Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Catira 2722 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:34

Júmat Ánesúly. Mysaldar men әzilder

"AQYMAQTAU ESEK KEREK EDI"

Baghzy zamanda esekter bazarda kóptep satylady eken. Sodan bir sharuasyn endi týzep kele jatqan sharua esek satyp alugha bazargha kept. Bazardy jayymen jýrip aralasa, satudaghy esekterding moynyna iyesi "aqyldy esek" dep jazyp qoyypty. Sharua kisi saudalaspaq bolyp, anaghan barsa, ol "Mening esegim eng aqyldy esek" dep baghasyn týsirmey qoyypty. Sosyn kelesisine barsa, ol da "Mening esegim jeteleusiz jýre beretin aqyldy esek" dep maqtay jónelipti.
Sharua odan kelesisine barsa, ol "Mening esegim shópti az jeytin, qoragha tyshpaytyn eng aqyldy esek" dep esegining baghasyn әuelgidende asyryp jiberipti.
Sharua sosyn kelesi esek iyesine barghanda, olda esegin maqtay jónelgende, satyp alushy, oghan
"Sen esegindi maqtamay túra túr. maghan sharuamdy ghana isteytin, basqada júmysy bolmaytyn, aqymaqtau esek kerek edi" degen eken.

"BAQYT" TURALY EKEUDING DIALOGY

Aydalada qanghyp, sharshap, demalghan ekeu әngimelesip otyr:
--Osy "baqyt" degenning ne ekenin bilesing be?
--Bilem
--Ol ne sonda?
--Baqyt" degen qalasa basyna qonatyn, qalamasa, úshyp ketetin qús siyaqty.
--Ózing baqytty bop kórding be?
--Áriyne. Mektepti bitirip, ghashyq bolghan qyzymdy alghash sýigende baqytty bolgham.
--Sosyn?
--Sosyn әdemdegi eng súlu qyzgha ýilengende baqytty boldym.
--Sosyn she?
--Sosynda baqytty boldym. Eng alghashqy túnghysh úlym dýniyege kelgende..
--Sodan keyin?..
--Sodan keyin de baqytty sezimder kóp boldy, úlym alghash ret ayaghyn tәy tәy basqanda... Sony esime alsam, jýregim qaq aiyrylady..
--Sodan keyin?...
--Qazir baqytsyzbyn.
--Qalay?
--Áyelim, alghash ret meni basqa bireuge satyp ketkende..
--Qazir she?
--Ózing qyzyq jan ekesin, senimen birge dala kezip, qanghybas bolyp jýrsem, qalay baqytty bolam? Baqyt qúsy menimen osydan talay búryn qoshtasqan.
--Áyeling she?
--Ol kýnde baqytty shyghar
--Qalvy?
--Endi, ózi ansaghan, armandaghan erkektermen kýnde jýre alady ghoy! depti ekinshisi

MEN QORQAQ EMESPIN" (mysal)

Bir súr qoyan jan jaqqa kóz salyp,bir týp shiyding týbinde jaybaraqat túrady. Sol kezde kelesi bir shiyding týbinen kózderi ottay janghan qap qara birdene (búryn múndaydy kórmegen) ayaghyn saq basyp búghan qaray kele jatady. Súo qoyan ony kórip, jany qalmay, su aghyp jatqan jyranyng arghy betine qarghyp, shyghyp ketip, artyna qarasa, porymy ózinen edeuir kishileu qara mysyq eken.
Sosyn súr qoyan qara mysyqtyng janyna qayta kelip:,
"Shamasy, meni su jýrek, qorqaq eken" dep qalghan shygharsyn. Men qorqaq emespin" dep súr qoyan, qara mysyqqa jalyn kýdireytipti.

"ADASQANDAR ALANYNDA MÁNGI QALASYN"
(Danalyqty izdegen aqynnyng barghan jeri)

Bayaghyda bir aqyn "danyshpan aqyn" bolghysy kep, "Danalar ýiin" izdep, sonyng tórinde otyrghysy keledi. Sýrastyrsa, "Danalar ýii" adam ayaghy siyrek basatyn dýzde eken.
Sodan Aqyn "Danalar ýiin" izdep týzge keledi. Kelse, Kiretin ne esigi, ne terezesi, ne týndigi joq, biteu ýy eken.
Janaghy aqyn әlgi ýiding irgesinde bir ay jatyp, ýige kiruding amalyn izdeydi. Amalyn tappaydy. Sosyn, Ýiding manynan ýngir qazyp ishine kirmek bolady. Aqyn bir ay qazady, eki ay qazady, sonda da Ýidәng ishinen shygha almaydy. Sosyn syrtqa shyghyp , ýiding qabyrghasyn búzyp kirmek bolady. Sol kezde qabyrghadan shaghyn esik ashylyp, aqyndy ishke kirgizip alypty. "Danalar ýiinin" qabyrghasy qalyng eken, ishinde úzyn koridor siyaqty jinishke quys bar eken. Aqyn sonyng boyymen jýre beredi. Bir kýn jýredi, eki kýn jýredi, әlgi quys tausylmaydy. Artqa qaytayyn dese, arty jabylyp qalyp jatyr. Aqyn ýshinshi kýni bir jaryqtau kenistikke jetedi. Sol jerde ózi siyaqty "DANA AQYN" boludy izdegen biraz adamdar bar eken. Bәrining týri jaman, "bomj" siyaqty. Jana kelgen aqyn olardan "bú jerden shyghatyn jer bar ma?" dep súraydy. Sonda olar búghan: ""Búdan әri baratyn jol joq.Búl jer "ADASQANDAR ALANY" dep atalady. Osy jerde mәngi qalasyn"- degen eken.

"OSY ÝIDING BEYNETIN KÓRETIN IYT, ZEYNETIN KÓRETIN MYSYQ" (mysal)

Bir ýide it pen mysyq kýn kóship, birge túryp jatypty..
It enbekqor eken, ýidi sypyrady, ydys ayaqty djuady, kýl qoqysty dalagha shygharady.
Al, mysyq birde divanda, birde kilemde jatyp, pyr pyr úiyqtay beretin kórinedi. jatqan jerining bәri las, qylshyq jinalyp qalady eken. Ony da jinaytyn it eken. Sonyng bәrin divannyng astynan bir tyshqan kórip jýredi eken. Sol birde basyn shayqap
"Osy men ýiding iyesine tang qalam, adal enbek etip jýrgen itti kórmey, mysyqty qatty qadirleydi. Tipti jaqsy kóretini sonday, ony qoynyna alyp jatady. "Búl ýiding beynetin it kóterip, zeynetin mysyq kórip jatyr" degen eken, tesikten syghalap túrghan tyshqan.

"MÚNYNG BAGhASY TEMIRDEN GÓRI QYMBATYRAQ..."

Bir kisi erigip otyryp, qasyndaghy araqqa jaqyndau kisige Kýmisti kórsetip:,
"Mynau ne?"- dep súrasa ,Anau:
"Temir"- depti. Sosyn ol altyndy kórsetip:,
"Mynau ne?"- dep súrasa, anau taghy:
"Temir ghoy" -. depti. Sosyn әlgi jigit anaghan spirt qúiylghan shaghyn shyny ydysty kórsetip:,
"Mynau ne eken?"- dep súrasa, Anau shynynyng auzyn iyiskep:
"Oybay, mynau әlgi temirlerinnen qymbat Araq qoy!" dep ornynan úshyp túrypty.

"ZAPAH NE TOT, JUYNYP, QAYTA KEL"

Kasting jýrip jatady, súlu qyzdar, әnshiler. Zalda otyrghan istik múrtty, qasqabas produserge sahnada tizilip túrghan qyzdardyng ishindegi týri kelisken bir qyz únap, ony aldyna shaqyryp alady. Áueli qyzdy dóngelentip, kiyimin qarap shyghady da:
--Nu, material nichego! -deydi.Sosyn qolymen qyzdy ózine qaray tartyp, mýrnyn shýiirip iyiskep, qyzdan;
-Nu, takoy zapah, u vas! Kakoy duhiy?- dep súrapty.
-"Dior!!?" Sonda produser qyzgha:
-Idi. Juynyp, qayta kel -depti.

Júmat ÁNESÚLY

Abai.kz

0 pikir