Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Ádebiyet 24611 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:52

Úlyqbek Esdәuletting poeziyasy turaly...

Ú. Esdәulet tabighat lirikasyndaghy lirikalyq qaharman túlghasy

Qazaq lirikasynyng kemeldenu, tolysu kezeninde ózindik ýn qosyp, ózgelerden daralanyp, ózindik qoltanbasyn anyq tanytatyn aqynymyz – Úlyqbek Esdәuletting shygharmashylyghy erekshe qúbylys.

T. Medetbek aitqanday, «Úlyqbek Esdәuletov – ýnemi izdenis ýstinde jýretin búl aqyn ólenderi býginde búrynghydan da auqymyn keneytip, búrynghydan da terendey týsti. Onyng ólenderi endi qazirgi qazaq poeziyasynyng prinsipti sәttilikteri men perspektivti tendensiyalaryna arnalghan enbekterde sóz bola alatynday dengeyge kóterildi dey alamyz. Onyng obrazdy oilau jýiesi býginde keng auqymdaghy, keyde býkiladamzattyq, keyde túrmystyq harakterlerdegi assosiyalardy qamty alatyn qabiletke iye. Búl sóz joq, aqyn masshtabynyng kendigin, onyng tolysyp óskendigin kórsetse kerek» [1, 22 b.].

1973 jyly aqynnyng «Qanat qaqty» jyr kitabyndaghy «Kózderine ghashyqpyn» jinaghyna alghy sóz jazghan Q. Myrzaliyev Ú. Esdәuletting talanttylyghyn baghalap, «sózi saliqaly, salmaqty, ilanymdy» ekenin ólenderi arqyly dәleldep, «Jortqanda jolyng bolsyn? // Joldasyng óleng bolsyn!», – dep bataly sóz aitqan edi.

Qazaqtyng halyq jazushysy Á. Kekilbaevtyng Ú. Esdәuletting eki tomdyq tandamaly shygharmalaryng 1-tomynda «Órkeni óser óner, órisi shalqar ólen» maqalasynda aqynnyng shygharmashylyghy jayly alghy sózinde bylay deydi: «Úlyqbek Esdәuletting «Kiyiz kitaby» eski auyldyng tósek qaby siyaqty. Izdegen nәrsenning bәrin tabugha bolady. Bәrinen de jiyrma ghasyr boyy talay qapysy ketip, jiyrma birinshi ghasyrdyng ózine qapiyada tap bolyp otyrghan qazaq túrmysy men qazaq jan dýniyesining talay tabyn taba alasyz, talay qatparyna ýnilip, oy jýgirte alasyz» [2, 8 b.].

«Úlyqbek talanty – sonday úlaghatty talant. Onday talant jan ashuyn emes, jan syryn ghana ortagha salady. Býgingidey kýnderi ortamyzda onday pәtualy auyzdardyng jýrgenining ózi qanday ghaniybet. Mynau kitap tartyp otyrghan talay tauqymetimizding basyn shalsa da, keudene ýmit gýlin egip, jigerine jiger qosatyn, tәuekelge mingizip, tәubene keltiretin parasatty jyrlargha toly» [2, 14 b.].

Ú.Esdәuletting «Almaty. Aqpan» óleninde lirikalyq qaharmannyng kýii túrmys tirishilikpen qat-qabat bolyp kórinedi. Ólendi tolyghymen keltireyik:

Terezeni ashyp em, qar úshyp kirdi,

Bólmeni basqan bumenen jarysyp kirdi,

Múnarly týnde qan-sólsiz qylanytqan Ay,

Atjýiriktey bop aspangha jabysyp túrdy.

 

Túnshyghyp qalghan bir әlem – qúpiya bәri,

Júmbaghyn sheship kim ony týsine alady?

Týrikpenderding tónkergen qaugha bórkindey

Qarauytady bútaqta qús úyalary.

 

Betime qonghan mamyq qar erip barady,

Jerbauyrlaghan appaq bu tobyq qaghady.

Júmyrtqa basqan siqyrly samúryqtay bop,

Tynyshtyq jatyr týbiti kómip qalany.

 

... Zilzala ótip, Zaysanda aqsarbas soyyp,

Qauqyldap auyl jatyr-au

Bas, jambas qoyyp.

...Qar jaughan týngi qalanyng kóshesine úqsar,

Kónilim mening taptalar-taptalmas bolyp [3, 47 b.]

Qys suretteri lirikalyq qaharmannyng kónil-kýiine say órilgendigi jәne birer sәttegi kónilining beyqamdyghy «Qar jaughan týngi qalanyng kóshesine úqsar, // Kónilim mening taptalar-taptalmas bolyp» óleng joldarynda bayqalady. Aqyn «kónilin qar jaughan týngi qalanyng kóshesine» úqsatuy, yaghny tynyshtyqty qalauy aitylsa, «Kónilim mening taptalar-taptalmas bolyp» tarmaghynda jana jaughan qardyng basylyp, taptalyp qalatyny belgili, sondyqtan da lirikalyq qaharmannyng kónili osy qar jaughanday kýide bolatynyn aitqysy keledi. Lirikalyq qaharmannyng kózine «Ay qan-sólsiz qylanytqan» bolyp kórinui de nanymdy. Óitkeni, lirikalyq qaharmannyng kónil-kýiining bir nәrseni oilaudan biraz qobaljyp túrghany angharylady. Búl rette nazar audaratyny – aidyng «qan-sólsiz qylanytqan» dep suretteluinde, óitkeni aidyng qan-sólsiz boluy, onyng ýnemi boz bolyp, suyq tartatynyn bildiretinin, jalpy aitqanda aidyng sipatyn kórsetip túrsa, al aqynnyng «Atjýiriktey bop aspangha jabysyp túrdy», - deuinen lirikalyq qaharmannyng kózimen aidyng ornalasu dәldigi men birqalypta ózgermey túratynyn әserli beruinen aqyn sheberligin baghamdaymyz. «Túnshyghyp qalghan bir әlem – qúpiya bәri, // Júmbaghyn sheship kim ony týsine alady?» , - degen óleng joldarynan lirikalyq qaharmannyng barlyq adamzatty ýnemi tolghandyratyn tylsym dýnie turaly da nazarynan tys qalmaghanyn kóremiz. Sonymen qatar, búl eki joldy ólendegi bir erekshelik Ú.Esdәuletting stiylinde, til sheberliginde. Mysaly: «Álemning túnshyghyp qalghandyghy» lirikalyq qaharmannyng aitqysy kelgen oiyn órbite týsken. Aqynnyng kórkemdigi de birden kózge týsedi. Ásirese, teneulerdi qúbyltyp qoldanugha sheber. Mysaly: «Týrikpenderding tónkergen qaugha bórkindey // Qarauytady bútaqta qús úyalary» joldarynan adam anghara bermeytin qúbylystargha, yaghny úyanyng týr, pishinine zer saluy da lirikalyq qaharmannyng zeyindi, zerektigin, әri tapqyrlyghyn kórsetedi. Q.Myrzaliyev aitqanday «Úlyqbekting kózi – suretshining kózindey. Qiyadan shalady» [3, 6 b.] - demekshi, dәl, tura aqyngha aitylghan sóz.

Ýshinshi shumaqtaghy «Júmyrtqa basqan siqyrly samúryqtay bop, // Tynyshtyq jatyr týbiti kómip qalany», - degende qardy, qardyng jauuyn tynyshtyqqa úqsatady. Lirikalyq qaharman ýshin tynyshtyq-dala men qar birdey siyaqty. Búl tarmaqtardan qar sipatynyng ózindik ereksheligi (búl jerde aitpaghymyz – janbyrdan, borannan, dauyldan jәne t.s.s ) kórkemdeuish qúral – teneuding kómegimen ashylghan. Demek, qar – samúryqtyng júmyrtqasynday bop, tynyshtyqtyn, yaghny qardyng týbiti qalany kómip jatyr. Búl rette aqyn «týbit» sózin bosqa almaghan. «Týbit» sózi últtyq órnekti bildirse, úlpa qardyng týrin, qardyng mamyqtyghy men júmsaqtyghyn, tez erip ketetindigin órnekteu ýshin de júmsalghanyn baghamdaymyz. Qoryta kelgende, búl ólendegi lirikalyq qaharman beymaza kýy keshse de, kóbinese әrtýrli jaghdaydaghy qúbylystargha dayyn túratyn, sergek lirikalyq qaharmandy tany alamyz.

Aqynnyng «Kýz keldi» dep atalatyn óleni eki shumaqtan túrsa da, ózindik oiyn naqty angharta alatynday tuyndy ekeni sózsiz.

Astanagha kýz kelipti-au taghy da,

Bir kezdegi kórik, sәulet baqshada az.

Dәuren sýrgen bútaghynan – taghynan,

Qúlap jatyr japyraq bop patsha – jaz.

 

Jypyrlaghan janbyr jerge bas úryp,

Shytyrlaghan shygharady saz bóten.

Qimastyqpen Alataugha asylyp

Jylap túrghan búlttar emes, jaz ba eken? [3, 12 b.]

Orys әdebiyetinde tabighatty suretteu Pushkinnen bastalatyn bolsa, onyng tabighaty bir jandy, tirshilik iyesine úqsap túrady. Sol siyaqty Ú.Esdәulette de bir japyraqtyng kýz mezgilinde qúlauyn «patshanyng taghynan qúlauyna» úqsatady. Jaz úghymyn bir japyraqqa syighyzyp jibergeninen aqynnyng sheberligin kóremiz. Tabighatty osylay erekshe beyneleu poeziyada siyrek kezdesedi. Óitkeni, múnda eshkim aitpaghan oy jәne osy kýnge deyin salynbaghan suret bar. Búl – Ú. Esdәuletting poeziyadaghy janalyghy. Aqyn sonysymen daralanady. Jaz mezgilining kýz mausymyna auysuyn sәtti jetkizgen. Alghashqy shumaqtaghy «Dәuren sýrgen bútaghynan – taghynan, // Qúlap jatyr japyraq bop patsha – jaz», – degeninen aldymen, jazdy japyraq siyaqty qúlap jatyr deui de qazaq әdebiyetindegi tyng qoldanys, әri dereksiz úghymdy zattandyru bolsa, ekinshiden, kýzding kelip, jazdyng ketip bara jatqany lirikalyq qaharman ýshin bir kezde dәuren sýrgen patshanyng taqtan qúlap qaluyna úqsatyp, sony jalang bayandaumen emes, obrazben bergen. Osydan-aq, Ú. Esdәuletting suretker aqyn ekendigin moyyndaugha qúqylymyz. «Patsha – jaz» aqynnyng tyng qoldanysy ekenin de aita ketken jón. «Jypyrlaghan janbyr jerge bas úryp, // Shytyrlaghan shygharady saz bóten» tarmaqtarynda kóp tamshylardyng jerge tamyp jatqandyghy «jypyrlaghan», «jylap túrghan búlttar» sóz tirkesteri arqyly, al sol janbyrdyng dybys sipatyn «shytyrlaghan» sózimen, al búlttyng biyiktigin «Alataugha asylyp» deuinen aqynnyng sózderdi orny-ornymen útymdy qoldanghandyghyn angharamyz. Sayyp kelgende, lirikalyq qaharmannyng jazgha degen qimastyq sezimi, jaz mezgilin únatatyndyghyn bayqastaymyz.                             Ú. Esdәulet jaz ben kýzding jyrlanyp bitpegendigin, mәngi jyrlana beretin taqyryp ekendigin ózining osy óleni arqyly dәleldey týsedi.

Qalamgerding «Terezemdi jappaymyn» óleni jastyq shaqta jazylghan tuyndylarynyng biri. Ólende lirikalyq qaharmannyng quanyshty kónil-kýii, jastyq lebi, bir nәrsege ýmittenui, yaky jastyq oty bayqalady. Lirikalyq qaharman tabighattan rahattanady, jas lirikalyq qaharman tabighattyng barlyq qyzyghyn, kórkin birden qyzyqtaghysy keledi, әri qyzyghyna toyghysy kelmeydi.

Terezeni japshy deysin,

Jappaymyn,

Jabugha da batpaymyn.

Jauyp qaytem, ashyq túrsyn, dosym-au,

Tabighattyng barlyq kórki osynau.

 

Ópsin meni appaq erni Aydyng da,

Úmyt bolsyn bir sәt barlyq qayghym da.

Men jatayyn raqattanyp talyqsyp

Ózim tughan tabighattyng qoynynda.

Tabighat súlulyghyna tәnti boluymen lirikalyq qaharmannyng bir sәt bolsa da, múnnan arylghysy kelip, tabighatpen tildeskendi, bóliskendi qalaydy. Úlyqbek Esdәuletting basqa aqyndardan ereksheligi – tabighattyng ayasynda, nebir dalada jatyp qyzyqtamaydy, týn uaqytynda (týn mezgili ekendigin «Ópsin meni appaq erni Aydyng da», «Janarymnan ot úrlasyn júldyzdar», «Jas tәnimdi ópsin mening týngi yzghar» tarmaqtary aiqyndap túr) ýiding nemese bir bólmening ishinen, syrttan tamashalaydy. Tabighatty auyl ómirimen emes, qala tirshiligimen jyrlaydy, qala adamynyng kózimen qaraydy.

Terezemnen ýige kirsin shyn-qúzdar,

Janarymnan ot úrlasyn júldyzdar.

Men jappaymyn terezemdi dәl býgin,

Jas tәnimdi ópsin mening týngi yzghar.

Jyrda lirikalyq qaharmannyng jastyq sezimi de boy kórsetui oryn alghan, búl zandy da, óitkeni jyrda jastyq kezge baylanysty sózder kezdesedi. Mәselen, alghashqy shumaqtaghy «Balghyn qayyng shashyn órsin bólmeme, // Kóbelekter qonaqtasyn tósime», - degendegi «balghyn» sózi, «Men jappaymyn terezemdi dәl býgin, // Jas tәnimdi ópsin mening týngi yzghar» tarmaghyndaghy «jas tәnimdi» tirkesi lirikalyq qaharmannnyng jastyq shaghynan eles beredi.

Ashyq túrsyn súlulyqtan  nesibe,

Men ózimdi bólem odan nesine?

Balghyn qayyng shashyn órsin bólmeme,

Kóbelekter qonaqtasyn tósime.

Jalpy ólennen lirikalyq qaharmannyng qúshtarlyghyn, yntalyghyn, sergek oilylyghy men algha úmtyluyn zerdeleymiz. Osy ólende eskeretin bir jayt, lirikalyq qaharmannyng oi-múratynyng terendiginde jatqanyna kóz salu. «Terezeni japshy deysin, // Jappaymyn, // Jabugha da batpaymyn». // Perzentimin tabighattyng ózinin, // Terezeden tónsin onyng kózi myn. // Kýnning núry oyatqan song qytyqtap, // Qonyrauyn qaqsyn tanda sezimim! [3, 13-14 b.], – óleng joldarynan lirikalyq qaharmannyng kózdegeni tereze arqyly tabighattyng kórkin qyzyqtau emes әriyne, maqsat terezeni jabu, jappauda da emes. Demek, «tereze» sózine lirikalyq qaharmannyng ýlken oi, auqymdy bir úghym syighyzghysy kelgenine úqsaydy. Jalpy tabighat ólenderindegi Úlyqbek Esdәuletting lirikalyq qaharman ereksheligi – tar bólmede otyrghanymen, ol býkil tabighatty óz bólmesine syidyryp jiberedi («Terezemdi jappaymyn» ólenindegi «Terezemnen ýige kirsin shyn-qúzdar», «Balghyn qayyng shashyn órsin bólmeme» óleng joldary).

Lirikalyq qaharmannyng ereksheligi «Sauyr taugha shyqqanda» óleninde aqyn kýnning batuyn «Kólenke júldyzdy tyghyldy úrlap, // Shynyraugha eptep kirip» al kýnning shyghuyn, tannyng atuyn «Kýn shyqty shyghystan tuyn búlghap, // Jel-qúzdy erttep minip», - dep obrazben bergen.  «Jantayghan jotany kýn-batyrdyng // Semseri turap, tilgen» - tarmaqtarynda aldymen, jotanyng jantangynan taudyng týr, sipatyn angharsaq, endi birde sol jantayyp jatqan jotanyng ornalasu qalpyn «kýn-batyrdyng semseri turap, tilgendigin» kóremiz.

Súnqarlar súnqyldap kóz ilmedi,

Tauyna әn arnady.

Otymdy ýrledi kózimdegi

Sauyrdyng samaldary.

Búl shumaqta lirikalyq qaharmannyng jay taugha emes, sauyr taugha shyghuy, demek lirikalyq qaharmannyng nebir biyiktikti qalaytyny seziledi. Óitkeni, sauyr – taudyng jogharghy bir bóligi, tóbesi ekendigi belgili. Sol sauyr tauynyng jeli lirikalyq qaharman ýshin erekshe, sauyr tauynyng әsem tabighaty lirikalyq qaharmangha әser etip, dem bergendey sezinedi.

Óstim-au osy taudyng tómeninde

Oynaqtap jorgha tayday.

Al ony jýrmin әli ólenimde

Bir de bir oinata almay [3, 14-15 b.]

«Boztorghay betkeyde jyrlap túrdy, // Bettegi siyaqty men», - óleng joldaryndaghy «boztorghay» sózine M.I. Orazhanovanyng «Ú. Esdәuletting tabighat lirikasy» maqalasynda: «Boztorghaydyng әri kishkentay qús ekendigin, әri kózge birden shalynatynyn eskerip, ony bettegi menge teneu de sәtti shyqqan», [4, 14-15 b.] – degen pikirine qosyla otyryp, bizdinshe, lirikalyq qaharmannyng ózi ósken tauyndaghy qústardy boztorghay, súnqarlardy jyryna qosyp, tughan jerine maqtanyshpen qaraytynyn da eskergimiz keledi. Boztorghay, súnqarlar tauyna әn jyrlasa, lirikalyq qaharman óz tughan jerine, tauyna ólenimdi arnaymyn deydi. Songhy shumaqtan lirikalyq qaharmannyng tauly jerde óskendigin, onyng tau ereksheleikterin jete tanityndyghyn bayqaymyz. Búl óleng lirikalyq qaharmannyng balalyq shaghynyng bir kórinisi ispetti. Taugha shyqqanda tabighattyng kórinisi qanday bolatyndyghy lirikalyq qaharmannyng kózimen berilgen. Qoryta kelgende, lirikalyq qaharman jer, tauyna degen saghynyshy men maqtanysh sezimi, sonday-aq tauly jerding tabighatynyng ózgeshe bolatyndyghyn әspetteydi.

Aqynnyng «Qar jaughandaghy sóz» tuyndysy tolghau týrinde jazylghan.  Mysaly:

Qyrbyqtanghan qiyrshyq qar –

tonazyghan kóz jasy,

Janarynnan aspannyn

Jylaghanynda shyghyp pa en,

Quanghanynda shyghyp pa en,

Qoryqqanynda shyghyp pa en,

Toryqqanynda shyghyp pa en?

Zynyldatyp әn aityp.

Jyrda qyrbyqtanghan, qiyrshyq sekildi qar týrleri, qardyng «sorghalaysyn», «qúiyldaghy jamyrap», «borap-borap» tәrizdi qardyng erekshe jauu týrleri kezdesedi. «Tonazyghan kóz jasy» - avtordyng ózindik, poeziyadaghy tyng qoldanysy. Ádette, adamdardyng kóz jasy ystyq bolsa, aspannyng kóz jasy tonazyghan bolyp suretteledi. Adamnyng kóz jasy men qardyng jauuynda lirikalyq qaharman ýshin úqsastyq bar. Adamnyng kóz jasy jylaghanda, quanghanda, qoryqqanda, toryqqanda shyghatyny belgili. Al, aqyn aspannyng janarynnan «adamnyng kóz jasyn» izdeydi. Al myna óleng joldarynda lirikalyq qaharman qar siyaqty appaq ýmitin adamdargha jayyp salghysy keledi:

Sorghalaysyng biyikten.

Kókiregimdi saray qyp,

Men ózine qaraymyn,

ózing tektes arayly

Appaq,appaq ýmitpen [3, 17 b.]

Negizinde, aqyn «qar» sózin úghym retinde adamdargha nebir oy salugha qoldanady. Adamdy keybir jaghymsyz pighyldardan tazartqysy keletindey. Mysaly: «Jenildensin dene bir, // Janym jarqyn kýige ensin, // Tazalyqty ýirensin. // Borap-borap basylshy, // Kónil senen núr kórsin», – shumaghy dәlel bola alady. Sonday-aq lirikalyq qaharman filosofiyalyq oy tújyrymdaydy. Oghan myna óleng joldary aighaq: «Keybireuler sezinsin // Qara oimen pәk әlemde // Jýru úyat ekenin». Lirikalyq qaharmangha appaq qardyng kóp jauuy - adamdardyng aq peyildi bolyp, qara oilardan arylatynday bolyp kórinedi. Sóitip, lirikalyq qaharman adamshylyq qasiyetterge ýmit artady. Aqynnyng múraty – oqyrmanyna paydaly ýndeu tastau desek, lirikalyq qaharman «Adamdar qalaysha pәk tabighatty qorlay alady, әlemdi «qara oily», «qara niyettiler» qalay ghana ayaghymen basyp jýre alady eken?», - degen gumanistik oy aitady. Qoryta kelgende, lirikalyq qaharman ýshin qardyng jyluy joq bolsa da, ol qargha ghashyq.

Aqynnyng «Aqsha qar, aily aspanda qylaulaysyn» dep bastalatyn óleninde jogharyda taldauymyzdyng jalghasy tәrizdi, әri búl ólende aqyn óz oiyn әri qaray órbite týskendigin kóremiz.

Aqsha qar, aily aspanda qylaulaysyn,

Qayyptan qayta oralghan qiyaldaysyn.

Sen kelgen bir japyraq aspan ba edin,

Zer salsam, zengir kókten bir aumaysyng [3, 22 b.].

Osy orayda Q. Myrzaliyevting Ú. Esdәulet turaly aitqan myna bir pikirine bizding de qosylghymyz keledi: «Mynau baytaq әlemge ol óte ghashyq. Ghashyq jangha kóz aldyndaghynyng bәri әdemi, bәri ghajayyp. Taghdyr tauqymetin tartuday-aq tartqan dana halqymyz: «Súluynan jyluy» deydi. Aytudan-aq, aitqan, shirkin! Úlyqbek estimedi deysing be osyny? Estidi! Úqpady deysing be? Úqty! Biraq sol tәjiriybeli qariya halyqtyng medrese mektebinen shyqqan aqynnyng óz topshylauy, óz qabyldauy bar», [3, 6 b.] dese, endi osy jyrdaghy «Sýiem men, sýiem seni, o, súlulyq, // Boyynda jylylyghyng bolmasa da!» - óleng joldaryna bylay bagha beredi: «Batylghan aitylghan ba? Batyl aitylghan. Dauly ma? Dauly. Biraq men qauyrsyn qalam jaghyndamyn. Nege? Nege dering bar ma? Súlulyqqa búlay ghashyq bolmasa, aqyn bola ma adam?!» [3, 6 b.]. Al, bizding topshylauymyzsha, lirikalyq qaharmannyng «Sýiem men, sýiem seni, o, súlulyq, // Boyynda jylylyghyng bolmasa da!», - deuinen súlulyqtyng bәri birdey jarqyraghan, minsiz bola bermeytindigin eskertetindey. Lirikalyq qaharmangha qardyng jauuy, erui («Aqsha qar, aily aspanda qylaulaysyn», «Aqsha qar, qalyqtaysyng aspanymda», «Jauasyng jamyray da, jalghasa da», «Eriysin, erimeuge bar ma shara» dep suretteuleri kózge kórinbeytin, kóbinese mәn berile bermeytin keybir detalidargha aqyn sheber keledi. Aytqanymyzdy naqtylay týsu ýshin T.Medetbekting aqynnyng detalidy qalay qoldanatynan zer salghamyz keledi: «Uaqyt pen adam janynyng psihologiyasy men moralin qarastyrugha qúmar aqyn bir detalidan biregey oy aitugha, faktining ózin aitqannan góri, onyng qozghaushy kýshin izdestiruge beyim. Sondyqtan da ol bir detelidan ekinshi detalidy, bir faktiden ekinshi faktini taba alady» [1, 22 b.] - dese, bizdinshe aqyndar kórkemdik detalidy qoldanu arqyly adamdy, qúbylysty, oi-múrat pen mәn mazmúndy tanugha mýmkindik beredi. Arnayy atap ótetin jayt,                         Ú. Esdәuletting shygharmalarynda tabighatqa ghana qatysty detalidar kórinbeydi, sonday-aq psihologiyalyq, túrmystyq jәne t.b. kórkemdik detalidar barshylyq. Mysalgha «Psihologiyalyq portret», «Búzylghan uaqyt», «Ólim degen is boldy ýirenshikti» jәne t.b. ólenderin ataugha bolady. Ú. Esdәuletting tabighat jyrlaryndaghy lirikalyq qaharmany - ózgeler kórmeytindi kóre biledi, sony ózinshe qabyldap, qyzyqtay biledi. Lirikalyq qaharman pәktikti, tazalyqty qardan izdegenindey, súlulyqty da tabighat ayasynan, qardan tapqysy keledi. Qardyng jyrlanuy arqyly lirikalyq qaharmannyng jana bir qyry ashyla týsedi. Aqynnyng tabighatty jyrlaudaghy sheberligi men ózindik ereksheligi – «qardy» jandy adam retinde alyp beyneleydi, ony «subekt» retinde alady. Qarmen kәdimgidey tildesip, sóilesedi, oiyn bólisedi. Oiymyzdy tújyrymday kele, myna bir pikirge nazar audarghymyz keledi: «Úlyqbek Esdәuletov, ne bolghanda da, jalpydan jalqy mәn tapqannan góri, jalqydan jalpy mәn tapqandy qalaydy. Yaghny ol talshyqtan tamyr tirshiligin, tamshydan teniz dәmin izdestiredi. Óitkeni ol ómirdegi syrtqy tútastyq ishki ýndestik pen sabaqtastyqtyng nәtiyjesi dep biledi [1, 24 b.] Búl pikir aitqanymyzdy odan әri quattay týsetinine kәmil senemiz.

Qazaq poeziyasynda emendi jyrlau búrynnan kele jatqan ýderis. Kóbinese derlik, aqyndar emendi – eseygendik pen kemeldengen shaqty, ómirding ystyq-suyghyna tózgen, jalghyzdyqtyng belgisi retinde jyrlasa,                       A. Egeubay kerisinshe, «qara emenning qayyspaytyndyghyn, tipti qayyrylmay qasarysuyn, qaytadan jasaratyndyghyn», al N. Orazalinning «Basy da emen, ghalamnyng ayaghy da emen» dep tirshilik ataulyny emenmen salystyrsa, Ú. Esdәuletting lirikalyq qaharmany ózin «nar emenge» úqsatady.  A. Egeubayda naqty emenning ózi jyrlansa, N. Orazalin men Ú. Esdәulette «emen» sózi «ólenmen» ózektes bolyp keledi. Búl rette, aqyndardyng lirikalyq qaharmandarynda úqsastyq bayqalady. Úqsastyghy – ólennen jaratylghan lirikalyq qaharmandar ýshin «ómir-ólen», «ólen-ómir» egiz úghym. Ú. Esdәuletting «Emen» óleni de óz erekshelikteri bar, әri lirikalyq qaharmannyng jana qyrynan boy kórsetui de bayqalyp otyratyndyqtan jyrdy tolyghymen keltireyik:

Qajamandarshy qúr bosqa,

Jetedi qayghym bir basqa.

Móldirer edi lay su,

Menimen jaqyn syrlassa.

 

Jýrekte jatyr sýri qar,

Janymdy biraq kim úghar?

Jaralghan joqpyn temirden

Jalyn men múzdan shynyghar [3, 320 b.].

Alghashqy shumaqtaghy «Móldirer edi lay su, // Menimen jaqyn syrlassa», – tarmaqtary lirikalyq qaharmannyng ózi qayghylanyp jýrse de, әri jýreginde sýri qar jatsa da әrdayym adamgha kómektesuge әzir. Adamdargha, qala berdi qoghamgha óz paydasyn tiygizgisi keletini lirikalyq qaharmannyng janashyrlyghy dep tanimyz. Lirikalyq qaharman ýshin adam týgili, lay sudyng ózi onymen syrlassa tazaryp qalatynday bolady. Búdan biz lirikalyq qaharmannyng tazalyqty sýietinin, jogharyda taldaghan ólenderindegi lirikalyq qaharmannyng beynesin basqa qyrynan ashylyp túrghandyghyn mәlimdeymiz. Ýshinshi shumaqtaghy «Jayraymyn sózben osqanda» tarmaghyndaghy «jayraymyn» sózi men «sózben osu» aqynnyng tyng qoldanysyn bildiredi. «Jayrau» sózi shashylu, tógilu, jinalmau degen úghymdargha sayady. Al, aqyn osy úghymdardy ózinshe qúbyltyp basqasha qyrynan jyrlaydy. Yaghni, búl tarmaqtan lirikalyq qaharmannyng sózge sheshendigin, tilge bay ekendigin kóremiz. «Janymdy jaygham aspangha» - degende, aspannyng qanday ekendigi bәrimizge mәlim, sol «aspan» sózine lirikalyq qaharman óz jýregining kendigin syighyzyp túr. «Nar emen qúsap qapyda // Nayzaghay týsip ólem men!» – óleng joldarynda lirikalyq qaharmangha «nar emen bolyp, nayzaghay týsip ólse de» jarasady, jәne múnday qúbylys deymiz be, әreket deymiz be, bәribir Ú. Esdәuletting lirikalyq qaharmanyna tәn minez. Óitkeni Ú. Esdәuletting lirikalyq qaharmany úsaqtylyqqa barmaydy, kesektilikti jaratady.  Nazar audaratyny – aqynnyng eki birdey, yaghny nar emen men nayzaghay úghymyn qatar aluy, Ú. Esdәuletting lirikalyq qaharmany kýshtilikti, myqtylyqty dәripteytinin baghamdaymyz.

«Ú. Esdәuletov adam janynyng qaltarys-týkpirlerin, onyng moralidyq sapasyn anyqtaugha, sol arqyly adamdy oilantugha, onyng ar-ojdanynyng ainaladaghy qúbylystargha ýnemi sergek boluyna kýsh salyp, sol ýshin beymaza kýy keshedi. Osy beymazalyq ony myna alys pen júlysqa, tartys pen talasqa toly kópir ómirding syrttay baqylaushysy, syrttay bagha berushisine emes, sonyng ystyghyna kýiip, suyghyna tona biletin bel balasyna ainaldyrghan. «Búlttar men jylqylar» óleninde aqynnyng sol ruhany portreti anyq bayqalady.Kóshege shygha kelgen sәby antarylyp, aspandaghy búlttargha qarap qalghan. Kýn shapaghynan órtenip jatqan sol búlttardy tamashalap túrghan bala kózi kenet kóshe boyymen shauyp kele jatqan qaptaghan qalyng jylqygha týsedi. Bala oiynda qauip te, qater de joq. Ábden elirip, qútyryp alghan jylqylar kóshe ortasynda qalaqtay bolyp seltiyip túrghan balany ne qylsyn.

Tasyr-túsyr...

Tausylmaydy mol dýbir,

Jylqy japty aspanymdy, sóndi núr.

Tas – túyaqtar zu-zu etip tóbemnen...

Qúlaghyma ashy dauys keldi bir...

Jalt qarasam –

Qolyn sozyp túr anam,

Janary – jas...

(Nemenege jylaghan)

Jete almaydy, jolyn bógep jylqylar,

Kóp túyaqtyng astynda men dinaman!...

Aqyn endi osy bir oqighadan ómir tabady. Oqigha endi ómirlik sabaq, ómirlik tәjiriybege ainalady. Yaghny bir oqigha dramatizmi ómirlik dramatizmge úlasady.

Jyldar degen jylqylardan aumaydy

Tasyr-túsyr tas tóbemnen zaulaydy.

Tarpang túyaq tiyip keter me eken dep,

qorqyp keyde, qap-qara ter saulaydy...

«Ýshke shyqqan kezin, – deydi,

 

sonda», – anam,

Býgin, mine, otyzdamyn!..

Tolghanam...

Anam keshe taghy kirdi týsime,

Qolyn sozyp, jete almay túr Ol maghan...

Balasyna qolyn sozyp, jete almay túrghan Ana әreketinen biz ylghy bir jel ótinde túrghan, qiyndyq pen qater astynda jýrgen óleng keyipkerining bolmys-bitimin tanyp bilemiz» [1, 23 b.].

T.Medetbekting búl payymdauyn qúptay otyra, bizding de qosatynymyz bar. Lirikalyq qaharmannyng balalyq shaghynyng bir әserli kórinisi. Auyl balasynyng sezimi. Lirikalyq qaharmannyng eseygen shaghynan balalyq shaqqa sayahaty. Bir jaghynan ólende lirikalyq qaharmannyng uaqyt turaly tújyrymy da bar. Ol aqynnyng ólendegi assosiasiyasy (sezim, әser jalghastyghy negizinde tuatyn beyneleu tәsili). Ólende lirikalyq qaharmannyng sәby kezindegi keshki jaqyn dalagha shyghyp, aspandaghy búlttargha anyrap qarap túruy, bir kezde kenetten attardyng astynda qalyp qongy nanymdy, әri ilanymdy. Nanymdy bolatyny – múnday oqigha lirikalyq qaharmannyng eseygen kezinde emes, sәbiylik shaghynda bolghandyghy. Jyrda kórkemdik shyndyqpen qatar kórkemdik sheshim de bar. Qarghyp, aghyp ótken jylqylardyng astynda qalyp túryp, aman qaluy kórkemdik sheshimge úlasady. Attardyng bauyryna qarap qalghan lirikalyq qaharmangha anasynyng dauysy estilui, oghan qol sozuy, aqyr ayaghy jete almauy lirikalyq qaharmannyng anasyna degen saghynyshy, ansauy da bayqalady. Lirikalyq qaharman ýshin sәbiylik kezeninen orda búzar otyz jasqa deyingi uaqyttyng zulap ótip ketkendigi balalyq shaghyndaghy erekshe әser etken oqighamen tyghyz baylanysty. Týiindey kele, osylardyng bәrinen angharatynymyz – oqyrmannyng beyne bir kartinadaghy suretti nemese bir qoyylymdy tamashalaghanday kýide qaluy avtordyng sheberligin tanytsa kerek.

Ú. Esdәuletting búl tuyndysyna lakonizm tәn. Óitkeni, eki-ýsh detalidi ghana qoldanu arqyly óleng tiline yqshamdylyq pen dәldikti arqau etken. Ólende sәbi, ana, jylqylar, búlt sózderi kómekshilik qyzmet etse, Uaqyt - basty kategoriya retinde tikeley qyzmet atqaryp, uaqytpen ólshenip túr. Al, tabighat lirikalyq qaharmannyng beynesin tolyqqandy ashu ýshin jalpylay da, daralay da, tipti janama týrde de júmsalghan. Demek, tabighatty jyrlaudaghy lirikalyq qaharman ólenning mazmúnyna, pishini men iydeyasyna jәne t.s.s basty faktor bola alatynyna, osynday zertteuler negizinde kóz jetkizgenimizdi taghy da qaytalap ótkimiz keledi. Qoryta kelgende, lirikalyq qaharman ólsheusiz uaqyttyng kuәgeri retinde boy kórsetip, «shynayy» lirikalyq qaharmannyng beynesin tanytyp, obektivtilik túrghysynan anyqtalyp túrghandyghyn kóremiz.

Aqyn tuyndylarynda ekologiyalyq mәselelerding de tys qalmaghandyghyn kóruge bolady. Qúrylysy jaghynan ózgeshe qoldanys tapqan ólenderining biri «Aral. Kertolghau» dep atalady.

Tilim-tilim

tilim ketti jarylyp,

kýlim-kýlim

kózim qaldy qaryghyp,

jyrym-jyrym

jaghalauday erinim,

búlym-búlym

tolqyndardy  saghynyp...

 

Jýregimdi kim bar eken jebeytin,

tilegimdi kim bar eken eleytin,

qapelimde qarap qalyp ainagha,

ózimdi emes,

kórdim Aral shóleytin [5, 222 b.].

Aqyn eldegi ýlken tragediyany – Araldyng tartyluyn adam sipatyna, Araldyng kórgen azabyn adamnyng tartqan tauqymetine salyp, surettegen. Alghashqy shumaqta lirikalyq qaharmannyng búl qasiretti aita-ayta «tilim ketti jarylyp» deui, teniz tolqyndaryn saghynghandyghyn әserli jetkizgenin bayqaugha bolady. Lirikalyq qaharmannyng Aral atynan tolghau aityp, múng shaghyp túr. Ekologiyalyq mәseleler: qústardyng qasireti, týrli aurulardyng payda boluyn «men – denemin Qús jolynda adasqan, // men – kelemin indet bolyp jahangha!», - degen óleng joldary anyqtay týsedi. Aqyn Araldyng tabighatyn jyrlau negizinde tabighat taghdyry men ekologiyalyq mәselelerdi kótere bilgendigin lirikalyq qaharmannyng ashynghan sezimin zerdeleude aiqyndadyq.

«Býgingi kýnde ómir sýrip otyrghan aqyn býgingi kýn problemalarynan tys ómir sýre almaydy. Shyn aqyn óleni sol problemalarmen bite qaynasyp, sol problemalarmen birge órilse kerek. Onyng kólenkeli tústargha kóz júmyp qarap, әleumettik kelensizdikterdi kólegeyleuge, bizde bәri tamasha dep, óneshi jyrtylghansha aiqaylap, alaqany qyzarghansha qol soghugha moralidyq pravosy joq. Aqyn boyynda óz-ózine kópsip otyratyn arsy-gýrsi «urapatriotizm-nin» júqanasy da bolmaugha tiyis», [1, 27 b.] – dep T. Medetbek beker aitpasa kerek.

Qazirgi zaman shyndyghyn, qogham dertin surettep beru Ú. Esdәuletting basty kredosy. Aqynnyng tabighatqa qatysty ólenderining ózinde astarly, pәtualy oi, shyndyq jatady. Ú.Esdәulet tabighat elementterin paydalanu arqyly beyneli obraz jasaugha óte sheber. Sol siyaqty «Manyraq» óleninde «shynayy» lirikalyq qaharmannyng obrazy jatqandyghyn kóruge bolady.

Dalany kór de bizdi kór –

telqonyrdaymyz,

eshqashan bizder túmsyqty jelge búrmaymyz.

 

Betege, jusan –

jauyghyp, tiyiser elimiz,

baghymyz bizding –

jusaghan, kýisegenimiz [5, 67 b.].

Jyr tәuelsizdik alugha eki jyl qalghanda jazylghan. Egemendike jetpey túrghandaghy eldegi auyr mezgildi, óz elining súltany biylemey, ózge elding últany biylep túrghan shaqtaghy haldi «Shopan atagha – sharuam joq – esem kete me, // Bizderdi senip tapsyrsa kósemtekege!» - degen óleng tarmaqtary arqyly obrazdy qoldanys tapqan. Búl aitylghan oidan basqa qazirgi zamandaghy ózekti mәselelerding de qazir boy kórsetui ólenning qalghan shumaqtarynda suretteledi. Mәselen, óleng qazaq halqynyng juastyq minezin tanytatyn astarly oigha qúrylghan shyndyq jyry ekenine dau joq. Sonday-aq ólendi úqqangha ghibrat, tútqangha ónege bar. Ólenning atauy «qoy» emes, «Manyraq» dep aluynyng ózi kóp jaytty anghartady. El, halyq «qoy auzynan shóp almas» keypinde beynelengen. Eline jany ashyghan Úlyqbek óz júrtynyng beyqamdyghyn dattaydy. Dattaugha әbden layyqty. Óitkeni, Ú. Esdәulettting jyrlaghany býgingi zamannyng shynayy kelbeti. Aqyn jetpis jyl bodan bolyp, otarlanghan elding psihologiyalyq kýiin de anghartady. Sebebi, shygharma 1989 jyly, yaghny egemendi el bolmay túryp jazylghan. Avtordyng ereksheligi osy jaghdaylardy ózinshe payymdauy bolyp tabylady. Búl rette aita ketetin bir jayt, «otarlanghan», «bodan» sózderdi jalau ghyp ózin-ózi kemsitetinder de bar, últtyq sanadan júrdaylar «bizder solay qalyptasqanbyz, endi solay bolyp qalamyzdy» qoldap ta jatatyndary da bar. Otarlanghanymyz ras, biraq qashangha deyin kózding jasyn syqtay beruge bolady? Álde, otarly, bodan degen sózder últtyng madaq sózderine ainalghan ba?! Lirikalyq qaharman osynday sanamyzgha әbden sinip ketken minezden, qazaqtyng mandayyna bitken juastyqtan әli de aryla qoymaghandyghyn elekke salady. Momyndyghymyzdy basynyp, qonaqjaylyghymyzdy asyryp kópirtip qoyatyndardyng ozbyrlyghyna jany ashidy. «Qasqyr toq bolsa – // Biz de aman, // Tamasha naghyz, // Erkek toqtyny qúrbangha shala salamyz» - óleng joldary arqyly qoghamdaghy әdiletsizdikke nazar audartqyzady. Elimizden shyghatyn ónimdi dúrys paydalana almay, sonyng saldarynan ózgeler shalqyp jýrgendigin «Qúlqyn bar jerde bizderding narqymyz biyik, // Terimizdi de jýrsizder jalpynyz kiyip», – degen óleng joldary aighaqtaydy. Songhy shumaqtaghy «Japanda bizge kim bar-au par keletúghyn, // Túyaq ta serppey, tis jarmay jan beretúghyn!», - degende halqynyng juastyghyn, keleshekti kemel aqylmen tolghamaytyndyghyn qoydyng әreketteri arqyly әshkereleydi.

Til mәselesine baylanysty aqynnyng «Qazaq tili», «Taghy da tughan tilime» ólenderi bar. «Qazaq tili» óleninde lirikalyq qaharmannyng til turaly tolghamdary barshylyq. Lirikalyq qaharmannyng ana tilining basynan ótkergen qiynshylyghyn, sóite túra tilding qasiyetin, tilining baylyghyn erekshe maqtanysh sezimimen pash etedi. Mysaly: «Qalaysha qyngha kómeyin seni, // Qylshyldap túrghan qylyshym, // Qúdaydyng tili demeyin, tegi, // Tabighattyng óz tilisin!» [5, 68-69 b.].

2000 jyly jazylghan «Taghy da tughan tilime» óleni ejelgi jyraular men Mahambettiing jazu stiyline úqsaydy, solardyng ýlgisimen tughan jyrlar qatarynan oryn alsa, «Otanym» jyry qazirgi kezde qoghamdaghy eleuli problemalardy qamtityn joqtau ýlgisinde jazylghan ironiyalyq tuyndy. Aral, Semey tabighatynyng zardabynan adamzattyng kórgen azabyn bylay beyneleydi: «Aral bolyp, Semey bolyp, // Qansyraghan, Otanym, // Kózding jasy ógeylenip, // Tamshylaghan, Otanym» [5, 71 b.]. Demek, lirikalyq qaharmannyng kózimen qazirgi zaman tynysynyng qalpy surettelgen. Jeri úshan-teniz, halqy azdyq etetin jerge kelimsekterding kóbeyip ketui, dil men dinnen aljastyryp, missionerlerding óz missiyalaryn jýzege asyryp, kiyeli topyraqta tayrandap, timiskelenip jýrgenderding bayyp, ógeylerding tughanynday, tughan úldary ógeylenip kýy keship jýrgenderdi kórip otyrghan lirikalyq qaharmannyng ishi ashidy, narazylyghyn bildiredi. Mәselen:

Qashqandar men bosqandardyn

panasysyn, Otanym,

asqandar men tasqandardyn

tabasysyn, Otanym,

janarymnyng aghy menen

qarasysyn, Otanym.

Jazylmaytyn jýregimnin

jarasysyn, Otanym [5, 71 b.]

- dep tegin jyrlamas kerek. «Maly azayyp, jany azayyp, // Qany azayyp, Otanym, // Bitken kezde kedeylenip // Hal súraghan, Otanym» [5, 72 b.] - tarmaqtarynan el baylyghynyng azayyp bara jatqandyghy, «jannyng azangy» - demografiyalyq hal-ahualy, «qannyng azangy» - basqa últtarmen shatystyng kóbeyip bara jatqandyghy lirikalyq qaharmandy qatty tolghandyrady. Úlyqbek Esdәuletting «últ aqyny» ekendigine osynday shygharmalaryn zerdeleu negizinde kóz jetkizdik.

Ú. Esdәuletting jyrlarynan әdette, «qarapayym әrekettegi» lirikalyq qaharmannyng beynesin tanimyz. Jyrlary romantizmnen góri relizmge jaqyn. Ólenderining basym deni shyndyqqa qúrylyp, tuyndylarynda «shynayy» lirikalyq qaharman beynesi kórinip otyrady.

Ú. Esdәuletting jetistigi sonda, ólenderinde tabighat kórinisterin ózinshe qúbylta, oinata biledi. Mәselen, tabighattyn, tirshilikting bir bólshegi – iyt, arystan, qanden, kene siyaqty úghymdardy qoldanu arqyly aitar oiyn oqyrmanyna naqty jetkize alady. Tabighatty ómirmen tútastyra jyrlau arqyly qoghamdaghy eleuli mәselelerdi ashyp beredi. Búl - aqynnyng ýlken sheberligi. Astyrtyn maghynada alynghan múnday sózder avtordyng oi-múratyn tanytugha septigin tiygizetini anyq.

Aqynnyng «Tap» dep atalatyn óleni Q.Myrzaliyevting «Pendeshilik kim-kimge de tәn dender» ólenindegi aqyn oiymen ýilesim tabady. Ol ýilesimdilik – qazirgi zamannyng kemshilik tústary: bilimdi men bilimsizding qúnsyzdanuy, kýshtilerding әlsizdenui, yaghny ong sipattardyng teriske shyghuy. Eki aqynnyng da lirikalyq qaharmandarynda úqsatyq bar ekendigin kóremiz. Mәselen, Ú. Esdәulette «Tap kerek pe? // Izdeme ony alystan: // Tas kene men ash keneler tabysqan. // Bir qandenge sәlem berip shyqsam dep // Kezek kýtip otyr mine, arystan» [5, 78 b.] – dep jyrlansa, Q. Myrzaliyevte: «Qay kezde de kólegeylep kýndi búlt, // Qay kezde de ýrgen pilge qandender» [6, 209 b.] – dep basqasha sipatta jyrlanghanymen, lirikalyq qaharmandarynyng aitar oilary bir jerden shyghady. Q. Myrzaliyevte «arystan», al Ú. Esdәulette «pil» – kýshtilikti, «qanden» - úsaqtalghan úghymdy bildiredi. Sol «kýshtiler» qoghamdaghy әdiletsizdiktin, ótirikting beleng aluynan «zymiyandardan» qorlyq kórude degenge menzeydi.

Q. Myrzaliyevting jogharyda taldanghan ólenindegi negizgi oy ózegi  Ú. Esdәuletting «Pendeshilik» dep atalatyn óleninde de týiindeledi. Eki ólenning ózegi – adamnyng pendeshiliginen kóp qatelikter ketetindigi, pendeshilikti adamy qasiyetterding joghaluyna týrtki bolatyn fenomen retinde qaraydy. Q. Myrzaliyevting lirikalyq qaharmany kýrdeli obraz retinde kórinedi, óitkeni pendeshilik lirikalyq qaharman ýshin qogham derti bolyp tabylady. Al, Ú. Esdәuletting lirikalyq qaharmany ýshin adamdar arasyndaghy bir kezdegi bolghan jaqsy araqatynas, әreketting pendeshilik saldarynan ýzilui. Ólende lirikalyq qaharman óz pendeshiliginen bir kezde qyzgha ghashyq bolghandyghyn qyzdyng baldaqpen jýrgenin kórgennen keyin moyyndaghysy kelmey túr. Al qyzdyng ayaghy sau, shanghy teuip, oinaqtap jýrgen kezinde tildeskisi kep yntyqsa, endi ghashyghynyng halin de súraugha pendeshiligi jibermeydi. Qyzdyng múnday kýiin kórgen lirikalyq qaharman qyzdyng qasyna baryp demeyin dese pendeshiligi basyp, óz-ózine senimsizdik tanytady. Demek, osynday oqighalar keybir adamdarda bayqalatyn qúbylys boluy әbden mýmkin. Ólende aqyn lirikalyq qaharmandy beyneleu arqyly adamdar arasynda jii kezdesetin әreketterdi, adamnyng osal tústaryna da kónil bólgizedi. Búl ólennen lirikalyq qaharmannyng «shynayy» týri boy kórsetedi.

Aqynnyng «Kók aspan» dep atalatyn óleninde lirikalyq qaharman tabighatpen tildesu arqyly onymen syrlasyp, oiyn bólisedi.

Sen – túnghiyq,

sen – móldirsin,

sen – tym biyik,

sen – zengirsin,

Kók Aspan!

 

Adam bolyp jaralghaly

san shúnylana kómildim,

san seline shomyldym.

Búlt býrkenseng –

múnayghanmyn,

jadyrasang –

shyraylandym,

Ámirshisi sen emes pe en

mendegi pәk kónildin?!

Búl shumaqtardan tazalyq, lirikalyq qaharmannyng jýregining kendigi turaly angharylady.

Qanattygha búlt-qúshaghyn keng ashqan,

asqaqtyghy qiyalymmen talasqan,

ey, Kók aspan, Kók Aspan!

Kómbesindey asyldyn

kóp syryndy jasyrdyn,

júldyz bolyp

shashyldyn

jauyndatyp

basyldyn,

kimge, qashan ashyldyn

qaqpasynday ghasyrdyn? [3,30-31b.].

Lirikalyq qaharmannyng meyirimdiligi, kók aspan siyaqty kónili taza, ashyq bolghysy keledi, aspan siyaqty biyik, keng bolugha talpynady. «Mening janymnyng jaylauynda,  // Jýregimning qoynauynda» - tarmaqtary aqynnyng ózindik qoldanysy. Jalpy óleng mazmúnynda lirikalyq qaharman tabighat tazalyghyna, móldirligine tәnti. Lirikalyq qaharman tabighattan ózine daua izdeydi. Lirikalyq qaharman ýshin «aspan» syrlas dosy siyaqty.  «Jigerim tasyghanda, // Kónil shirkin qanatyn jasyrar ma, // Qyran minez jarq etpey basylar ma?» - óleng joldary lirikalyq qaharmannyng minezining qanday ekendigin tanugha mýmkindik beredi. Aspandy jyrlau negizinde poeziyagha ózindik qoldanys әkelgen A. Egeubaydyng «Aspannyng kóz jasy» dep atalatyn óleninde «aspan» úghymy lirikalyq qaharman ýshin «Aspan - qyz» beynesinde kórinse, N. Orazalinda aspan «boz» jәne tabighattyng basqa da qúbylystary boz kýiinde sipattalady. «Boz aspannyng terbetui» jәne kókting «boz ala kiymeshek oranuy» da әdebiyettegi aqynnyng jasaghan sony ýlgisi desek, Ú. Esdәuletting búl óleninde «aspandy» kiyeli úghymgha úqsatady. Lirikalyq qaharman ýshin «kók aspan» tazalyqtyn, pәktikting nyshany. Lirikalyq qaharman ózin aspangha tenestirgisi keletini sonshalyq, «aspannan» bir min taba almaysyz. Qoryta kele, ólennen lirikalyq qaharmannyng biyiktikke úmtyluyn, kýshtilikti qalauyn, armanshyldyghyn zerdeleymiz. Jogharyda taldanghan aqyndardyng ólenderinde «eren әrekettegi» lirikalyq qaharmandardyng jyrlanghandyghyn kóremiz.

Aqynnyng «Kóshpendi búlttar» jyrynda kóktem mezgilindegi dalanyng keremeti suretteluimen qatar lirikalyq qaharmannyng ómir turaly oiy angharylady. Dalanyng ýnemi búltty, janbyrdy ansaytynyn «Shóldeuik dala búlt kórse qabaq shytqan ba?», «Jatqanda dala kókke telmirip, núr tilep» - degen tarmaqtarynan angharamyz. Búlttyng qozghalu sipatyn, baghytyn «Jayylghan jalyn silkilep, // Tughan jerine tepsine shauyp jetedi // Sәigýlik búlttar sauyrdan teri sirkirep» - óleng joldary aighaqtaydy. Adamnyng bir nәtiyjege «Manday teri» shyghyp baryp baqytqa jetetini ras. Sol siyaqty ólende «Terding tamshysynda» shólderge orman ornatatynday, keudede arman oinatatynday, kónergen kóndi jibite alatynday qasiyet barlyghyn kórkemdik obrazben sәtti jetkizgen. Lirikalyq qaharmannyng baqytqa jetu onay emestigin «Kóshedi búlttar// Kókireginde kýn oinap, // Baqytqa barsha terleumen jetken ómir búl!» - degen tarmaqtar aiqyndaydy. Tabighat qúbylystary: shóldeuik dala, búlt, orman, tamshy sózderi lirikalyq qaharmannyng beynesin ashugha baghyndyrylghan qúral retinde júmsalghan. Lirikalyq qaharman ýshin kóshpendi, busanghan búlttar, tamshy jәne t.s.s janarudyn, bir tazarudyng belgisi tәrizdi. Lirikalyq qaharmangha kóshpendi búlttar sekildi ómirdin, uaqyttyng tez ótip bara jatqandyghy seziledi. Ú.Esdәuletting ólenderinde kóshpendi, busanghan, sәigýlik, búlaghay, kókayyl, qazbauyr siyaqty ózindik qoldanystaghy búlttyng týrleri de kezdesedi.

Qalamgerding «Tabighat pen aqyn» dep atalatyn óleninde lirikalyq qaharman ýshin tabighat tughan bauyrynday jaqyn. Tipti, jaqynnan da beter, egizdey.

Búl jalghanda ekeu erke:

Biri – aqyn,

Biri – tabighat dolylyqtan túratyn.

Bir-birine aibat sheger ekeui,

Tek ekeui birin-biri úghatyn.

 

Tabighatta sezim joq dep oilaman:

Ol da – aqyn!

Biler múny boylaghan.

Aqynyndy aqyn etken tabighat,

Kez kelgende múnday sana bolmaghan.

 

Birin-biri jýrer dәiim tirsektep,

Bólek ómir sýre almaydy bir sәt te.

Ol ekeui – eki qylysh!

Qashanda

Armandaydy jalghyz qyngha syisaq dep! [3, 30-31b.].

Eki týrli jaratylys bolsa da, bir-birinen eshqashan ajyramaytyn aqyn men tabighat arasyndaghy etene jaqyndyqty, ýzilmes jalghastyqty, ózara ýilesimdilikti tanimyz. Lirikalyq qaharmannyng oiynsha, tabighat qana aqyndy, al aqyn ghana tabighatty úgha alatyn tәrizdi.

«Qiyaly ólen» tuyndysynda qyz ay beynesinde jyrlanady. Ólenning beyneliligi birden kózge týsedi. Kórkemdeuish qúraldardyng kómegimen әrtýrli sipatta qoldanys tabuy lirikalyq qaharman beynesin somdaugha qyzmet etken.

Lirikalyq qaharman «aydy» suretteu arqyly ózine kónil bólgizgisi keledi. «Ay-qyz» lirikalyq beyne retinde kórinedi. «Ay tudy sýti tógilip» tarmaghy aqynnyng tyng qoldanysyn tanytady. Týnde aidyng aq bolyp (búl jerde jaryq degen ýsteme maghynany da bildiredi)  qoldanyluy aidyng qaranghyda jalghyz ózining aspanda túru sipatyn aqyn adam sipatyna telip, adamnyng kónil-kýy tómendigin bildiretin «jabyrqau, jadau jýzdi» dep suretteui týnde jer betinde jalghyz aidyng ózi qalghandyqtan jalghyzsyrap, «telmire qarap» túruy da útymdy órnektelgen. Lirikalyq qaharmangha ay boz emes, «sýtting týsi» siyaqty appaq bolyp kórinedi. Osy rette aita ketetini, aqyndardyng kóbi aidy «boz» týrinde sipattasa, Ú.Esdәulet aidy «kýmis» dep zattyq úghymda qoldanyp, aidyng týsin dәl tanytqan ózindik tyng qoldanys bolyp tabylady. Ólende lirikalyq qaharman aigha múnyn shaghu arqyly ózin-ózi júbatady. Aqynnyng sheberligi – aidyng pishinin dóngelek dep aitpay «tabaq ai» dep obrazdy suretteuinde. Sonday-aq ólendegi «Jýrektegi asau búlaghyng // Jýgendeldi me múzbenen?» - tarmaqtar tútastay alsaq sharttylyq úghymyn, «sau búlaghyn» degende metaforalyq kórikteuish úghymyn, «jýgendeldi me múzbenen» - tarmaghy últtyq órnek, al  «Qara orman-kirpik silkindi // Jyladyng ýnsiz», «jylap túr eken Ay daghy» - óleng joldary keyipteudi bildirse, «Búzyldy kónil qaymaghy» - degende metaforalyq tirkes qúraly arqyly jasalghan. Songhy shumaqta barlyq aitylghan oilar lirikalyq qaharmannyng ózine qaratyla aitylghandyghy, onyng ózin-ózi qayrauy bolyp tabylady.

Aqynnyng «Janbyrly kýni» dep atalatyn óleninde janbyr jaughandaghy tabighattyng ózgerisi suretteledi. Alayda, tabighat ózgere alsa, adam ýshin keybir ózgermeytin nәrseler bolatynyn lirikalyq qaharmannyng ómirge degen kózqarasyn da tanytady.

Janbyrly kýni jaz shalghyn

Sausaghyn sozar tamshygha.

Qynasy kópsip tastardyn,

Jauyngha jatar malshyna.

 

Tal, terek belin buynyp,

Tamshydan monshaq taghynar.

Shan, tozang bitken juylyp,

Dýnie kirden arylar [3, 136-137 b.].

Lirikalyq qaharman janbyr jaughandy únatady. Óitkeni, lirikalyq qaharman ýshin janbyr – tazalyqtyng bir ýlgisi. Janbyr jausa tabighat týgili dýniyening ózi tazaryp qalatynday. Tabighat janarady, ózin-ózi tazarta alady, al, biraq adam sol tabighat sekildi tazara almaytynyna, qaytse de bir syzattyng qalyp qoyatynyna lirikalyq qaharman ókinishpen qaraydy.

Qoryta kelgende, Ú. Esdәuletting tabighat jyrlaryndaghy lirikalyq qaharmannyng ereksheligi – onyng admazatty tabighattyng qúbylystary: qar siyaqty kirshiksiz, pәk boluyn, janbyr siyaqty janaryp, tazaruyn armandaydy. Tabighatqa arnalghan ólenderinde kóbinese «qarapayym әdettegi», jәne «shynayy» lirikalyq qaharmandardyng beynesi jyrlanady.

Ú. Esdәuletting «Janbyrly kýni» óleni Abaydyng «Kók ala búlt sógilip» ólenine qarama-qarsy úghymda jyrlanghan. Abayda:

Kók ala búlt sógilip,

Kýn jauady key shaqta.

Óne boyy egilip,

Jas aghady aulaqta.

 

Jaughan kýnmen janghyryp,

Jer kógerip kýsh alar.

Aqqan jasqa qanghyryp,

Bas auyryp, ish janar [7, 76 b.].

Abaydyng búl ólenine «Ádebiyettanu terminderining sózdiginde» mynaday týsindirme beredi: «Abay osy ólende adamnyng kóz jasy men janbyrdy aita otyryp oy týigen. Ólende egiz surettemeler berilgendikten, kórkemdik әseri kýsheyip túr. Búl – parallelizmning asa ýlgili kórinisterining biri» [8, 161 b.].

Ú.Esdәulette:

                                                   Janbyrly kýni jaz shalghyn

Sausaghyn sozar tamshygha.

Qynasy kópsip tastardyn,

Jauyngha jatar malshyna.

 

Keudene qúyar sharapat

Tirlikke qarap toqtala,

Túrasyng ishtey maqtana:

Tamasha bәri! Rahat!

Tek qana, әtten, tek qana...

Boyynda kәri sarbazdyn

Syzdaydy eski jaraqat!.. [3, 136-137 b.].

Jogharyda aitqanymyzday, Úlyqbekting búl óleni Abaydyng ólenine qarama-qarsy jyrlanghan. Abayda «Janbyr jausa bәri tazarady, al  Ú. Esdәulette tabighat tazarsa da, adam tazarmaydy degen oigha sayady». Ádette, poeziyada lirikalyq qaharmannyng kónil-kýii tabighatqa iykemdeledi. Al búl ólende kerisinshe, lirikalyq qaharman men tabighat qarama-qarsy sipatta kórinedi. Demek, tabighattyng әdemi kórinisi lirikalyq qaharmannyng jýregindegi jarasyna em bola almay túr, oghan tabighat әser etpeytinin bildirse kerek. «Janbyrly kýni jaz shalghyn // Sausaghyn sozar tamshygha» tarmaqtarynan shalghyn da janbyrdyng jaughanyna quanyp jatyr degen úghymda aitylghan. «Qynasy kópsip tastardyn, // Jauyngha jatar malshyna» óleng joldarynda «kópsip» sózi kóptik úghymdaghy obrazdylyqty bildiredi. «Búlttardyng boyy iysinip, // Meyirin tógip jadyrar» degende «iysinip» sózi birinshiden, jalpy tólin emizetin mal atauyna tәn úghymdy jansyzgha, yaghny búltqa úqsatuy keyipteudi bildirse, ekinshiden búl qoldanystan aqynnyng ereksheligin tany alamyz. Aqynnyng «Tamyrda jatqan tirshilik // Jaryqqa shyghyp, jamyrar» tarmaqtaryndaghy shópterding kógeruin basqasha jetkizip, ózinshe qoldanys jasaghandyghyn kóruge bolady.

Aqynnyng «Qayynnyng sóli» óleni ózining ózgesheligimen, sonylyghymen daralanady. Poeziyada qayyngha baylanysty «boz baltyr, aq baltyr» sóz tirkesteri búrynnan bar qoldanystar bolsa, qayynnyng «bota tirsekti» dep surettelui Ú. Esdәuletting ózindik tyng qoldanysy. Sonymen birge búl tirkesting últtyq órnek arqyly jasalghandyghyn da kóruge bolady.

Oranghan jasyl shәlige,

Boz baltyr, bota tirsekti,

Qayynnyng appaq tәnine

Qylpyghan qanjar kirsh etti.

 

Qabyqqa qoyghan shýmekten

Syzdyqtap túrdy tamshy aghyp.

Qútygha qúiyp biz eppen,

Simirdi sóldi tamsanyp.

 

Móp-móldir qayyng sóline

Nelikten osy qúmarmyz?

Jýrmiz be Betpaq shólinde,

Tappay-aq, bәlkim, shydarmyz?

 

Kýn núryn boygha sinirgen

Tabighat

Syryn tolghasyn:

Sóli dep bizder simirgen

Qayynnyng qany bolmasyn?!. [3, 164 b.].

Jyrda lirikalyq qaharmannyng qayyngha degen ayaushylyq sezimi kýshti әser beredi. Óitkeni, lirikalyq qaharmannyng oiynsha qayyndy jaraqattamay sólin ishpey-aq shydaugha bolar edi ghoy, shydamaytynday Betpaq shólinde jýrgen joqpyz ghoy degen oy tastaydy. Lirikalyq qaharman ýshin qayyng – jay aghash emes, adam keypinde bolyp túrghanynan lirikalyq qaharmannyng adamdardy tabighatty ayalaugha ýndeydi. Aqynnyng qayyndy «bota tirsekti» dep aluynda ózgeshelik bar. Ol – aldymen, nәzik qayyndy bildirse, ekinshiden adamnyng ayaushylyq sezimin asyra týskenin bayqaymyz.  «Qayynnyng appaq tәnine // Qylpyghan qanjar kirsh etti» degende qayyngha jaghymsyz әserdi ýdete týsedi jәne lirikalyq qaharmannyng qimasty sezimi de angharylady. «Kirsh» dybystyq elikteuish arqyly jasalghan sóz ólenning estetikalyq әserin odan sayyn arttyra týsedi. «Qabyqqa qoyghan shýmekten // Syzdyqtap túrdy tamshy aghyp» degen óleng joldary qayynnyng kóz jasyna úqsaydy. Demek, búl ólende lirikalyq qaharmannyng boyynda kóp adamdargha tәn tabighatqa degen janashyrlyq bolsa da, aqynnyng kórkem sóz әleminde tyng surettemeler jasaghandyghynyng kuәgeri bolamyz. Sonday-aq múnda «qarapayym әrekettegi» lirikalyq qaharman beynesi somdalatynyna kónil bólgimiz keledi.

«Tabighattyng jeydesi» dep ólenining ózi erekshelenip túrghanynday lirikalyq qaharmany da ózgeshe. Ólendi tolyghymen keltireyik: «Kýni keshe jayqalghan óndir emen // Japyraghy sarjaghal, seldiregen. // Tabighattyng jeydesi tozyp qapty, // Auystyra alarsyng endi nemen?.. // Japyraqtar soghady, ýziledi, // Keler kóktem qayta ónip, tiziledi. // Kýderindi ýzdirmey arbaytúghyn, // Shirkin, netken tirshilik qyzyq edi. //Alghash týsken qarymen aqyraptyng //Agharady samayy atyraptyn. // Besigine týsken song topyraqtyn, // Basqa ómiri bastalar japyraqtyn» [3, 164 b.].

Ólendegi lirikalyq qaharman qaraghashtyng kórinisin әli tolyq sarghaya qoymaghan keybir japyraghyn ghana týsirip túrghan kórinisi keybir adamdardyng qartayghanyn bildirgisi kelmey, aq shashtaryn júlyp tastap kәriligin jasyrghysy keletinderine úqsatady. Lirikalyq qaharman ýshin aghashtyng sarghangy emes, adam shashynyng agharuy – tabighat zandylyghy ispetti. Lirikalyq qaharman adamdardyng osy qylyghyna úyalady, narazylyq tanytyp, yzalanady. Lirikalyq qaharman adamdardyng tabighy zandylyqqa nege qarsy shyghady dep yzalanady. Aghashtyng sarghangy kәdimgi tabighy prosess bolsa, sol sekildi adamnyng qartangy da tabighy qúbylys ekendigin algha tartady. Aq qardyng jauuy arqyly «atyraptyng samayy» degen tarmaghyn jerge alghashqy qardyng týskenin adam shashynyng agharuymen baylanystyrady. Yaghny shashtyng agharuy samaydan bastalatyny sekildi jerdi alghash basqan qarmen shashtyng agharuyn úqsatyp túr. Búl – Úlyqbekke ghana tәn sony qoldanys ekendigi sózsiz dәleldeydi.

Aqynnyng «Qarasha. Soqpaq» dep atalatyn kelesi óleni aqynnyng sóz tapqyrlyghyn әigiley týsetin tuyndysy.

                                      Qarasha...

Qyr astynda – qys ylany,

Kókjiyek kólbetude qúsyn әli.

Qayyndar qoshtasugha qolyn sozyp,

Sap – sary sausaqtaryn úsynady [3, 216-217 b.].

Ólendegi ózining ózgesheligimen daralanyp túrghan «Kókjiyek kólbetude qúsyn әli». Tarmaghy. Óitkeni, «kólbetu» – erekshe qoldanystyng biri. Eger qústardy aspanda úshyp bara jatyr dese jay bayandau, al «kólbetu» beyneleu jәne jay beyneleu emes, kóz aldymyzgha qústardyng úshyp bara jatqandyghyn dәl beretin suretti obrazdylyq. Osylardan biz aqynnyng tapqyrlyghyn baghamdaymyz. Lirikalyq qaharmannyng oiynsha, adam ómirde óz orny bolatyndyghyn, ómirin baghalay bilu kerektigin aitady.

Ú. Esdәuletting «Kýrkireme ózeni» atty tuyndysy Lermontovtyng «Dary tereka» ólenine úqsas boluymen Lermontovtyng әseri bayqalady. Lermontovtyng búl óleninde ózen bir jigitti aghyzsa, al Ú.Esdәulette jas balany aghyzyp bara jatady. Adamnyng sugha batuy ómirde jii kezdesetin qúbylys. Osy qúbylysty tabighat kórinisine baylanysty tabighatty rólderge engizedi. Sol qúbylysqa lirikalyq qaharman kózimen qaralady. Negizinde búl Maghjanda bar qúbylys. Mysaly: «Jazghytúry», «Sen», «Batqan kýn men atqan tannyng jyry» jәne t.b. ólenderinde osynday stiliding ýlgisi bayqalady. «Kýn» - balanyng sugha batyp bara jatqanyna ayaushylyq bildirse, al «ózen» - sharasyzdyq tanytady. Múnda lirikalyq beyneler retinde birinshi lirikalyq beyne – kýn, ekinshisi – ózen, ýshinshisi – bala, tórtinshisi – ana, besinshisi – syzdanghan tas, altynshysy – tolqyn. Osy lirikalyq beynelerding bәri derlik lirikalyq qaharmangha baghyndyrylghan. Lirikalyq qaharman Ólendegi ózen jay ózen emes, «saran» keypinde beynelenedi. Lirikalyq qaharman «suyn júrttan qyzghanghan ózen balany qalay qaytarady» deydi. Ózenning jaghasynda túrghan jaqpar tas ta oghan say suretteledi. Ózenge say «dýley tolqynnyn» ózi sәbiydi alyp qashyp bara jatyr. Balanyng sugha batyp bara jatqanyna lirikalyq qaharman men Kýn ghana janashyrlyqpen qaraydy. Osy ólennen lirikalyq qaharmannyng bolyp jatqan proseske syrttay baqylaushy týrinde kórinip, «beytarap» lirikalyq qaharman túrghysynan zerdelengenin aitqymyz keledi.

«Týngi sazdar» óleninde lirikalyq qaharman tabighat arqyly ýndeu tastaydy. Erekshe epiytet – «qúlyn ýndi, qús úiqyly tas búlaq» dәl qoldanys, epiytetterdi oryndy qoldanghandyghyn, búlaqtyng sipatyn tanytatyn naqty sózderdi kóremiz.         

Kók shalghyndy jatqan kezde astyna ap,

Qúlaghyna sybyrlaydy jas qúraq.

«Úiyqta, úiyqta, úiyqta...» – deydi synghyrlap

Qúlyn ýndi, qús úiqyly tas búlaq.

Ólenning songhy shumaghynda tabighatty jyrlay kele lirikalyq qaharman adamdarda kezdesetin jaman qasiyetke tabighat atynan ýkim aityp, ýndeu tastaydy. Lirikalyq qaharmannyng kózimen qaraghanda shalqaqtap, tәkkappar bolyp jýretin adamdardy tabighattyng ózi jaratpaydy. Poeziyadaghy siyrek kezdesetin tәsil dep aitugha bolady.

Dala saghan sәbiyindey erkeler,

Anang bop ta besigine enkeyer.

Shyrt týkirip shalqaqtama, shyraghym,

Onda senen tughan jer de jerkener [3, 95 b.].

Lirikalyq qaharman ýshin shegirtkening shyryly – dalanyng tynyshtyq belgisi, beybit týn, kәusar búlaqtyng dirili, jyrshy qústardyng әdemi әni, tipti qústardyng osy әnin ózin aidyng ózi tyndauy, kók shalghyn, jas qúraq, jay búlaq emes, qúlyn ýndi, qús úiqyly búlaq, osynyng bәri – tirshilik saltanatyn kóz aldymyzgha elestedi. Osynday kelisti tabighat pen tirshilik saltanatynda adamdardyng shalqaqtauy qarama-qayshy úghymdar. Tabighatty adamdargha ana, bala degen tuystyq ataularmen jaqyndastyryp baryp, lirikalyq qaharman ózining ýkimin aitady. Búl qazaq poeziyasynda siyrek kezdesetin tәsil. Óitkeni, әdemi tabighattyng aldynda adamdardyng shalqaqtap jýrui lirikalyq qaharman ýshin quys keude, beysharalyqpen birdey.

«Qyrkýiek qary» óleninde qar astynda qalghan terekke qarap otyryp, lirikalyq qaharman ózi qar astynda qalghanday sezinedi jәne oqyrmanyn soghan ilandyrady. Búdan psihologiyalyq parallelizmning ýlgisin kóremiz. Lirikalyq qaharman kónil-kýiinde bir kirbing bary bayqalady. Biraq lirikalyq qaharman moyymaydy. Ol ózin uaqyt degen «tolqyndy dariyagha» tapsyrady. Qazaqtyng «uaqyt emshi» degen sózin «tolqyndy dariyagha mezgil degen» dep basqasha aitady. Osy orayda, V.Belinskiyding myna pikiri Úlyqbekting osy ólenine týsindirme siyaqty: «Aqyn ózi turaly, ózining meni turaly aitqanda, jalpy adamzat turaly, onyng kónil-kýiining pәstigi arqyly әrbir adam ózining kónilsizdigin, aqyn jany arqyly ózining jan dýniyesin jәne jan dýniyesi arqyly aqyndy ghana kórip qoymaydy, sonday-aq agha-bauyrdy da tanidy» [9, 201 b.].

«Tanghy shyq» tabighat pen filosofiyalyq tolghanys qatar órilgen ólen. Tanghy shyq «móldirlik» úghymymen birdey.

Mólt-mólt etken móldirlikti kórgende,

Jer bolasyng jandar ýshin tar keude.

Tanghy shyqtyng taghdyrymen móldirep,

Ylaylanbay ótken janda arman ne?..

Kýrsinbeshi qayran ghúmyr qysqa dep... [3, 219 b.].

Móldirlik «tanghy shyq» beynesinde alynghan. Lirikalyq qaharman adam ómirining tanghy shyq sekildi móldir, taza, mýltiksiz, kem-ketiksiz bolghanyn qalaydy. Ú.Esdәulet ólenderindegi erekshelik – ol tabighattyng әsemdigi men adamdarda kezdesetin quys keudelik, nadandyq siyaqty jaghymsyz minezderdi bir-birine kontrast retinde qoldanyp otyrady. Bizdinshe, Úlyqbek ólenderinde eki órim bar dep aitugha bolady. Birinshisi – tabighat әsemdigi, ekinshisi – adamnyng teris jaqtary.

Aqyndar kóbinese «uaqyt» beynesin jii jyrlaytyny belgili. «Dala» óleninde uaqyt turaly basqa qyrynan jyrlanady:

Dala degen kenistik qoy ór-sayly,

Uaqyt múnda qozghalystan sharshaydy.

Kóz baylana kiyiz ýige kirip bir,

Kóz shyrymyn aldyrudy ansaydy.

 

Uaqyt bizden, әste, múrsat súrap pa?

Kirsin, qonsyn!..

«Uaqyt bayghús sәl tynyghyp alsyn» dep,

Malshy alandap úiyqtamaydy biraq ta [3, 223 b.].

Keng dalada kiyiz ýiding túrghany jarasymdy suret. Uaqytty dala beynesimen, kiyiz ýimen baylanystyru bar. Ólendegi «Uaqyt múnda qozghalystan sharshaydy» - tyng qoldanys. Uaqyt degen keng úghymdaghy qúbylysty «dala» úghymymen baylanystyryp, qazaqtyng «kiyiz ýiine» syighyzyp jiberedi. Demek, lirikalyq qaharman ýshin uaqyt – adamgha tәuelsiz degen úghymdy bildirse kerek.

Aqynnyng «Tabighat sazy» erekshe órnekpen órilgen óleni.

Kógildir taular, kók taular

Kózimning úshyn shektegen,

Baurayy – baqsha, baq-baular,

Etegi qyrat, kók belen.

Búl shumaqtaghy «Kózimning úshyn shektegen» - sony qoldanys. Basqa aqyndarda kókjiyek degen sóz qoldanylsa, Úlyqbek Esdәulette «kózimning úshyn shektegen» ózgeshe aitu, beyneli suret bar. Lirikalyq qaharman ýshin kókjiyek kógildir taularmen shektelip túrghandyqtan «kózimning úshyn shektegen» degen tyng qoldanys tapqan. Ádette, búlaq aghyp jatyr nemese  búlaqtyng jelmen aghylatyny da belgili. Eger aqyn dәl osynday bayandaumen shektelse, onda ólenning eshbir әseri bolmas edi. Al, endi búlaqty «súlu dýniyening tabany» dep («Gýl órim ashyp irenin, // Jaynap bir qapty jaghalau. // Búlaq ta súlu dýniyening // Tabanyn sýiip aghady-au») metaforalyq tirkespen bergende kóz aldymyzda basqasha suret tuady. Búdan aqynnyng suretkerlik qiyal baylyghyn baghamdaymyz.

Jýrersing qalay búl jerde

Bireuge degen ókpemen,

Bireuge degen qyzghanysh,

Bireuge degen kekpenen?!

Súlulyqqa da sanasy

Tazarmas jandy jek kórem 31, 61 b.].

Ú. Esdәuletting aqyndyq kredosy – súlulyq ekendigin osy jәne basqa ólenderinen kóruge bolady. Lirikalyq qaharman mynday oy týiedi: «Adamnyng ishki dýniyesi súlu bolmay, ol súlulyqty qabylday almaydy». Lirikalyq qaharman adam boyyndaghy teris minezderdi súlulyq tazartuy kerek dep týsinedi.

Aqynnyng «Tau samaly» óleninde «Aq samal soqty anqyldap, //          // Sabattar qaldy salqyndap // Qanat qaqpastan qalqydy // Qazbauyr búlttar qanqyldap» [3, 224 b.] – dep beyneleui sheber shyqqan. «Anqytyp» sózi arqyly samaldyng aqyryn soqqan samal emes, adamdy sergitetindey qattyraq soqqan samal ekenin angharamyz. Óitkeni, qyrdyng samalyna qaraghanda taudyng samaly ekpindirek soghatynyn aqyn bizge «anqytyp sóiledi» deu arqyly útymdy jetkizuinen Ú. Esdәuletting taghy da útqyr qiyalyna tәnti bolamyz.

 

Qoldanylghan әdebiyetter tizimi

  1. Medetbek T. Baba dәstýrding múrageri kim. – Almaty: Ólke, 2001.                      – 248 b.
  2. Orazalin N. 3 tomdyq tandamaly tuyndylar. – Almaty: Jazushy,      2006. – T.1. – 368 b.
  3. Esdәulet Ú. 2 tomdyq tandamaly shygharmalar. – Almaty: Jazushy, 2006. – T.1. – 392 b. 
  4. Orazhanova M.I. Ú.Esdәuletovting tabighat lirikasy. Izdenis. – 2002. №2. B. 38-41.
  5. Esdәulet Ú. 2 tomdyq tandamaly shygharmalar. – Almaty: Jazushy, 2006. – T.2. – 264 b.
  6. Myrza Ály Qadyr. Tandamaly. 2 tomdyq shygharmalar jinaghy.             – Almaty: Jazushy, 2005. – T.1. – 424 b. 
  7. Qúnanbayúly Abay (Ibrahiym). Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. – Almaty: Jazushy, 2005. – T 2. – 336 b. 
  8. Ádebiyettanu terminderining sózdigi. Almaty: Ana tili, 1996. – 240 b.
  9. Belinskiy V.G. O russkih klassikah. – Moskva: Hudoj. liyt., 1979.                – 525 s.

Gauhar Aytbek, S. Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining agha oqytushysy

Abai.kz

 

 

0 pikir