Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
«Soqyr» Femida 7350 13 pikir 24 Jeltoqsan, 2018 saghat 07:13

Saghadiyevting jana Zany múghalimderdi qorghaugha qauqarsyz

«Bilim turaly» eski zandy júmys istete almay otyrghanda 2019 jyldyng mausym aiynda qabyldanghaly jatqan zang oryndala ma? Onyng ýstine «prave predostavlyati» degen sózder kýmәndi bolyp túr. Jergilikti atqarushy organ múghalimdi «premiyany», jәne auyldyq jerde júmys istegen ýshin otyn alugha qarajatty berudi, onyng somasyn «bekitedi» eken.  Búnyng arghy jaghynda «gazetke jazylmaysyng ba?», «senbilikke shyqpaysyng ba?», «zal toltyrmaysyng ba?» «mine saghan 100 tenge túr. Onsyz da Qazaqstannyng әr jerinde aqsha әr týrli beriledi. Beriletin summa 1 tonna kómirge jetpeydi. Kezinde múghalimge ýiining kólemine qaray berilgen. Elektr energiyasyn tegin jasaghan.

Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jylghy 11 shildedegi N 151 Zany. 4-bap. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili   «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili. Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili» degenine qaramastan BjGhM qúrghan 78 adamnan túratyn «Múghalim mәrtebesi» turaly zandy qabyldau toby alghashqy zang jobasyn orys tilinde jasap, 4 jeltoqsannan bastap talqylaugha shyghardy. BjGhM zandy talqylaugha qosqan mektep múghalimderining «vatsaptaghy» nómirleri ýnsiz. Qazaqsha mәtinning audarylghanyn «tosyp» otyr, bәlkim. Barlyq úsynystar yaghny «Bilimdi El» gazetining redaksiyasynyng bilimdiel.project@mail.ru pochtasy arqyly qabyldanyp www.bilimdinews.kz saytynda «talqylanyp» jatyr. BjGhM pressa.edu@gmail.com elektrondy pochtasy arqyly qansha úsynys kelgenin bilmeymin, qazir www.bilimdinews.kz saytynda jalpy oqugha shygharghan úsynystar sayttyng betimen 79 bet boldy. Ár bette 16 úsynys, jiyny: 1264 úsynys qana boldy jiyny. (23.12.2018) (https://bilimdinews.kz/?cat=603637987).

Feysbukte  redaksiya maghan jasaghan jauabynda «bir úsynys birneshe ret qaytalanyp kelgen song shygharmadyq» deydi. Meyli, úsynys million ret qaytalansa shygharyluy tiyis. Árkim ózi jibergen úsynysty sayttarynyzdan kórmegen song kóniline kýmәn úyalaydy. Neshe týrli «mas adamnyng jasaghan reformasy» degen siyaqty úsynystar, «deputattardyng jalaqysy keremet, bizdikin ósirgisi kelmeydi» degen úsynystar «qiylyp» ketipti. «Ádepsiz» úsynystardy zangha tartynyzdar. BjGhM baylanystary bar ghoy sizderde.

Osyghan qaramastan BjGhM zandy jobalaushy toby úsynystar 8000-nan asty dep mәlimdeme jasady. Búl jerde redaksiyada jatqan, BjGhM jabuly qazanynda jatqan úsynystar qysqasha aitqanda múghalimderding kózi kórmegen, talqylanyp jatqan saytqa shyqpaghan úsynystar mýlde qosylmauy kerek! Mening de búqaralyq aqparat qúraldaryna jariyalanghan 8 úsynysty osy adreske jibergenimmen «talapqa say» bolmady ma, sol kýii shyqpay qaldy.  Keyinnen zangha úsynys qabyldaugha «Salalyq bilim kәsipodaghy» qosyldy. Zanda kәsipodaqtyng «óz esebi» bar siyaqty. Qabyldanghaly otyrghan zannyng 17 babyna  «Rukovodiyteli organizasiy obrazovaniya pry opredeleniy dissiplinarnyh mer y poryadka ih priymeneniya v otnosheniy pedagoga uchityvaet motivirovannoe mnenie profsoiznoy organizasii, chlenom kotoroy on yavlyaetsya» degen joldaryn kirgizipti. Múghalimderding Respublika kóleminde biz aralasqan daularynyng 99 payyzynda múghalim sottan jenip túrghan kýnning ózinde mektepishilik kәsipodaq pen audandyq kәsipodaqtar barlyghy mektep basshylyghynyng sózin sóilegen, sheshim shygharghan. Sondyqtan búl jol qajetsiz dep oilaymyn.

«Múghalim mәrtebesi» zanynyng qazirgi qabyldanghaly otyrghan qazirgi jobasy múghalimderding zandy oryndatugha, sottasugha ózderi kóbinese bara bermeytinin eskersek, búl zang múghalimderdi qorghaugha qauqarsyz. Meninshe komissiyadaghy adamdar kóbinese basshy adamdar. Olar 5 jylda bir ret biliktilikti kóterudi 3 jyl dep úsynyp jatyr. Qazir múghalim 3 jyl emes ay sayyn «neshe týrli keremet» kurstardy ótetin bolghan. BjGhM tarapynan týsindiru júmystary óte az.

Taghy bir týsiniksiz jay ol zanda qoldanyp otyrghan «PROFESSIONALNYY STANDART PEDAGOGA». Ol qay kezde qabyldandy onda ne jazylghan, múghalimder «úmytyp» qaldy. «Sabaq beruge rúqsat beretin sertifikat» alu ýshin test tapsyru kerek. «Ala almasa alghansha tapsyra beredi» dep týsinik berdi BjGh viyse-ministri. Bizde biliktilikti anyqtau ýshin attestasiyadan ótetin múghalimderding problemalary әli sheshilgen joq. «Portfolio» men «testinin» orynyn auystyru kerek. Birinshi «portfolio» ótkizsin. Ótse test tapsyrady. «Portfoliosy» ótpese qalagha testke sandalmaydy. Al qazir testen ótip kelgender «portfoliosy» ótpey qúlap jatyr. «Múghalimderding biliktiligi tómendep ketti me?» degen súraq tuyndaydy osyndayda. Qazir BjGhM týrli reformalary men kurstarynan múghalimder qajydy. Júmysyn tastap ketip jatqany qanshama. Osy orayda múghalimderding eng kóp úsynystarynyng biri zeynet jasy bolghan. 25 jyl júmys ótili nemese 55 jas degen úsynystar qabyldanbay qaldy. «Vysluga v let» pen ketti zang jobasynda.

«Múghalim mәrtebesi» turaly zang «Bilim turaly» zannan alynyp azdap tolyqtyrypty. «Bilim turaly» zandy oryndamay otyrghandar onyng «kóshirmesin» orynday qoyar ma eken? Jeke óz basym búl qabyldanghaly otyrghan zannan esh jaqsylyq kýtpeymin. Múghalimderdi qorghaugha qoldanystaghy zang da jetedi. Bizde zandy oryndatatyn múghalimder óte az. Zandy oqyp ýirenip ony qoldana almayynsha janadan myng zang shygharsanyzdar da ony múghalim oryndata almaydy. Oryndatyp daulasatyn uaqyty da joq. Is nasyrgha shapqanda ghana kirisedi. «Múghalim mәrtebesi» turaly zangha «mestnye vlasti obyazan» degen   joldar kirmeyinshe osy kýngi qalyptarynyz qalghany qalghan.

Meyirjan Temirbek, «Múghalim mәrtebesi» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Abai.kz

13 pikir