Senbi, 15 Mamyr 2021
6654 10 pikir 15 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:09

Tәuelsizdik jyldaryndaghy qazaq әdebiyeti óz baghasyn aldy ma?

(Tәuelsizdik jyldaryndaghy qazaq әdebiyeti turaly)

Ádebiyettanudyng negizgi ýsh qúrylymnan túratynyn bilesiz. Ádebiyet tarihy, syny, teoriyasy degendey. Ádebiyetting tarihy da óz ishinen ýshke bólinedi. Sonyng biri – tarihnama. Biz, 1991-2018 jyldar aralyghyndaghy qazaq әdebiyetining hal-ahualyn osy tarihnama ayasynda qarastyrudy hosh kórdik. Yaghni, ótken kýnderge barlau. Baqylau. Saralau.

1991 jyldyng 16 jeltoqsanynan bastap qazaq әdebiyeti «Tәuelsizdik» sózimen qatar jazyla bastady. Tәuelsizdik kezeni әdebiyetke qanday janalyq әkeldi? Qanday ózgeris, erekshelik boldy? Tәuelsizdik kezenindegi әdebiyettanu ghylymynyng damu barysy qanday? Endi osy saualdargha retimenen jauap berelik...

«Jankeshti» qalamgerler...

Tәuelsizdik әdebiyetke «jana» esimder әkeldi. Búlar – azat oidyng iyeleri. Olar kimder? Olar – Svetqaly Núrjanov, Janat Áskerbekqyzy, Aygýl Kemelbaeva, Núrjan Quantay, Jaras Sәrsek, Bauyrjan Babajanúly, Ádil Botpanov, Ámirhan Balqybek, Duman Ramazan, Maraltay Rayymbekúly, Núrlan Mәukeúly, Didar Amantay, Quat Borash, Talghat Eshenúly, Ádilbek Ybyrayymúly, Dәuren Quat, Sәken Sybanbay, Dәuren Berikqajyúly, Janarbek Áshimjan, Álibek Shegebay, Baqytjan Aldiyar, Baqyt Bedelhan, Esey Jenisúly, Bekjan Áshirbaev, Sayat Qamshyger, Almat Isadil sekildi talantty aqyndar men jazushylar. Búlar – tәuelsizdikting alghashqy on jyldyghynyng jemisi (1991-2001). Dәl osy jyldary elimizding ekonomikalyq jaghdayy da qara halyqqa ýlken auyrtpashylyq әkeldi. Naryq kezeninde últtyq әdebiyetke altyn kópir bolyp kelip, agha buynnan әdeby jalghastyq estafetasyn ýlken senimmen qabyldap alyp, túrmystyq jaghdaygha qaramay, tirshilikting myng tirligimen sanaspay, әdebiyetke adaldyq tanytqan búlar – «ólara» kezenning qaysar sarbazdary edi. Ádebiyettanushylar men synshylar búlargha ózderine layyq baghasyn әli kýnge deyin bere almay kele jatyr!

Tәuelsizdikting ekinshi onjyldyghy da osal emes. 2001-2011 jyldar aralyghynda әdebiyet aidynyna Yrysbek Dәbey, Dәuletkerey Kәpúly, Qanaghat Ábilqayyr, Janar Ásadyq, Torghyn Túrlybaeva, Núrlan Júmahan, Daniyar Salamat, Ashat Jalbaghay, Banu Dәuletbaeva, Ómirjan Ábdihalyqúly, Almas Temirbay, Aynúr Ábdirәsilqyzy, Bauyrjan Haliolla, Qalqaman Sariyn, Aqberen Elgezek, Úlarbek Dәley, Yqylas Ojay, Bauyrjan Qaraghyzúly, Toqtarәli Tanjaryq, Beybit Sarybay, Erlan Jýnis, Darhan Beysenbek, Rinat Qayyrtayúly, Erghaly Baqash, Miras Múqashev, Qanat Ábilqayyr, Maqsat Mәlikov, Serikbol Hasan, Núrlan Qúmar, Jandos Baydilda, Baqytgýl Babash, Madina Omarova, Ayagýl Mantaeva, Qúralay Omar, Aynúr Shamsheyitova, Lira Qonys, Nazira Berdaly, Tanakóz Tolqynqyzy, Asylzat Arystanbek, Ayjan Tabarakqyzy, Maqpal Mysa, Elimira Erikqyzy, Indira Kereeva, Erbolat Ábikenúly, Miras Asan, Almas Nýsip, Álibek Baybol, Arman Álmenbet, Qanat Tilepbergenov, Jenisbek Kәkenov, Serjan Zәkerúly, Saghadat Ordasheva, Aqerke Asan, Ásem Qospagharova, Dinara Mәlik,Ýmit Zúlharova, Janat Janqashúly, Quat Qiyqbay, Sayan Esjan, Jasúlan Serik, Altynshapaq Hautay, Sharafat Jylqybaeva, Erjan Toqtar, Azamat Tasqara, Oljas Qasym, Qaysar Qauymbek sekildi jastar lek-legimen keldi. Búl jastardyng keybirin ghalymdar túrmaq, oqyrmandar da bilmeydi. Búl tizimge enbey qalghan jastar da boluy zandylyq. Basty sebep: biz de oqyrman retinde olardy әli oqymadyq. Ashyghyn aitqanda, tanymaymyz!

Tәuelsizdikting ýshinshi onjyldyghynyng kindigin keskender de bar. Olar 2011 jyldan beri әdeby arenagha tanylyp qalghan jasórender. Atap aitsaq, Mergen Toqsanbay, Maqpal Sembay, Maqpal Tórebek, Qúndyz Júbaeva, Botakóz Beksary, Saltanat Qoja, Sherhan Talap, Aybol Islamghaliyev, Asylan Tilegenov, Batyrhan Sәrsenhan, Núrtas Túrghanbekúly, Manas Qayyrtayúly, Álisher Álimjan, Elaman Hasen, Marghúlan Aqan, Túrsynbek Bashar, Jandarbek Júmaghúlov, Meyirjan Jylqybay, Serik Qantaev, Alpamys Fayzolla, Janaydar Bolatbekúly, Jәnibek Qoytay, Lәzzat Maqash, Núrgýl Qalimolda, Dina Bókebay sekildi jas qalam iyeleri. Búl tizim múnymen tausylmaydy. Áli de jalghasady. Jalghasa bermek... «Hiyamette bastalghan, ahiyrette nýktesi qoyylady» (Aybek Qaliyev) degendey, bizding baghzy zamannan bastalghan әdebiyetimizding ómirsheng bolaryn osynday jas tolqyndardyng jyl sayynghy qaulap kelip jatqan lekterinen bayqaymyz.

Tәuelsizdik alghannan beri atamekenine qandastarymyz kele bastady. Olar – qazaqtyng bayyrghy salt-dәstýri men tilin, dinin sary mayday saqtaghan naghyz qazaqy bauyrlarymyz. Olar – qazaq әdebiyetine ýlken serpilis әkeldi. 1921 jyldan beri KSRO qúramynda bolghan bizding elimiz ainalasy jetpis jyldyng ishinde «orystanyp» ketken edi... Osynday olqylyqtarymyzdy toltyrghan atamekenine oralghan bauyrlarymyz! Mysaly, Shýkir Hamay, Abay Mauqarúly, Qúl Kerim Elemes, Dәuletbek Baytúrsyn, Jәdy Shәkenúly, Esengýl Kәpqyzy, Toqtarәli Tanjaryq, Yrysbek Dәbey, Baqytgýl Baymoldaqyzy sekildi qandastarymyzdyng shygharmalaryn oqy otyryp, bayyrghy qazaqtyng mәdeniyetin, tilin kóre alasyz.

Jastardyng «Jas tolqyn», «Jas dәuren» seriyalarymen «Jalyn», «Jazushy» baspasynan jaryqqa shyqqan poeziyalyq, prozalyq kitaptaryn týgeldey bolmasa da, seksen payyzyn oqyp, tauystyq. «Klassiyk» bolmasa da, tәp-tәuir jazatyn aqyndar men jazushylar bar. Aralarynda eksperiymentke sәtti baryp jýrgenderde kezdesedi. IYdeya, sujet bolghanymen, tildik túrghydan aqsaytyndary da bar. Bәrin óte jaqsy demesek te, keybir shygharmalary sәtsizdikke úshyraghandary da bar. Biz, aldaghy maqalamyzdy osy qos seriyamen kitaptary jaryq kórgen jas qalamgerlerge arnamaqpyz.

Tәuelsizdik kezenindegi qalamgerlerding bәri – jankeshti. Bizding taraptan tek olargha nasihat pen qoldau kerek! Bizding mindet – taldau men baghalau, olardiki – jazu. Alansyz jazu bolmaq!

 

Aymaqtaghy shygharmashyl jastar tasada qaldy

Almaty men Astanada túratyn jas qalamgerlerden bólek bizde kóptegen talanttar bar. Olar – nasihat pen qoldaugha zәru! Olardyng tasada qalyp jatqany – janymyzdy auyrtady. Mysaly, Qostanaylyq talantty aqyn Abylay Maudanov – halyqaralyq «Shabyt» festivalining «poeziya» nominasiyasy boyynsha Gran-Pry iyegeri, balalar әdebiyetine arnalghan «Daraboz», «Balausa» bayqaularynyng birneshe mәrte jenimpazy, jezqazghandyq balalar aqyny Ernúr Seydahmet, Taldyqorghandyq prozaiyk, novelist Ashat Ómirbaev, talantty әri oily aqyn Júmatay Ámireev sekildi aqyn, jazushylar aimaqtarda enbek etip jýr. Osy atalghan qalamgerlerdi kóbimiz bilmeymiz. Nasihattary joq. Abylay Maudanovtyng alghashqy tuyndysy «Sary dәpter» osy jyly ghana ózining qarajatymen jaryq kórdi. Sonda aimaqtaghy jastar ózderi qimyldamasa, әreket etpese memlekettik úiymdar men odaqtyng aimaqtyq filialy kerek etpey me?!

Taldyqorghandyq Mәdy Aljanbaydyng «Avtobustaghy әngime» atty kitaby bar. Birinshi bólimine jazushynyng prozalyq shygharmalary ense, ekinshi bólimge qalamgerding audarghan shygharmalary enipti. Mәdiyding audarmashylyq qabileti tәnti etti. Ásirese, Akutakavanyng «Órmekshining jibi», Chehovtyng «Ketti» , Chigrenning « Shagane, mening Shaganem...» atty audarmalary kónilden shyqty. Mәdy Aljanbaydyng audarghan shygharmalaryn asygha oqiyq!

Aymaqtardaghy jastardy qoldau kerek ekenin esten shygharyp almayyq!.

 

Olar da aqyn...

Bayqauymyzsha, jazba aqyndar men aitysker aqyndar arasynda qaqtyghystar óte kóp. Aytys – tól óner. Aytysker aqyndardyng arasynda da jazbalyq dәstýrdi damytyp jýrgender bar. Mysaly, Serik Qaliyev, Dәuletkerey Kәpúly, Serikzat Dýisenghazy, Talghat Myqi, Toba Ótepbaev sekildi aitysker aqyndardyng poeziyasy erekshe. Serik Qaliyev pen Talghat Myqidyng poeziyasy kәnigi jazba aqyndarynan artyq bolmasa, kem týspeydi.

Tәuelsizdik kezenining alghashqy onjyldyghy men ekinshi onjyldyghynyng bas kezderinde qazaq aitys óneri óte joghary dәrejede damydy. Kәsiby kórkemdik dengeyi ósti. Tәuelsizdik kezeninde «qos aiqay» atanghan qasiyetti suyryp salmalyq sóz ónerine Múhamedjan Tazabekov, Mels Qosymbaev,Amanjol Áltaev,Orazaly Dosbosynov, Bekarys Shoybekov, Aybek Qaliyev, Aynúr Túrsynbaevalar qazaq aitysyna ýlken janalyq, serpilis әkeldi. 1994-2007 jyldardaghy qazaq aitys óneri – aitystyng rezonans tudyrghan kezeni edi... Al, qazirgi aitysty taldaugha óremiz jetpeydi? Onyng ýstine «Laqpa» aitys degen jana forma oilap tauyp, qazaq mәdeniyetine, ruhaniyatyna daq týsirip, kýlki boldyq. Sýiinbay men Jambyldyng aruaghyn syilamadyq-au! Endi osynday «shou» prosessteri jalghasa berse,ata ónerdi óltiremiz. Aytysty jerlep tynar ma eken...

 

«Tәuelsizdik kezeni» degen úghymdy ajyrata almaytyn ghalymdardan qanday ýmit kýtemiz?!

Qazaqstanda әdebiyettanu ghylymymen negizi M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng ghylymy qyzmetkerlerimen qatar jekelegen ghalymdar, aimaqtyq JOO әdebiyettanushylary ainalysyp jýr. Osy bizding әdebiyettanushy ghalymdar «Tәuelsizdik jyldaryndaghy qazaq әdebiyeti» degendi dúrys týsine almaytyn siyaqty. Biz, osy salagha janadan kelsek te, әdeby prosespen erteden beri tanyspyz. Týrli konferensiya jinaqtary, JOO habarshylary, әdebiyettanugha qatysty gazet-jurnaldar da bizding nazarymyzdan bireli tysqary qalghan emes. Bizding әli búghanamyz bekip, qabyrghamyz qataymasa da, tәuelsizdikting qúrdasy retinde óz dәuirimiz turaly oy topshalaudy mindet hәm paryz túttyq. Sebebi: Biz – osy dәuirding adamymyz. Myna jogharyda atalghan aqyn-jazushylar bizding kóz kórgen tústastarymyz. Osy qalamgerler turaly aitu, jazu – zamandasqa jýkteler mindet. Ádebiyettanushynyng missiyasy – óz dәuirining qalamgerlerin nasihattau, jarnamalau, taldau, saralau, baghalau!

«Tәuelsizdik» әdebiyetin dúrys týsinbey jýrgen ghalymdardyng enbekterine toqtalayyq, sózimiz jalang bolmasyn. Qanseyit Ábdezúly esimdi professor, filologiya ghylymdarynyng doktory bar. Osy ghalymnyng «Tәuelsizdik kezeni jәne qazaq әdebiyeti» atty oqu qúraly bar. Búl kitap – eshqanday oqu qúraly emes! Jәne de bola almaydy. Búny – maqalalar men súhbattar jinaghy dep týsingen abzal. (Kitaptyng mazmúnyn fotodәiek retinde berip otyrmyz – T.E.) Mazmúnyna qarap otyryp, kýlesiz be, jylaysyz ba óz erkiniz. Bizdegi ghalymdardyng «tәuelsizdik jyldaryndaghy qazaq әdebiyeti» turaly týsinigi Aygýl Kemelbaeva, Didar Amantay, Aqberen Elgezek, Úlarbek Dәley, Yqylas Ojay, Bauyrjan Qaraghyzúly, Toqtarәli Tanjaryq, Beybit Sarybay, Erlan Jýnis, Darhan Beysenbek, Miras Asandarmen emes, M.H.Dulati, Túrmaghambet Iztileuov, Úlbiykelermen qalyptasqan eken. Eng ókinishtisi – osy bolyp túr! Keshiriniz, tәuelsizdik kezenine «Jahan name» dastany, Túrmaghambetting dastandarynyng qanday qatysy bar? Biri – ortaghasyrlyq, ekinshisi – HH ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy әdeby kezenge tәn әdeby múralar. Sonda bizding JOO studentterimiz әli kýnge deyin KSRO túsyndaghy shygharmalardy oqyp jatyr! Búny oilap otyrghan bireu bar ma? Tәuelsizdikten bergi jana buynnyng shygharmalary sonda qashan nasihattalmaq? Qashan oqu qúralyna enbek? Mysaly, jazushy Aygýl Kemelbaevanyng «Jetinshi qúrlyqqa sayahat» atty povesi, Beybit Sarybaydyng «Raughash erte gýldeydi», «Qaratorghay» hikayalary balalar әdebiyeti oqulyghyna enuge әbden túrarlyq enbekter. Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptary», «Shaytan men shayyry», Janarbek Áshimjannnyng ólenderi jәne taghy basqa aqyn-jazushylardyng tuyndylary da JOO studentterine arnalghan «Qazirgi qazaq әdebiyeti

 

(Tәuelsizdik kezeni)» oqu qúralyna, hrestomatiyasyna enuge súranyp aq túr!

JOO «Qazirgi qazaq әdebiyeti» degen mindetti kurs bar. Osy kustyng arnayy oqulyghy joq. Oqulyghy túrmaq, tiptik baghdarlamasynyng ózi syn kótermeydi. Sonday bir oqu qúralynyng avtory – A.Toqsambaeva esimdi әdebiyetshi. Búl kisining «Qazirgi qazaq әdebiyeti» (1960-2000 jj) atty oqu qúraly 2013 jyly «Foliant» baspasynan «Joghary bilim» seriyasymen jaryqqa shyghypty. Ádebiyettanushy retinde biz oqulyqtyng annotasiyasymen, mazmúnymen tanysyp eshtene týsine almadyq.Búl kitaptyng tәuelsizdik kezenindegi әdebiyetke eshqanday qatysy joq!

HH ghasyrdy kóbine bylay jikteymiz:1) 1917-1940 jj 2) 1940-1960 jj 3) 1960-1990 jj. Birinshi kezenge B.Kenjebaevtyn, Ó.Ábdimanúlynyng «HH ghasyr basyndaghy qazaq әdebiyeti» oqu qúralyn paydalanamyz. Ekinshi kezeng – soghys jyldaryndaghy qazaq әdebiyeti. (S.Qirabaev, S.Maqpyrúly, T.Sydyqov t.b. ghalymdardyng zertteulerin basshylyqqa alamyz). Ýshinshi kezeng – órkendeu kezeni. (Professor J.Á.Aymúhambetting oqu qúraly sәikes keledi) .Oqulyq shygharu ýshinde qarapayym osynday elementterdi hronologiyagha sәikestendirip, shygharu kerek au!

Kónilge medeu bolar bir ghana oqu qúraly tabyldy. Ol – 2012 jyly shyqqan «Qazirgi qazaq әdebiyeti» kitaby. Búl oqu qúraly – jogharydaghy atalghan eki kitaptyng janynda «aynalayyn» ghoy. Áytse de kemshin tústary bar. Búl kitapty L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-ning B.Erdembekov,J.Aymúhambet, R.Túrysbek, Q.Baytanasova, S.Aytughanova sekildi respublikamyzgha tanymal oqytushylary qúrastyrghan eken. Kitap tәuelsizdik jyldaryndaghy shygharmalargha jazylu janry boyynsha jalpylama sipattama berilgen.

Negizi әdebiyettanudyng ózekti mәselelerimen ainalysatyn bas mekeme – M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty. QR Bilim jәne ghylym ministrligi bolashaq «әdebiyetshi» mamandargha jandary ashysa, oqu baghdarlamasy, oqu qúralyn rettestiru sharalaryn osy instituttyng qúzyryna berse eken... Áytpese, jekelegen ghalymdardyng sapasyz, oqu baghdarlamasynyng talaptaryna say emes oqu qúraldary studentterdi shatastyryp jatyr! Atalmysh instituttyng «qazirgi qazaq әdebiyeti» bólimining qyzmetkerleri osy týitkildi ontayly shesher me eken?! Búl – synaq!

 

Qalamgerlerge qamqorlyq kerek!

Tәuelsizdik alghannan beri QR-nyng Ýkimeti kenes odaghy biylik etken kezendegidey bolmasa da, qalamgerlerlerdi shama-sharqynsha qoldap keledi. Eki jylda bir beriletin Memlekettik syilyq, Jazushylar odaghy bekitken halyqaralyq «Alash» syilyghy, jastargha beriletin «Daryn», «Serper» memlekettik syilyqtary, mesenattar taghayyndaghan «Tarlan», «Tarlan-Ýmit» tәuelsiz syilyqtary, QR Preziydenti stiypendiyasy taghy basqa joghary dәrejeli nagradalar men ordender qalamgerler ýshin jasalyp jatqan iygi is.

Alayda, әdebiyettegi eng qadirli – Memsyilyqtyng ózi qatardaghy «jazghyshtargha» berilip jatqany janynyzdy auyrtady. Halyqaralyq «Alash» syilyghyn iyelengender sanynan janylasyz.

Ádebiyet – ataq-dәreje, syilyqpen ólshenbeydi! Biraq, ataq pen syilyq jazushy men aqyn, synshygha stimul beredi. Jazugha degen qúmarlyqtaryn arttyrady. Shabyttandyrady. Álbette, ataq layyqty qalamgerlerge berilse deymiz ghoy...

Qazirgi tanda kóptegen mýshayralar men әdeby bayqaular jii ótude. Búny – әdebiyet ýshin jasalghan jaqsylyq, jazushy ýshin qamqorlyq dep úghynu kerek! Mysaly, jas qalamgerlerge arnalghan «Altyn qalam» , «Ansar», balalar әdebiyetin qoldaugha arnalghan «Daraboz» , «Balausa» , «Jauqazyn» bayqaulary sekildi әdeby bәigelerding sanyn da arttyru kerek!

Qazir – jahandanu dәuiri. Jahandanugha qarsy túratyn antivirus – әdebiyet! Osynday jana tehnologiyalar damyp jatqan kezende әdebiyetti nasihattaugha, jazushylardy qoldaugha arnalghan «Ádebiyet portaly» internet jobasy – qalamgerding jany emes pe?! «Ádebiyet portaly» – tútas bir odaqtyng qyzmetin ghalamtor arqyly atqaryp jatqanyn aita ketkenimiz artyq bolmas. Ony ózderiniz kórip-bilip otyrsyzdar.

Aqiqatynda, qalamgerlerdi memleket qamqorlyghyna alu kerek! Jaghday jasalsa ghana әdebiyet órkendeydi, damidy.

 

PS: Jiyrma tórt jyldyq tarihy bar tәuelsizdik kezenindegi qazaq әdebiyetining hal-ahualyn bir ghana maqala ayasynda egjey-tegjey aitu, taldau mýmkin emes. Sonda da biz kókeyde jýrgen kókeykesti mәselelerdi shama-sharqymyzsha kóteruge niyettendik. Bizding oi-armanymyz tek tәuelsizdik tudyrghan talanttardyng tuyndylary haqynda aitu edi... O basta maqsat etken josparymyz oryndaldy ma, kókeydegeni aita aldyq pa, bilmeymin, ol jaghy Sizding erkinizde. Siz – tóreshisiz! Bizdiki – tek aitu, sipattau.

Aldaghy uaqyttarda 1991-2015 jyldar aralyghynda әdebiyet synyna, dramaturgiya, balalar әdebiyetine, satira salasyna, әdebiyettanu ghylymynyng damu barysyna arnayy zertteu maqala jazbaqshymyz.

Óziniz bilesiz, Tәuelsizdik degen – erkindik, azattyq. Al, jylymyq degen – jyly degen maghyna beredi. 1991-2015 jyldar aralyghynda әdebiyetimizge qosylghan qalamgerler naryq uaqytynda, mynaday almaghayyp zamanda, ruhaniyattyng shegesi bosap, kýshi әlsiregen tústa bizge tek «jylu» syilap jýrgenin úmytpanyz! Búlar – jylymyq kýnning qalamgerleri!

Eldos Toqtarbay, әdebiyettanushy

Abai.kz

10 pikir