Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Alasapyran 8516 36 pikir 13 Jeltoqsan, 2018 saghat 10:46

Orystyng tili men mәdeniyetinen bas tartu bastaldy

Osy aptada Ukrainanyng taghy bir aimaghy orys tiline shekteu qoydy. Naqtyraq aitsaq, Ivano-Frankovsk oblysynyng deputattary Reseyding egemendi Ukrainagha qarsy agressiyasy tolyq basylghansha orystyng mәdeny ónimderin qoldanugha tiym saldy.

Joba avtorlarynyng sózinshe, agressorlardyng ónimine – reseylik azamattar men kompaniyalar shygharghan әnder, әuender men filimder jatady.

Oblystyq kenesting taghy bir deputaty, “Svoboda” últtyq partiyasynyng ókili  Vasiliy Popovich búl úsynysty qoldau ýshin “Mәskeudi óltir” fleshmobyn da úsynghan.

Búghan deyin múnday sheshimder eki aimaqtyq keneste: Livovte (18 qyrkýiek) jәne Jitomirde (25 qazan) jasalghan. Al orys tiline barlyq moratoriy preziydenttik әkimshilikting bastamasy boyynsha engiziledi. Jәne ol P.Poroshenkonyng «bir til» saylau úranyn iske asyrugha baghyttalghan.

Bizding deputattar orys tiline shekteu qoyatynday batyldyqqa bara almas, biraq, qoghamnyng qazaq tiline degen súranysy artyp kele jatqany ras. Nәtiyjesinde, orys tilining yqpaly tómendegeni bayqalady.

Mәselen, juyrda Almaty qalalyq mәslihaty qaladaghy birqatar shaghyn audandardyng atauyn qazaqshalau turaly bastama kóterdi. Sóitip, jergilikti ózin-ózi basqaru jәne túrghyn ýy komissiyasy otyrysynyng hattamasyna sәikes, Almatydaghy  Remizovka - Asqartau, Dubok sh/a - Shabyt, Butakovka – Múztau, Dorojnik sh/a - Kókmaysa, Trudovik - Tomiriys, Pervomayskiy - Kemel, Zarya vostoka – Shapaghat bolyp ózgermek.

Sonday-aq, әleumettik jelide de “Kinony qazaqsha kórgim keledi” dep atalatyn piyket jariyalandy. Kino men mulitfilimdi qazaq tilinde, ynghayly uaqytqa qoydy talap etken búl ýndeuge az uaqyttyng ishinde 30 mynnan asa qol jinalypty. Nәtiyjesinde, Astanadaghy jәne Almatydaghy keybir kinoteatrlar qazaq tilindegi mulitfilimderdi ynghayly uaqytqa qoya bastaghan.

Demek, qoghamda qazaq tiline degen súranys kýn sayyn artyp keledi. Endi osyny biylik ókilderi týsinse deymiz.

Biraq, ana tilinde eki auyz sózding basyn qúray almaytyn bizding deputattardyng  “orys tilin shekteu turaly” bastama kóteruge batyly jetpeytini týsinikti. Alayda, sol shendiler Ukraindyq әriptesterining erliginen ýlgi alugha bolatynday...

Aytpaqshy, sol ukrain preziydenti P.Poroshenko 11-jeltoqsan kýni Reseymen aradaghy dostyq kelisimnen shyghu turaly zangha qol qoydy. “Reseymen kelisimnen shyghu – otarlyqtan qútylyp, Europagha bet alu strategiyamyzdyng bir bóligi” degen Poroshenko myrza, Reseyding yqpalynan shygha almay otyrghan ózge de postsovettik elderge ýlgi kórsetip ketkeni ras.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

36 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825