Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Bú ne mazaq? 5646 16 pikir 19 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:23

Qazaq hristiannyng jana jylyn bir jylda ýsh toylaydy

Osy kýngi qazaqtardyng ótkerip jatqan ghúmyr-tirshiligine qarap otyrghanda «ah-au kerim, búrang belim, kýnde oiyn kýnde toy jýrgen jerin-ay» degen eki jol mәtini eske týsedi. Búrang bel deuine qaraghanda óleng oiyn-sauyqty, yrdu-dyrdudy jaqsy kóretin, minezi jeniltek әldebir boyjetkenge arnalghan. Al qazirgi qazaqtyng ýlken-kishisine, kәrisi men jasyna, qatyny men erkegine ne bolghan? Álde býkil qazaq oiyn-sauyqtan basqagha kóp asa bas auyrtpaytyn әlgi búranbel jeniltek boyjetkenge ainalyp ketken be dep taghy qayghyrasyn.

Áytpese, ózining әlmisaqtan beri ata-babasy toylap kórmegen 31-shi jeltoqsannyng saqyldaghan sary ayazdy nemese qyzylshúnaq qasqa boran týninde hristian dinindegiler ulap-shulap jarysa araq ishetin Jana jyl dep atalatyn meyramdy qazaqtargha úqsap ólgen әkesi tirilip kelgendey toylaytyn el býkil Aziyada da, Afrikada da joq. Toylaghanda da ýsh aiday toylaydy ghoy, qazeken! Jәne búl Jana jyl degeni islamnyng emes hristiannyng diny meyramy ekenin de jaqsy biledi. Onymen qoymay, búl Jana Jyldy dýniyejýzi toylaydy dep ótirik aitatynyn qaytersin.

Qoy, ótirik aitpa! Eki milliard qytaydyn, sonyng arjaq-berjaghyndaghy Ýndistannyng (1,5 milliardtay), Japoniyanyn, eki Koreyanyn, Vietnam, Laos, Kambodje, Indoneziyanyn, Afrikadaghy memleketterdin, arabtardyng óz Jana Jyly bar degende ghana betine bajyraya qarap túrady da: –A nam po hrenu, Qazaqstanda demokratiya. Biz Rossiyamen dospyz. Ne nado últaralyq ot tastaugha,-dep ózine shýiligedi. Ishin-bauyryng uyljyp, jýreging syzdap qala beresin. Sosyn «e-e, búl beyshara qazaqta ne kinә bar? Anau ghoy, solardyng jýrgizip jatqan alaq-júlaq etken jýgirmekóz sasyq sayasaty ghoy» deysing ishinnen ghana.

Búl Jana Jyldy qarsy alugha dayarlyq audan, oblys ortalyqtarynda, qalalarda Astana men Almatyda bir jarym ay búryn, yaghny qarashanyng 14-15-terinen-aq bastalyp ketedi. Qala, audan, oblys әkimshilikteri sol kezde mekemelerge kóshelerdi bezendiruge tapsyrma beredi. Áueli kóshedegi symdargha, aghashtargha ýlkendigi tyrnaqtay-tyrnaqtay mayda elektr shamshalary iline bastaydy. Sosyn alanqaylargha baghasy pәlenbay milliondyq shyrshalar tigiledi. Teledidardan «Jana Jyl kele jatyr!», «Aldaghy Jana jylgha qaray» óitemiz de býitemiz kóbirek aityla bastaydy. Búl meyram eski kýntizbe boyynsha bir, jana kýntizbe boyynsha ekinshi, sosyn «Rojdestvo Hristova» dep ýsh mәrte toylanyp sol qarashanyng 14-15-nen bastap aqpannyng ortasyna sheyin sozylady.

Sóitip jýrgende Úlystyng úly kýni, qasiyetti Nauryz meyramy da jaqyndap qalady. Biraq ol turaly ne lәm, ne mim joq. Telearnalar da ýnsiz. Kóshelerde Nauryz qútty bolsyn degen bir auyz sóz ilinbegen. Aqyry nauryz aiynyng 20-21-shi júldyzy da keledi. Mine, sol kezde ghana telearnalar әlgi eki ay toydan basy endi jazylghan adamsha auyzdaryna Nauryz meyramy degen sózderdi ala bastaydy. Qazaqstan basshylary kimge jaghynghysy keletinin, kimnen qorqatynyn qaydam osy Nauryz kezinde «búl – diny meyram emes», « búl – kóktem meyramy» degendi jii qaytalay beredi. Al osynyng aldyndaghy Jana Jyl Hristostyng tughan kýni, yaghni, hristian diny meyram ekeni ashyqtan-ashyq jariyalanyp otyrady. Qazaqta ne kóp últyna paydasy joq oqymysty kóp. Sol oqymystylar búl jәy aldau ekenin, Hristostyng tughan kýni degen rimdikterding oidan shygharghan ótirigi ekenin de biledi. Biraq aitugha jýrek joq.

Nauryz meyramy kórshiles Ázirbayjan, Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstan siyaqty músylman elderining eng basty meyramy. Aytpaqshy, halqynyng 80% músylmandar bolyp sanalatyn Qazaqstan basshylary «Qazaqstan músylman memleketi emes» dep alaq-júlaq etedi, әldekimderge qarap. Búl elderde 31-shi jeltoqsannyng týni ortasynda qazaqtyng kempir-shaldarynsha qolyna araq qúighan rumka ústap «sol ýshin alyp qoyayyq» dep balalary men nemerelerin qúttyqtap túrudan ótken masqara joq. Olar búl Jana Jyldy Nauryz siyaqty dýrkiretip toylamaydy. Tipti, kópshiligi atap ta ótpeydi. Onyng esesine Nauryz kezinde býkil respublika naghyz úly merekening sәn-saltanatyna bólenedi. Ony aityp ta, surettep te týgel jetkizip beru mýmkin emes. Preziydentteri úzynnan-shúbaq oryssha qúttyqtau aitpaydy.
Al Qazaqstanda she? Ótken jyly Almaty kóshelerinen «Úlystyng úly kýni qútty bolsyn!», «Nauryz qútty bolsyn!» nemese taghy basqasha jazylghan úran izdep tabanymyzdan tausyldyq. Birsypyra audan әkimshilikterining (әkimdik emes!) ghimaratynda sonday jazu bar degendi estidik. Ras, keybir ashyq alanqaylarda Nauryz bastalghasyn baryp birneshe kiyiz ýy tigilip, janynda palau, kapron stakanmen shay, koka-kola satylyp jatady. Birneshe әnshi shyghyp, әrqaysysy bir-eki әn aityp «tayyp túrady». Al men nauryzdyng 21-22-shi júldyzynda kóshege shyghyp qazaqtar ýsh ay hristian meyramyn sosyn qasiyetti Nauryzdy qalay toylaytynyn salystyryp, ishim uday ashyp ýige kelemin de:
Alladan namys tiledim,
Úiyqtasa últym kýressiz,
Bireuler soghan kýledi
Myrzan-Qayghy dep búl essiz,- dep múnayamyn. Biraq tez úmytyp ketemin. Óitkeni, qazaqpyn ghoy! Keshiriniz, qazaq hristian Jana Jylyn bir jylda ýsh mәrte toylamaydy dep dau aitarsyz. Senbeseniz, Qazaqstandaghy keybir telearnalardy qarashanyng 14-15-nen aqpannyng ortasyna sheyin baqylap kóriniz.

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz

16 pikir