Senbi, 6 Nauryz 2021
Túlgha 3417 0 pikir 21 Jeltoqsan, 2018 saghat 07:49

Jomart jýrek

Birer jas ýlkendigin esepke almay, dos-joldas sanap jýrgen aldynghy tolqyn aghalarymyz birinen keyin biri alpys jyldyq mereytoylaryn atap ótude.  Bir jaghynan, osynau bir asqaraly jasqa aman-esen jetip, halqynyng aldynda esep berip jatqandaryna shyn quanyp qalasyn. Al, kýni keshe ghana ekpinderinen jel esip, jastyqtyng dumanynda birge jýrgen ayauly jandardyng aghalyq jastan asyp, egdelik kezenge  ayaq basqanyn oilaghanda kóniline bir kirbing qonaqtaytyny da jasyryn emes. «Yapyray, – deysing osyndayda, – toqtausyz syrghyghan qayran uaqyt bildirtpey bizdi de ómirding bazarynan qaytar kezenge jetkizgen eken-au!» Sebebi, alpys degen anau aitqanday – tal týs emes, besin mezgil ekenin, órekpigen sezimder basylyp, baysaldylyqqa bas iyetinindi  ishing sezedi... Bozbala kezde alghash tanysyp, ómir atty dýbirli  dýniyenin  óleng deytin ólkesinde júp jazbay birge kele jatqan Jomart IYgiman  ózining 60 jyldyq mereytoyyna shaqyrghanda ekiúday kýy keshkenim sondyqtan.

Bir ashylyp, bir tarqatylyp kele jatqan Taldyqorghan oblysynyng taghdyry odan da kýrdeli Bórlitóbe (dúrysy Bórili tóbe) audanyndaghy «Balqash óniri», «Pribalhashie» gazetterin bala kezden oqyp óstik. Sol gazetten Jomarttyng ólenderin alghash kórip, eliktegenimiz de jasyryn emes. Tórt ayaghynan taypalghan sol ólenderdi mektep oqushysy jazdy degen oy qaperimizge de kelmeytin. Ýlken kisi shyghar deytinbiz ishimizden. Joghary synyptarda oqyp jýrgende audandyq gazetke jibergen ólenderime bagha berip, hattargha  sholudyng ishine mening de soyymdy kirgizgende erekshe quanyp, Jomart degen aqyngha degen qúrmetimiz arta týsken. Al, túnghysh kezdesumiz mektep bitirgen jyly QazMU-dyng jataqhanasynda bolghany qazirgidey kóz aldymda. Mening qújattarymdy jurnalistika fakulitetine ótkizgenimdi estip, arnayy izdep kelipti. Alghash oilaghanday asa ýlken jigit emes eken. Aramyz eki-ýsh jas shamasy. Biraq, baysaldy qalpy, sózining salmaghy ómir kórip, ysylghan azamat ekenin anghartyp tastaghan. Maghan  aqyl-kenesin aityp, ólenderimdi oqytyp, pikirin bildirip qoyady. Biraz otyryp әngimelestik. Osy tanystyq bizdi agha men bauyr, әdebiyet pen jurnalistikadaghy әriptester retinde  baylanystyryp ketkenin qaydan bileyik.

Sol jyly mening jolym bolmady, oqugha týse almadym. Keler kóktemde Otan aldyndaghy azamattyq boryshymdy óteu  ýshin әskerge attandym. Sonau Polyak jerinde jýrip, saghynyshtan tughan bir-eki ólenimdi audandyq gazetke basyp, hatqa salyp jibergende qazaq tilin týsinbeytin qarulastarym da oqytyp tyndaghan. Komandirler aldynda abyroyym bir ósip qalghany esimde. Eki jyldan keyin qaytyp oralyp, audandyq gazetke barsam,  Jomartym osynda jauapty hatshy qyzmetin atqaryp jýr eken.  Bizding aramyzdaghy  naghyz dostyq osy kezde bastalghany anyq. Jeri shóleyt, tabighaty qataldau ónir  bolsa da, ol kezde Bórlitóbe audandyq gazetinde shygharmashylyqqa qúshtar jandar enbek etetin. Jazushy Asylbek Álserov, satiranyng sarbazdary Tóleuhan Ayazbaev pen Túrlyhan Kәrim, jurnalistikanyng maytalmany Tileuken Bekbosynov meni tughan bauyrlarynday qúshaq jaya qarsy aldy. Jomart ekeuimizdi ólenge degen talabymyz tipti jaqyndastyryp jibergen.

Mening týsinuimshe, aqyngha ústaz bolu degen – óleng jazudy ýiretu bolyp eseptelinbeydi. Ol eng aldymen, shygharmashylyqqa baulu, poeziyagha degen kózqaras pen minezdi qalyptastyruda jatsa kerek. Men Jomarttan osyny ýirendim desem, qatelese qoymaymyn. Audandyq gazetting úshy-qiyry kórinbeytin júmysyna jegile jýrip, arasynan óleng jazugha da uaqyt tauyp jatushy edik. Múnday sәtter әsirese Jomartta jii kezdesetin.  Júmysqa kelgennen keyin qaptaghan sharuanyng betin bir qayyryp tastap, týnde ghana jazghan ólenderine kezek beretin. Shiryqqanda tughan jyrlar birden janymyzdy baurap, bólek bir әlemge jetelegendey kýy keshken sәtterimiz az bolghan joq. «E, jazghanda osylay jazu kerek-au!» – degen oy sanamyzda qonaqtap qala beretin.

Al, tirshilikte Jomart ózinen keyingi qalam ústaghan jastargha qamqor agha da bola bildi. Ashulanu, key, adamgha jekiru degendi bilmeytin Jókennen ýnemi qoldau kórip jýrdik. Bir jyl enbek etip, oqugha qayta attanarda aq jol tilep qalghan da ózi bolatyn. Jyl sayynghy  óndiristik tәjiriybeni «Balqash ónirinde» ótuge kelgende qúshaq jaya qarsy alatyn da sol. Mamandyqty mengerip, diplomdy alyp kelgende quanghandardyng qatarynda da Jomarttyng bolghany anyq.  Aqyl aityp emes, ózining jeke ýlgisimen jurnalistikanyng únghyl-shúnghylyn úqtyryp, poeziyagha degen adaldyqtyng qanday bolatynyn kórsetken Jomart edi desem, ózge aghalarym ókpeley qoymas.

Bir kýni Jomart meni onasha shaqyryp alyp: «Quat, Qapal audandyq gazetinde qazaq mamandary qat kórinedi. Oblystyq partiya komiytetinen úsynys týsip jatyr. Men Bórlitóbe audanyna tamyr tastap ýlgerdim, al sen bolsang jassyn. Osyghan ózing barsang qaytedi?!» – degen. Júbayymmen aqyldasa kelip, barghan dúrys dep sheshtik. Gazetimizding redaktory Bolathan Ahmetov aghamyz da múny birden qoldaghan. Osylaysha oilamaghan jerden Qapalgha attanyp, redaktordyng orynbasary bolyp shygha keldim. Aragha jyl salyp osy gazetting redaktory qyzmetine taghayyndaldym. Taghdyrymnyng osylaysha ayaq asty ózgeruine Jomarttyng yqpaly bolghanyn qalay úmytayyn.

Aramyzdaghy joldar men shaqyrymdar ruhany baylanysymyzgha kedergi bolmaghany anyq. Oblys, respublika kóleminde ótkizilip jatatyn mýshәiralarda, kәsiby jinalystarda jii bas qosyp túratynbyz. Ásirese, tәuelsizdigimizding alghashqy jyldary batyr babalarymyz ben biy-súltandarymyzgha arnalghan asta-tók toylar biz ýshin shabyt shaqyrudyn, jyr jazudyng tyng tapynysy boldy. Múndayda, oblystyq gazetting bas redaktory Túrsyn Ábduәliyev aghamyz bastap, Taldyqorghannyng bas aqyny, jaryqtyq Áben Dәurenbekov, Jamau Búqarbaev, Toqtasyn Sýgirbekov, Ordash Kendirbaevtar bizderge erekshe iltipatyn ayaghan emes. Olardyng shuaqqa toly kónili men aghalyq ayaly alaqanyn býginge deyin sezinemiz. Ordash aghamyzdyng jaqsy jyr estigen kezde: «Ói, ainalayyn-au, osydan artyq endi kisi óltireyin dep pe edin!» – dep rizashylyghyn bildiretinin jymiya otyryp eske alamyz...

Qapal men Bórlitóbe audandarynyng arasy әjeptәuir jer. Alayda, Jókenderdi saghynghan kezde alys-jaqyngha qaramay tartyp ketetinmin. «Balqash óniri» gazetining bas redaktory qyzmetin atqaratyn Jomart riyasyz kónilmen qarsy alady. Tili totiyayyndyy ashy, syqaqshy  Tóleuhan aghamyz, baspahana diyrektory – Ghaly Ahmetov bauyrymyz janynan tabylady. Ángime tiyegi aghytylyp, nebir qyzyq oqighalar eske týsiriledi. Múndayda, әriyne, óleng de oqylmay qalmaydy. Ózining mayda qonyr dauysymen jana bir shygharmasyn oqy jónelgende  Jomartty tyndaudyng ózi bir ghaniybet. Óleni – ózimen, ózi –ólenimen bite qaynasyp ketken aqyn ainalasyndaghylargha ruhtanyp kórinetini bar.

Mening pyshaqtyng qyrynday ghana tyrnaqaldy kitabym – «Jan syrym» osy Bórlitóbe audandyq baspahanasynan jaryq kórdi. Búghan alghashqy  redaktorym Bolathan Ahmetov múryndyq bolsa, shygharushy Jomart IYgiman edi.  Túnghyshtyng aty túnghysh. Kónilim alyp úshyp kitaptarymdy alugha bardym. Janymda Qapaldyng eki azamaty serik bolyp jýr. Redaksiya men baspahana qyzmetkerlerine dastarhan jayyp, alghysymyzdy aitqansha kýn keshkirip qalghan eken. Qapaldyq dostarym: «Janyna kelip túryp Balhashtyng suyna ayaghymyzdy batyrmay ketkenimiz bolmas!» – dep qolqalaghannan keyin Kókshe tenizge bardyq. Dariyanyng jaghasynda túryp jýzudi ýirenbegen Jomart sugha týsuden bas tartty. Qalghan ýsheuimiz beluardan su keship túryp, tilek aitudy jalghastyrghan kórinemiz. Sol kezde jaghada túrghan Jókeng kýrenitip batqan kýnning shapaghatymen qyzyl týske boyanghan kólge qarap túryp:

Mynau Balqash...

qyzyl-kýren, týs ghajap,

Bir jartyny qoldaryna ústap-ap.

Ýzip-júlyp tilek aityp ózdi-ózi,

Ýsh jýz gram bólip ishti ýsh qazaq! –

deydi bizdi qaghytyp. Ondayda ýndemey qalu argha syn. Taban astynda men de tabylyp:

Qaperimde sóz tabady býy dep kim,

Arasynda moynyng ozyq týidektin.

Su jaghalap jýrgen tauyq – Jomeken,

Júmyrtqasyn basyp shyqqan ýirektin! –

dep әzildegenim esimde.

Ayta berse, Jomarttyng osynday ontayly sәtteri suyryp salyp óleng qúrap, úrymtal jauap qaytaryp jiberetine talay kuә bolghanbyz. Poeziyagha asa sergek qaraytyn ol múnday ekspromtty jyrlardy da tórt ayaghyn taypaltyp shygharatyn. Ángime arasynda taban asty tapqyrlyghymen talay ortany qyran-topan kýlkige keneltken sәtteri de az emes. Sonyng bir-ekeuine toqtalyp ótkendi jón kórip otyrmyn.

Audan júrtshylyghy arasynda  әjeptәuin abyroyy bar Jomartty әkim-qaralar da qatty qúrmetteytin. 90-shy jyldardyng basynda «demokratiyanyn»  dýmpuimen saylanyp, audan әkimi bolghan Amangeldi Bekbosynov  degen azamat qayda saparlasa da redaktordy janynan qaldyrmay alyp jýredi ghoy.  Arada biraz uaqyt ótkennen keyin kabiynette audan basshylarymen әngime-dýken qúryp otyrghan әkim:

- Áy, Jomart, osy men seni ózim jýrgen jerden bir qaldyrmaymyn. Al sen meni nege ýiine qonaqqa shaqyrmaysyn?! – demeydi me.

- Oi, Ábeke, osyny oilaghanda ózim de qinalamyn. Biraq... shaqyrayyn desem ýiim joq! – depti.

- Qalay, osy kýnge deyin ýisiz jýrsing be?

- IYә, ana kelininiz Sayrashtyng temirjol mektebining múghalimi retinde alghan pәterinde kvartirant bolyp túryp jatyrmyn...

- Onyng bolmaghan eken. Bas redaktordyng baspanasyz jýrgeni jaraspaydy. Qane, otyr da aryzyndy jaz, – deydi әkim. – Paydalanugha berilgeli otyrghan ýilerding birine kiresin!

Sonda aldyna qaghaz aldyrghan Jóken:

On alty jyl men Lepsige kelgeli,

Tapqanym kóp, jetkenim kóp, syiym kóp.

Aytary bar aqyn deydi el meni...

Biraq, biraq, óz basymda ýiim joq! – dep jazyp beripti. Aytqanday-aq, kóp úzamay Jomart otbasymen janadan boy kótergen ýilerding birine kirgen bolatyn.

Bizding redaktorymyz әri ruhany ústazymyz Bolathan Ahmetov aghagha qatysty bir qyzyq oqighany aitpasqa bolmaydy. Ol kisi alpys jasqa tolyp, zeynetkerlikke shyghu toyyn jasamaydy ma. Sol toyda sóz sóilegen audan әkimi  әngimening әujayyn Jomartqa qaratyp:

- Jomart Maqatúly, dýniyede Bolathan aghaday ústaz bergen sende arman joq shyghar?! – depti. – Bozbala kezinnen qanatynyng astyna alyp, aituly aqyn әri qalamger etip shyghardy. Kezinde óz erkimen baspahanagha bastyq bolyp auysyp, redaktorlyq qyzmetin saghan qaldyryp ketti. Keyinnen audandyq mәslihattyng tóraghasy qyzmetin әkeden qalghan múraday etip, taghy saghan tabystady. Endi ol kisige alghystan basqa ne aita alasyn?! – demeydi me.

Sol kezde Jomart:

- Joq, shyn mәninde Bolathan aghama ókpem qara qazanday! – depti. Múnday jauapty kýtpegen  júrt siltidey tynghan.

- Apyray, nege?

- Bәri jónimen kele jatyr edi. Endi oilamaghan jerden demalysqa ketemin deydi. Men ol kisi audangha әkim bolyp, ózi zeynetkerlikke shyqqanda orynyna meni otyrghyzyp ketedi dep ýmittenip jýrgenim joq pa!

Toygha kelgen qonaqtardy qyran-topan kýlkige keneltken Jókeng ókpelegen baladay kýy tanytyp, úrtyn tompaytatyn kórinedi.

Aytqanday-aq, aqyngha әkim boludy jazbaghan eken. Kóp úzamay Bórlitóbe audany jabylyp, Sarqan audanyna qosylyp kete bardy. Tirshilik qamymen Jomart ta Sarqan qalasyna qonys audarghan. Múnda audan әkimdigining ishki sayasat jәne әleumettik sala bólimining mengerushisi  qyzmetine ornalasty. Atynan at ýrketin qyzmet ekeni ras.  Ony igru ómirlik tәjiriybesi men bilimi  mol Jókeng ýshin búiym emes.  Qyzmetti birden dóngelentip әketken. Alayda, erkindikte ghana sharyqtay alatyn aqyn kónil erteden keshke deyin tórt qabyrghany kýzetip otyryp, basshylardyng aitqanyn mýltiksiz oryndaudy talap etetin búl júmysqa kóndige almaghany anyq.  Ony biz ara-túra Jókendi izdep barghanda angharyp ta jýrdik. Aqyry, memlekettik qyzmetti qaldyryp, janyna jaqyn jurnalistikasyna qaytyp oraldy.  Ol osylaysha Sarqan audandyq gazetining bas  redaktory qyzmetine kelgen bolatyn. Arasynda bir jyl shamasynda Taldyqorghangha kelip, «Alatau» gazetining redaktory bolghanyn aitpaghanda, Jókeng әli de sol «Sarqan»  gazetin ýzdiksiz basqaryp kele jatyr. Audandyq mәslihattyng deputaty, Sarqan audanynyng Qúrmetti azamaty ataq-lauazymdary oghan kórsetilgen qúrmetting bir parasy ghana.

Daryn degen dýnie adamnyng boyyna jalghyz-jarymdap emes, qosarlana qonatynyn ómirding ózi dәleldep keledi. Búl qasiyet Jomartty da ainalyp ketpegen. Osyghan baylanysty bir oqigha esimizge týskende qarap otyryp jymiyatynymyz bar. Birde, Almaty oblysynda eki jylda bir ótkizilip túratyn Múqan Tólebaev atyndaghy kompozitorlar bayqauy bastau aldy. Qazylar alqasynyng mýshelerimen birge kelip týsken shygharmalardy qarap otyrsaq, ýmitkerlerding ishinde Jomarttyng  da әni bar eken. Onyng әuen shygharu bylay túrsyn, «әu» dep әn salmaytynyn jaqsy biletin bizderding tandanysymyz az bolghan joq.  Degenmen, ne de bolsa tyndap kóreyik dep sheshtik. Obaly ne kerek, Jókennin әni әjeptәuir jaqsy shyqqan eken. Bayqau qorytyndysy boyynsha jýldeli ekinshi oryndy qanjyghasyna baylap attandy. Ertenine búl aqparat oblystyq gazetke jariyalanghan bolatyn. Sony oqyghan aqyn Ahmet Kendirbek dereu Jomartqa qonyrau shalady ghoy.

- Au, Jóke, biz seni aqyn ba dep jýrsek, sening sazgerlik ónering de bar eken ghoy. Qútty bolsyn jýlden! – depti tandanysyn jasyrmay.

- Aha, aitaryndy tezirek aitshy. Uaqytym óte tapshy... – depti sonda Jomart asyghys ekenin anghartyp.  Áriptesi әri zamandasynan  múnday әreket kýtpegen Ahang antarylyp:

- Ne bolyp qaldy? Áyteuir jayshylyq pa?! – demeydi me. Sonda Jomart:

- Juyrda suretshilerding bayqauy bolady dep estidim. Soghan dayyndalyp jatyrmyn! – depti manghazdanyp. Osydan keyin Jókeng suret sala bastapty dese óz basym onsha tandana qoymaymyn.

Qazaqta – «ant» degen qasiyetti úghym bar. Ony Otangha, memleketke adal qyzmet jasaymyn, tipti qojayyngha qaltqysyz enbek etemin dep qabyldap jatady. Ókinishke oray, býginderi ol alghashqy mazmún-maghynasynan aiyrylyp, oryndaluy mindetti emes taptauryn bir týsinikke ainalyp bara jatqanday. Sirә, ant qabyldaghan kezde sheneunikter bir barmaghyn býgip túratyn bolsa kerek... Osyndayda, qoldanystan qalyp bara jatqan «sert» degen sózben saghynysyp qauyshady ekensin. Osy «sert» sózi: ghashyqtardyng – sýigenine, adaldardyng – aqiqatqa, aqyndardyng – ólenge degen túraqtylyghymen ólshenetin siyaqty. Jomart – ózining býkil bolmys-bitimimen, ómirlik ústanymymen osy sertinen taymay kele jatqan túlgha desem eshkim artyq aittyng dey qoymas. Sonau bozbala kezinde:

Marqúm әkem ejelden sózge berik,

Óz jolymdy tandaugha bergen erik.

- Óner degen tym qiyn, kederging kóp,

Jaqsy, – deytin, – ketpeseng sen de jerip.

 

- Sóz ónerin qalapsyn, qarashyghym,

Jetkize alsang eline jan asylyn?!.

Degen sózi dem berip anashymnyn,

Jalqy joldyng izdedim jarasymyn! – (Sóz sarasy) deydi ol  sóz ónerin múrat etken úlyna synay qaraghan әkesi men anasyna sert berip.

Qalpymdy qarapayym qomsynbanyz,

Shabytym shalqar teniz, tolqyn naghyz.

Halqym dep qara ólenmen syr aqtarsam,

Qalsyn dep aishyqty bop artymdaghy iz! – dep qaymana qazaghyna syryn aqtarsa da:

Qalmaghan kókeyimde súraq qansha,

Kónildi kim tazalar lastansa.

Tolghanyp, babammenen tildeseyin,

Qonghanyn, óleng shirkin, ras bolsa.

 

Ótken kýn ógeysinbey syr aqtarsa,

Lebizge jan semirer qúlaq qansa.

Babammen aramyzda dәneker bol,

Qonghanyn, óleng shirkin, ras bolsa?! – (Ruh shaqyru) dep babalar ruhymen tildesse de Jókeng aqyndyq taghdyrdyng azaby men ghajabyn tendey alyp jýruge dayyndyghyn qapysyz anghartady. Osy sertinen ainymay kele jatqanyn jalpaq júrtynyng oghan degen qúrmeti men sýiispenshiligi dәleldep túr emes pe?!  Keltirilgen shumaqtardaghy minsiz qúraluyn aitpaghanda, «Jalqy joldyng izdedim jarasymyn...» , «Qalsyn dep aishyqty bop artymdaghy iz...», «Qonghanyn, óleng shirkin, ras bolsa...» – degen joldar aqynnyng ólenge bergen serti emes dep kim aita alady...

Bir ghana ólenimen poeziya tarihynda qalatyn aqyndar bolady. Óndirtip jazatyndary da bar. «Músa payghambar óz jolymen, Isa payghambar óz jolymen» – demekshi, aqyndyqta da әrkimning óz joly boluy zandylyq. Jomart IYgiman óndirtip jazatyndardyng soyynan. Onyng qalamynan býginge deyin «Jýzdesu», «Sharayna», «Kókjiyek», «Ghúmyrshyraq», «Jayqonyr», «Egiz órim», «Aqjelen», «Úly dala saryny» atty jyr jinaqtary jaryq kórip, oqyrman qauymnyng yqylasyna bólenip ýlgergen. Óleng men qara sózdi tel mengergen ol «Sayaly tórim, Sarqanym», «Qyran qiya», «Qanattaldy», «Kiye» atty tarihiy-tanymdyq kitaptar shygharyp, proza janrynda da talasy bar ekenin anghartyp tastady. Aghalyq jasty alqymdap, naghyz shygharmashylyq kemeline kelgen Jomarttan aldaghy uaqytta da túshymdy dýniyeler tuatyny kýmәnsiz. Endeshe, elin siqyrly óleng qúdiretimen quantyp kele jatqan jýregi  jyrgha jomart Jomart aqyngha izgi maqsattaryn jýzege asyru ýshin densaulyq pen ghúmyr tilegimiz keledi!

 

Alpys – asu

(Jomart  IYgimangha)

Izdep sózding asylyn,

qazyp oidyng terenin,

Keltirip eng kezenge kiyeli sóz kemerin.

Alty asudan asypsyng aituly aqyn atanyp,

Óleng bolyp taghdyryn, ózing bolyp ólenin.

 

Aqyndardan shyqpaydy aqiqattan bólek ýn,

Arpalystyng júrtynnyn әperem dep keregin.

Anyz bolyp ketken-di otyz tisten shyqqan sóz,

Ómirinde óitkeni  óleng boldy senerin.

 

Jaqsylyqtyn  aiyryp jaqútynan kebegin,

Jasyp jýrgen jan bolsa izgi jolgha jebedin.

Jan dәrui – jaqsy jyr, jýrek emi – núrly sóz,

Qajet bolsa tabatyn óleninnen el emin.

 

Aryp-ashqan jan bolsa súramastan sebebin,

Aytqyzbay aq kórsetting azamattyq kómegin.

Órge bastar ósiyet, órim-órim ólender,

Osy emes pe qaytarghan enbeginnin tólemin.

 

Adamdardy torlaydy ashyq kýnde nege mún?!

Bilsem deumen kýn keshting tirshilikting deregin.

Otan – Anang – otbasyn,

qalamgerlik – qadirlin,

Poeziya – ghashyghyn, óleng boldy bóbegin.

 

Júrtyng senen kýtude abyz – aqyl, óreli ýn,

Jazar alda, beu Jomart, oghan kәmil senemin.

Jigit-jeleng qalpynda jýre berseng jarar ed...

... Sen alpysqa kelgen son, men de alpysqa kelemin!

Quat Qayranbaev, aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz

 

0 pikir