda berilmese onyng tipti keri әseri boluy mýmkin. Al uaqytynda degen ol saghat tili emes, Kýnning uaqyt mezgili.

Resey ghalymdarynyng «jazghy» uaqytqa auysu kezinde, 2011-2014 jyldary ýnemi «jazghy» dekrettik uaqytta jәne 2014 jyly odan  bas tartyp beldeulik uaqytqa kóshui kezdegi zertteui songhysynan keyin jasóspirimerding aghzasynda ong ózgerister 1 aidan keyin aq bastalghanyn kórsetken. Yaghny "1 aida aghzada ong ózgeris, al 4-5 jylda nәtiyjesin tolyq bilinedi" degen ózge elder zertteuimen say bolyp otyr.

Áriyne, búl barlyq aurudyn, bar problemanyn  sheshimi degen sóz emes. Alayda biz búny sheshpey Adam kapitaly sapasyn esh arttyra almaymyz degen sóz.

Jalpy aitqanda beldeulik uaqyttan 1 saghat auytqudyng ózining adam ómirine qanshalyqty qauipti ekenine dәlel jetkilikti. «Baqyt bolmap edi, baqytsyzdyq kómektesti» (ne bylo schastiya, da neschastie pomogolo) degen bar. Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti Qyzylorda oblysy uaqyt ólshemining bir saghat beldeulik uaqytqa jaqyndauynyng ózi qanshalyqty ong ózgeris әkeletinin týsinip Ýkimet Uaqyt beldeuin retteui tiyis dep sanaymyn. Biz neghúrlym osyny erte týsinsek, soghúrlym milliondaghan halqymyzdy, tipti bolashaq úrpaghymyzdy aman saqtap qala alamyz.

Uaqyt ólshemin ong sheshu praktikasynyng әlem elderinde birneshe týri bar. Biraq bәrinde de ol óz beldeulik uaqytymen (Grinvichi) bolady.

Bizding elimizge eng qolaylysy ol dekrettik ozyq uaqyttan bas tartyp biregey uaqyt ólshemin engizu. Ol ýshin Astana óz beldeulik UTC+5 beldeuine kóshui tiyis. Qalghan oblystar óz rejiymin júmys, oqu uaqytyn bir, jarty saghat erte, ne kesh bastap retteydi. ShQO 1 saghat erte bastaydy, Aqtóbe, Qostanay, Qyzylorda oblysy 1 saghat kesh bastaydy. Batys oblystar da ózine qolayly uaqytty ózderi tandaydy. Sol kezde biz de byltyr «Jýz jana esim» forumynda Preziydentimiz  N.A .Nazarbaev aitqanday «Yaponiya, Koreya elderi siyaqty júmysty 7-8-de otyryp» bastay alamyz jәne de poyyz, samolet uaqytynan shatasu bolmaydy.  Búl tәsildi Qytay, Yaponiya, Koreya elderi qoldanyp otyr. Indiya, Iran, Avstraliya, Afganistan, Birma memleketteri bir saghattyq emes jarty saghattyq (mysaly UTC+5,5) beldeulik uaqyt qoldanady..

Sóitip búl problema elimizde týbegeyli qolayly sheshilip, nýkte qoyylady.

Biz basymyzgha kenestik kezennen býrilgen mәngýrttik sýrisin alyp tastauymyz qajet. Ol ýshin eng birinshi sayasy sheshim qajet. Biz  oblysymyzda halyqtan saualnama, súrau salyp búl problemada obiektivti aqparat ala almaytynymyzdy bildik. Oghan sebep әr týrli jastaghy adamnyng úiqy-sergektik rejiymi әrtýrli boluynda. Biraq býgingi búl problema kerek emes, onda túrghan ne bar, saghat tilin ózgertkennen ne ózgeredi  degen jastyng erteng egde tartyp , janúya qúryp,  balaly bolary sózsiz. Jәne ong ózgeristi ertenine-aq ózi sezip biledi.

Qyzylorda oblysyndaghy búl problemany kezinde dúrys týsinbegen, meni esi auysqan sanaghandar búnyng qanshalyqty zardapty ekenin ertenine-aq týsingenin aituda.

Búl tek saghat tili emes, búl Últ densaulyghy, sauattylyghy, iskerligi, qorytqanda Últ qauipsizdigi problemasy!  Oghan dәlel jetkilikti, ol bizdegi zandar men kartada, әlem ghylymy zertteui men praktikasynda taygha tanba basqanday túr. Sondyqtan Qazaqstan Respublikasynda  ghalymdar, mamandar  búl problemada bey jay qalmay óz ýnin qosuy, bildirui tiyis dep sanaymyn jәne soghan shaqyramyn!

Bolat Núrghojaev

Abai.kz

 

 

19 pikir